Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-11-7393 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. jaanuari 2018 kohtumäärus süüdimõistetu Artemi Kurvitsa ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Artemi Kurvits 36705232752), määruskaebus
(isikukood
Jätta Viru Maakohtu 17. jaanuari 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluskäik
kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ega käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Isikul puudub vabanemisel töökoht ja kindel elukoht, mis raskendab tema majanduslikku toimetulekut. Kinnipeetaval ei ole Eestis lähivõrgustikku, kes teda moraalselt ja materiaalselt vabanemise korral toetada saaksid. Maakohus leidis, et esineb arvestatav risk, et vanglast vabanedes ei suuda isik kontrollida oma emotsioone ning võib seetõttu sattuda kergesti konfliktsituatsioonidesse ja muutuda agressiivseks. Samuti seab tema üleolev ja kohati vaenulik käitumine vanglaametnike suhtes kahtluse alla tema valmisoleku alluda tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt ei olnud maakohtu hinnangul käesoleval ajal põhjendatud A. Kurvitsa vangistusest ennetähtaegne vabastamine. 2.2 Maakohus pidas kinnipeetava puhul positiivseks seda, et ta on vangistuses olnud hõivatud majandustöödel ning läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“. Samuti seda, et ta on osalenud eesti keele A1- taseme keelekursustel. Maakohtu hinnangul aga ei kaalunud kinnipeetavat positiivselt iseloomustanud asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Määruskaebus
süüdistas teda. Süüdimõistetu järeldab, et süütuse presumptsioon laieneb Eestis ainult valitsuse eliidile. Samuti on maakohus kõrvale lükanud fakti, et Viru Vangla faktiliselt ei ole tema ennetähtaegsele vabanemisele vastu tingimusel, et see jätkub kriminaalhooldusele jäämisega. Kõik Viru Vangla poolt esitatu on valelik laim, mis on apellandi suhtes alatult lavastatud rikkumistena. Maakohus omakorda toetab laimu ja soodustab selle progresseerumist. Süüdimõistetu leiab, et ta ei erine millegi poolest Eston Kohverist, sest ka Eston Kohver on faktiliselt Venemaa poolt süüdi mõistetud, aga on oma kodumaal, Eestis, vabaduses. Süüdimõistetut hoitakse aga Venemaa valeliku otsuse alusel vanglas, seejuures hirmsates kinnipidamistingimustes. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
võimalusega, et kui kohus peab süüdimõistetu ennetähtaegset vanglast vabastamist otstarbekaks, ei kohusta kohtuid süüdimõistetut vabastama. Kohtul tuleb analüüsida kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis ja seejärel tuleb jõuda veendumuseni, kas vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt või mitte. 4.5 Samuti leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetut ei oota vanglast vabanemisel kindel ja turvaline elukeskkond, kus alustada uut seaduskuulekat elu. Ringkonnakohtule ei nähtu infot, et isikul oleks olemas rahaline garantii iseseisva elu alustamiseks nagu A. Kurvits seda väidab. Samuti ei anna kindlust väide, et apellandil on Tartus 11 aasta tagused lähitutvused, mida ta sooviks taastada. Samuti ei ole MTÜ-ga Lootuse Küla seotud hetkel ühtegi kindlat lepingut süüdistatava elama asumiseks. Ringkonnakohtule jääb selgusetuks ja mõneti ka vastuoluliseks väide, et süüdimõistetu soovib peale vanglast vabanemist asuda koheselt tagasi elama Venemaale, ent ometi palub eluruume MTÜ Lootuse Külas elamiseks. Ringkonnakohus leiab, et üksnes asjaolu, et A. Kurvits soovib elama minna koheselt Venemaale, ei anna alust ennetähtaegselt vabastamiseks. 4.6 Maandatud pole risk, et süüdimõistetu ei jätkaks uute kuritegude toimepanemist. Olemasolevad distsiplinaarkaristused viitavad märkimisväärselt kõrgele riskile uuteks kuritegudeks. Oluline on, et vaatamata sellele, et isik on süüdi mõistetud ja seda on tunnistanud nii Venemaa kui Eesti kohus, leiab isik jätkuvalt, et ta ei ole midagi toime pannud ning süüdistab teisi isikuid. See on isikust tulenevate asjaolude hindamisel asjaolu, mis viitab ringkonnakohtu hinnangul pigem sellele, et kui süüdimõistetu ei saa aru enda poolt toimepandust, mis on riskiks, et ta jätkab seda ka vabaduses. Kohtukolleegium ei nõustu, et karistus oleks A. Kurvitsa puhul avaldanud vajalikku üld- ega eripreventiivset mõju, kui isik ei saa aru, et ta on toime pannud kuriteo. 4.7 Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta A. Kurvits enne tähtaega vangistusest vabastamata, on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Määruskaebus jääb seega edutuks.
(allkiri)
(allkiri)
(allkiri)
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.