Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21.juunil 2018 Jõhvi kohtumajas
Kohtunik
Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses
Kohtuasja number
1-11-7393
Kohtuasi
Artemi Kurvits taotlus riigi õigusabi saamiseks Artemi Kurvits , isikukood 36705232752, xxx
Juhindudes RÕS § 7 lg 1 p 1, 5, kohus
Jätta Artemi Kurvitsa taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Määrus edastada Artemi Kurvitsale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 19.06.2018 saabus Viru Maakohtule Artemi Kurvits taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt on isikul Riigi õigusabi vajalik: isiku esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Artemi Kurvits soovib Riigi õigusabi põhjusel, et soovib uuendada oma vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamise läbi vaatamist. Põhjusel, et vangla on tema peale eelnevalt valetanud. Viru Maakohtu 17.01.2018 kohtumäärusega kohtuasjas 1-11-7393 jäeti Artemi Kurvits vangistusest tingimisi enne tähtaegselt vabastamata. Isiku karistuse kandmise algus 25.07.2006 ja lõpp 25.07.2021. Kohtumäärus jõustus 09.03.2018. Kohtumääruse põhjendused Kohus, vaadanud läbi Artemi Kurvitsa taotluse riigi õigusabi saamiseks, leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata.
Artemi Kurvits esitatud taotlusest nähtub, et isik taotleb riigi õigusabi selleks, et soovib kaitsjat tema tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse uuendamiseks, tema esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus. Riigi õigusabi liigid, saamise tingimused ja korra sätestab riigi õigusabi seadus (RÕS). RÕS § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi seadus § 4 lg 3 on määratletud õigusabi liigid, milleks õigusabi määratakse. Vastavalt RÕS § 12 lg 2 kui taotlus on esitatud väljaspool kohtumenetlust ja taotlusest ei selgu, millist RÕS § 4 lõikes 3 nimetatud liiki riigi õigusabi taotletakse, loetakse taotlus esitatuks riigi õigusabi saamiseks isiku muu õigusalase nõustamisena. Lisaks majanduslikule seisundile näeb RÕS § 7 ette, et hinnata tuleb ka riigi õigusabist keeldumise aluseid. Riigi õigusabi seadus § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Arvestades asjaolu, et Artemi Kurvitsa enne tähtaegse vabastamise küsimuse läbi vaatamisel 12.01.2018 ei taotlenud isik kaitsja osavõttu vaid esindas ennast ise ning samas asjas esitas ka kohtule määruskaebuse. Seega kohus järeldab, et Artemi Kurvits on võimeline ise kaitsma oma õigusi tema taotluses näidatud küsimuses. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 kohaselt võidakse riigi õigusabi jätta muuhulgas andmata ka juhul, kui menetleja leiab, et asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. VangS § 76 lg 4 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Lisaks märgib kohus, et VangS § 76 lg 1 ja 7 ning Justiitsministri 12.08.2010 määruse nr. 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ kohaselt valmistab ette ja esitab materjalid kohtule vangla. Seega ei ole kohtu hinnangul Artemi Kurvitsal võimalik endal esitada kohtule taotlust tingimisi enne tähtaegseks vabastamise küsimuse lahendamiseks ning tulenevalt eelnevast vangla ei saa nimetatud taotlust esitada enne 09.03.2019. Maakohus on veendumusel, et olukorras, kui riigi õigusabi taotlus on esitatud seoses ennetähtaegse vabastamata jätmise määrusega, mis on jõustunud, ja seadus näeb ette, et teatud tähtaja möödudes tekib isikul uus võimaluse ennetähtaegse küsimuse lahendamisele, on ilmselgelt perspektiivitu taotleda juba jõustunud määrusega lahendatud menetluse uuendamist lähtuvalt VangS § 76 lg 1 ja 7 ning Justiitsministri 12.08.2010 määruse nr. 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“. Seega kohtu
hinnangul oleks asjast tulenev võimalik kasu ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Maakohus, tutvunud Artemi Kurvitsa esitatud taotlusega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks ei kuulu rahuldamisele, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Lisaks selgitab kohus Artemi Kurvitsale, et kui Viru vangla esitab uue taotluse isiku suhtes enne tähtaegseks vabastamiseks, on tal võimalik esitada uus taotlus riigi õigusabi määramiseks, enne kohtuistungit või kohtuistungil. Seega on isikul õigus korduvalt esitada riigi õigusabi saamise taotlust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.