Liiklussüüteod

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse D.V kahes kuriteos. Esiteks süüdistatakse D.V põgenemises arestialusena. Nimelt lahkus tema Tartu linnas Riia 179a asuva politsei arestimaja välisukse eest kell 17.23 omavoliliselt isikuna, kelle pidas Lõuna prefektuuri politseinik 29. augustil 2018 kell 15.37 kuriteos kahtlustatavana kinni. Seega pani D.V toime põgenemise arestialusena, s.o KarS § 328 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teiseks süüdistatakse D.V mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Seda seetõttu, et tema juhtis 29. augustil 2018 kella 15.37 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas Maramaa külas Tartu– Jõgeva–Arvavete maantee 1. kilomeetril mootorsõidukit Opel Meriva registreerimismärgiga xxxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,75 milligrammi. Selle teoga rikkus D.V liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani D.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava D.V , tema kaitsja vandeadvokaadi Rein Napa ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on D.V-le mõistetavaks karistuseks KarS § 328 järgi kolm kuud vangistust ja KarS § 424 lg 1 järgi neli kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendatakse mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõistetakse D.V liitkaristuseks kuus kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.–31. august 2018, s.o kolm päeva karistusaja hulka ja mõistetakse D.V kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui D.V ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime

uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võetakse lisakaristusena D.V-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb D.V KarS § 328 ja § 424 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Kokkuleppe järgi on selles kriminaalasjas menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 750 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 810 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 810 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki. D.V majanduslik olukord on raske: ta küll käib viimasel ajal regulaarsel tööl, aga kohtutäitur arvab olulise osa tema töötasust võlgade katteks maha. Seetõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta sundraha 60 euro ulatuses riigi kanda. Sundraha 750 euro ulatuses tuleb vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb D.V tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.