Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Vladimir Vahrušev on Harju Maakohtu 22.02.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1510361 süüdi tunnistatud KarS § 4181 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat 6 kuud vangistust ja KarS § 418 lg 2 p 1 ja 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti kuritegude kogumis liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 aastat 8 kuud vangistust, millise karistuse ärakandmist arvestati alates Vladimir Vahruševi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 02.02.2015. Kinnipeetava karistusaeg 02.10.2021. 28.05.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Vladimir Vahruševi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

2 (4)

Vladimir Vahrušev avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, ta soovib vaatamata erinevatele tervisemuredele tööle asuda. Suhted abikaasa ja lastega on toetavad. Kuriteo toimepanemist kahetseb ja lubas, et ta kunagi enam ei tegele tulirelvadega. Talle meeldis relva omada ja ta ei mõelnud, et see võiks halvasti lõppeda. Kaitsja esitas kohtule materjalide juurde võtmiseks erinevaid dokumente, s.o garantiikirjad võimalikest töökohtadest, lähedaste kirjad, meditsiinipaberid. Kaitsja toetas vabastamist. Tema hinnangul sai Vladimir Vahrušev, kes oli varem kriminaalkorras karistamata, oma tegude eest karmi karistuse. Kaitsja arvates on tegemist harvaesineva juhtumiga ja vanglasse ta enam tagasi ei satu. Uute kuritegude toimepanemise protsent on madal. Tegemist on haritud, tahtejõulise inimesega. Ta tegeleb spordiga, tal on pere ja mitu last. Ta on võidelnud oma haigustega, saanud ravi ja tervenenud. Edaspidi elab ta oma perega seaduskuulekat elu.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Vladimir Vahrušev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta ning leidnud, et see on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter kuulub kinnipeetavale ning seal elab tema abikaasa, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Vladimir Vahruševi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vladimir Vahrušev kannab esimest kriminaalkaristust ja seega ka esimest vangistust üldohtlike süütegude, s.o tulirelva ja laskemoonaga seotud süütegude toimepanemise eest. Süüdimõistetu pidas oma tegevust hobitegevuseks ning ei mõelnud sellega kaasnevatele tagajärgedele. Praegu ta väidetavalt mõistab oma tegevuse seadusvastasust ja ohtlikkust ning kahetseb seda. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav osalenud tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ ja õppinud riigikeelt. Lisaks on temaga viidud läbi vestluseid seaduskuuleka elustiili, mõtlemise ja käitumise kujundamiseks. Tagasiside kinnipeetava tegevusele on positiivne. Ka tema käitumisele karistuse kandmise ajal etteheiteid teha ei saa. Süüdimõistetu elutingimused ning väljavaated edaspidiseks eluks on samuti positiivsed. Ta asuks elama koos abikaasaga endale kuuluvasse korterisse. Suhted abikaasa ja lastega on väga toetavad. Vladimir Vahrušev on varem alati ametlikult töötanud ning soovib jätkata töötamist ka vabaduses. Kohtule on esitatud mitu garantiikirja, milles erinevad tööandjad kinnitavad, et pakuvad süüdimõistetule vabanemise järgselt töökoha. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, milline on tema tervislik seisund- tal on olnud mitu rasket haigust, kuid ta on tervenenud. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Vladimir Vahruševi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega on põhjendatud. Kohtu arvates on käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus piisav, et mõjutada esmakordselt

3 (4)

vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Süüdimõistetu on saavutanud individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid. Tema mõttelaad on muutunud ning ta soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Oluline on, et vabaduses on tal selleks igati toetav keskkond. Seega on karistus praeguseks täitnud Vladimir Vahruševi puhul oma eesmärgi ning senine intensiivne järelevalve kinnipidamisasutuses on võimalik asendada leebemaga. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab edaspidi piisava kontrolli tema käitumise üle. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Vladimir Vahruševile määrata katseaeg kuni 02.10.2021. Süüdimõistetu on 24 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates kohustatud alluma KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et tagada hõivatus ning sissetulek, peab kohus vajalikuks määrata Vladimir Vahruševile KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks tuleb Vladimir Vahruševil KarS § 75 lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku ning ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.