Liiklussüüteod

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Jaan Reinvelt peab:

elukohas:

xxxx-

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Jaan Reinvelti selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 30. septembri 2018 otsusega karistatud KarS § 424 alusel mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 16. mail 2018 kella 20 paiku Võru maakonnas Võru vallas Võru–Põlva

maantee 4. kilomeetril mootorsõidukit mopeedi Fribest E-19 registreerimismärgiga xxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,88 milligrammi. Jaan Reinvelt rikkus liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi ei tohi juht olla alkoholijoobes. Seega pani Jaan Reinvelt toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Jaan Reinvelti, tema kaitsja vandeadvokaadi Rainer Objarteli ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Jaan Reinveltile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata. Kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määratakse 7 päeva vangistust. Ülejäänud karistus s.o 1 aasta 9 kuud 23 päeva vangistust jäetakse KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Jaan Reinvelt ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 68 lg 1 alusel arvestatakse kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise aja algust alates Jaan Reinvelti kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 16. maist 2018. Kohtu seisukoht Jaan Reinvelt on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalikult ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toime pandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §-s 2561 toodud kiirmenetluse ja §-s 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Jaan Reinvelt KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. KrMS § 130 lg 41 alusel tuleb Jaan Reinvelt vahistada ja pidada vahi all kuni praeguse otsusega mõistetava reaalse vangistuse ärakandmiseni. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 60 eurot. Kuna kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, tuleb KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada sundraha poole võrra. Seega tuleb süüdistatavalt sundraha välja mõista summas 375 eurot; ülejäänu jääb riigi kanda. Määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses tuleb Jaan Reinveltilt välja mõista täies ulatuses. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb üksnes töövõimetuspensionit saaval Jaan Reinveltil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.