Liiklussüüteod

elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

sundraha 352,50 eurot; kaitsjatasu 81,60 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Janis Urbanikul on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 434,10 (nelisada kolmkümmend neli eurot ja kümme senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul tasuda igakuiselt 36,18 eurot ning 12-ndal kuul tasuda 36,12 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99917700051424 ning selgituse “Janis Urbanik, otsus nr 1-17-6277, menetluskulud“.

2 (4)

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus Janis Urbanikut süüdistatakse selles, et tema 30.mail 2017a. kell 17:49 ajal juhtis Võru maakonnas Vastseliina vallas Lindora-Vana Vastseliina tee 5.kilomeetril mootorsõidukit, mopeedi Derbi Atlantis registreerimisnumbriga xxxx olles joobeseisundis so isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna 1,13 mg/l (+/0,10 mg/l) kohta. Antud teoga rikkus Janis Urbanik Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani Janis Urbanik toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus Janis Urbaniku süüditunnistamist KarS § 424 järgi ja karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 30.05.2017.a 01.06.2017.a, so 3 päeva Janis Urbanikul kantud karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel suurendades 11 kuu ja 27 päevast vangistuskaristust Tartu Maakohtu 16.09.2015.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra, mõista Janis Urbanikule liitkaristuseks vangistus 1 aasta 5 kuud ja 25 päeva. KarS § 74 lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 535 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb Janis Urbanikul teostada 1 aasta ja 6 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Määrata Janis Urbanik üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada täitma KarS § 75 lg 1 kontrollnõuded. Väljamõistmisele kuulub sundraha (1,5 kordne miinimumpalk) 705 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsja Anu Viltile 81,60 eurot riigi õigusabi osutamise eest tasu. KrMS § 180 lg 3 arvestades süüdistatava isikut (töövõimetuspensionär, tervislik seisund) ja resotsialiseerumisväljavaateid on menetluskulude täielik hüvitamine isikule ilmselt üle jõu käiv, mistõttu jätta pool sundrahast (352,50 eurot) riigi kanda. Süüdistatav on teadlik menetluskuludest (kokku 434,10 eurot) ja nende tasumisest ning soovib menetluskulude tasumist ositi ühe aasta jooksul.

3 (4)

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Janis Urbanik aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Janis Urbanik, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Janis Urbaniku süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Janis Urbaniku menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 81,60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (alates 1. jaanuarist 2017.a on kuupalga alammäär 470 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Janis Urbanik on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades et süüdistatav on töövõimetuspensionär, käib Janis Urbanikule ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Janis Urbaniku sundrahast pool, so 352,50 eurot riigi kanda. Arvestades Janis Urbaniku varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 434,10 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.