Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
13. juuni 2017.a, Võru kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-17-5764 (17261000306)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Kristel Toots
Kriminaalasi
R.J süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses
Prokurör
Meelis Juursoo
Süüdistatav
R.J , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x; keskeriharidus, töökoht: R. OÜ, varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 05.08.2016.a otsusega KarS § 424 järgi lõpliku karistusega 4 kuud ja 27 päeva vangistust KarS § 73 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga. Lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Tõkend – ei ole kohaldatud.
Juhindudes KrMS §-dest 2561 , 2565 lg 1 p 2, 248 lg 1 p 5, 249, 313 kohus otsustas:
liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 alusel asendada 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust 564 (viiesaja kuuekümne nelja) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb R.J ära teha 2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on R.J kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: -
elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata R.J kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena R.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 29. juunil 2017.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.
2 (5)
Kohtu lahend konfiskeerimise kohta toimib enne selle jõustumist käsutamiskeeluna (KarS § 85 lg 3). Konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud tasub süüdimõistetu või kolmas isik (KrMS § 4211 lg 2). Juhindudes KrMS § 4211 lg-st 1 saata jõustunud kohtuotsuse koopia konfiskeeritu üleandmise korraldamiseks PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonnale.
R.J süüdistatakse selles, et tema 11.juunil 2017a kella 19.10 ajal juhtis Võru maakonnas Võru vallas Väimela alevikus Pärna teel mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxxxxxx olles joobeseisundis so isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna 0,85 mg/l kohta. Antud teoga rikkus 3 (5)
R.J Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani R.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest R.J-ile karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 11.06.2017.a - 13.06.2017.a, so 3 päeva R.J kantud karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel suurendades 1 aasta 1 kuu ja 27 päevast vangistuskaristust Tartu Maakohtu 05.08.2016.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra, mõista R.J-ile liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud ja 24 päeva. KarS § 74 lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 564 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb R.J teostada 2 aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Määrata R.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada täitma KarS § 75 lg 1 kontrollnõuded. KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta R.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. KrMS § 142 lõigete 1 ja 2 alusel taotleb prokurör kohtult mootorsõiduki Volkswagen Golf (registreerimismärk xxxxxxx) arestimist konfiskeerimise tagamiseks. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Liiklusregistri büroo andmeil R.J-ile kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Golf (registreerimismärk xxxxxxx) kui kuriteo toimepanemise vahend (asukoht: PPA Lõuna Prefektuuri Kagu politseijaoskond - Räpina mnt 20a Võru linn). Sõidukis asuvad R.J-ile kuuluvad isiklikud esemed kuuluvad isikule tagastamisele. Väljamõistmisele kuulub sundraha (1,5 kordne miinimumpalk) 705 eurot, mida KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada poole võrra ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kanda menetluskuludesse määratud kaitsja Rainer Objartelile 99,12 eurot riigi õigusabi osutamise eest tasu. Süüdistatav on teadlik menetluskuludest (kokku 451,62 eurot) ja nende tasumisest ning soovib menetluskulude tasumist jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.J süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas
4 (5)
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. R.J menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 99,12 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (alates 1. jaanuarist 2017.a on kuupalga alammäär 470 eurot), mida tuleb KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada poole võrra. R.J on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades süüdistatava sissetulekuid, käib temale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 2565 lg 2 alusel nõuab kohus R.J-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: sundraha 352,50 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 99,12 eurot, menetluskulu kokku 451,62 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades R.J varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 451,62 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Marju Persidskaja kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.