Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kert Roose on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.12.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 112-10969 KarS § 184 lg 2 p 1, 2; § 392 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud KarS § 63 lg 1 alusel 4 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 03.06.2012. Kohtuotsus jõustus 21.12.2012. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.06.2012 ja lõpeb 03.04.2017. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 17.12.2016. 14.12.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Kert Roose ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Kert Roose vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör leiab, et Kert Roose puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga, kuna katseajal pani ta toime uued kuriteod. Kinnipeetava senine eluviis näitab, et ta ei suuda hoiduda kuritegude toimepanemisest. Vaatamata asjaolule, et kinnipeetaval on lähedastega säilinud head ja toetavad suhted, ei ole see takistanud tal uusi kuritegusid toimepanemast. Uue kuriteo toimepanemise riski kinnipeetava poolt suurendab pikaajaline narkosõltuvus, mõjutatavus, samuti tutvusringkonda kuuluvad narkomaanid ja kriminaalse taustaga isikud. Prokuratuur ei nõustu Tartu Vangla iseloomustuses toodud arvamusega ning ei toeta Kert Roose vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kert Roose avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kohtuistungil kinnipeetav selgitas, millega ta on tegelenud karistuse kandmise ajal ning millised on tema plaanid vabanemise korral. Kert Roose leidis, et kriminaalhooldus oleks talle abiks tavaellu pöördumisel ning distsiplineeriks teda seaduskuulekalt käituma.

2 (4)

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Kert Roose temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kert Roosel on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Kert Roose tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kert Roose on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglas kannab karistust teist korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud nii isikuvastaste, varavastaste kui ka rahvatervise vastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab Kert Roose narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning keelatud või eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse- ja väljaveo eest. Varasemaga võrreldes on vähenenud kuritegude vägivaldsusaste, kuid suurenenud on ühiskonnaohtlikkus. Kuritegude toimepanemise ajendiks on valdavalt olnud materiaalse kasu saamine. Kuritegude iseloom viitab otseselt kinnipeetava sõltuvusprobleemile ja asjaolule, et narkootilised ained ja nende tarvitamise jätkamine soodustavad tema puhul uue kuriteo toimepanemist. Karistuse kandmise ajal on Kert Roose aktiivselt tegelenud kuriteoriskide maandamisega. Kinnipeetav on osalenud MTÜ Convictus „12 sammu“ tugigrupis, programmides „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Eluviisitreening“, täitis ja analüüsis töövihikut „Viha ja kriitika“, sai psühholoogilist nõustamist ning õppis kutseharidussüsteemis, kus lõpetas puidupingitöölise ja keevitaja erialad. Lisaks töötas kinnipeetav vanglas majandusabitöölisena. 22.06.2015 paigutati Kert Roose ümber avavanglasse, kus samuti töötas kuni liikumise ja tegevuste peatamiseni distsiplinaarmenetluse ajaks. Töötamise luba tunnistati distsipliini rikkumise tõttu kehtetuks alates 14.10.2016. Rikkumise asjaolusid selgitas Kert Roose kohtuistungil. Vabanemise korral pakub Kert Roosele elukohta tema kauaaegne tuttav xxxxxxxxxxxx ja viimase elukaaslane xxxxxxxxxxxxxx Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad tema ema, kasuisa, tädid ja õde. Kinnipeetava suhted emaga on katkenud viimase alkoholi liigtarvitamise tõttu. Suhted õe, tädi ja tädilastega on viimastel aastatel paranenud ning on pigem toetavad. Vabaduses töötas kinnipeetav peamiselt mitteametlikult, rahalisi vahendeid planeerida ei osanud ja kulutas neid sageli joovastite hankimisele. Vabanemise korral on väidetavalt töökoht garanteeritud ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxx. Töökoha olemasolu Kert Roosele kinnitas ka xxxxxxxxxxxx, kes on ise nimetatud ettevõttega seotud. Kõiki eeltoodud asjaolusid ning kohtuistungil avaldatut arvesse võttes leiab kohus, et Kert Roose vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Käesolevaks ajaks on Kert Roose ära kandnud enamiku talle mõistetud karistusest ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head. Asjaolu, et kinnipeetav on valmis katseajal, mis saab olema pikem kui oleks järelejäänud vangistus, alluma käitumiskontrollile ning täitma kohtu määratud kohustusi näitab, et isik soovib edaspidi seaduskuulekalt elada ning mõistab, et vajab toimetulekuks täiendavat abi. Kohtu arvates on tõenäosus, et Kert Roose ei pane tulevikus toime uusi kuritegusid suurem tema vabastamisel tingimisi ennetähtaega, kui isiku vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist ilma täiendavate kohustuste ja järelevalveta. Ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab kontrolli Kert Roose edasise käitumise üle.

3 (4)

KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Kert Roosele määrata katseaeg 6 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Kert Roose ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Kert Roosele katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel Kert Roosele kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 1 kuu jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.