Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-10969
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 16. juuni 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Mario Simuste, määruskaebus
Jätta Viru Maakohtu 16. juuni 2015. a määrus muutmata ning Mario Simuste määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisseveo eest. Kohtuotsusest nähtub, et M. Simuste organiseeris suures koguses kokaiini rahvusvahelise salakaubaveo Peruust Eestisse. Karistusele liideti varasema kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa kehalise väärkohtlemise eest. Väärteokorras on isikut karistatud 16-l korral. Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks majanduslik olukord ja joobeseisund. 2.2 M. Simuste varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused ei täitnud oma eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt karistatud nii kriminaalkorras eriliigiliste kuritegude eest (nii vara- kui ka isikuvastased kuriteod) kui ka väärteokorras (sh NPALS § 151 alusel ehk narkootikumidega seotud süüteo eest). Sellest hoolimata on M. Simuste jätkanud süütegude toimepanemist. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. 2.3 Positiivne on, et M. Simuste on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Viha juhtimine“ ja „Igapäevane valik“ ning osalenud majandustöödel koristajana. Märkimist väärib ka asjaolu, et isikul puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis annab tunnistust sellest, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab talle positiivset mõju. Positiivsena hindab kohus sedagi, et isik, olles osaliselt töövõimetu, osales siiski vangla tööhõives ja leidis endale töökoha ka vabaduses. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib M. Simuste elama asuda elukaaslase juurde, kes on vastava nõusoleku andnud. Ennetähtaegse vabanemise korral on süüdimõistetule garanteeritud töökoht XXX OÜ-s logistiku ja ekspediitorina. Isiku lähivõrgustik koosneb elukaaslasest, emast ja täiskasvanud pojast. Eeltoodud asjaolud maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. 2.4 Arvestades süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kuna M. Simuste on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata sellele, et teda on ka varem tingimisi vangistusest vabastatud, ei osuta kriminaalhooldus talle piisavat mõju ja selle kohaldamine oleks ebaotstarbekas. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eirab M. Simuste omakasu eesmärgil taas ühiskonnas kehtestatud reegleid. Sellele võimalusele viitavad varasemate kuritegude toimepanemine omakasu eesmärgil ja käesoleval hetkel täitmata rahalised nõuded. Samuti on isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohtuotsusest nähtub, et organiseerides rahvusvahelisel tasemel narkoäri, kasutas M. Simuste oma tutvusi teatud ringkondades, et leida Peruus narkokaupmehi. Süüdimõistetu puhul ei olnud tegemist readiileri või tavalise narkokulleriga, ta oli kuriteo organiseerija. Sellest tulenevalt on temast lähtuv oht suurem, kui seda saaks eeldada tavalise narkokulleri puhul. 2.5 M. Simuste tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Seda enam, et tegemist ei olnud juhuslikku laadi käitumisega, vaid M. Simuste organiseeris rahvusvahelise narkoveo. Väheoluline ei ole ka see, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul kokaiinisõltuvus. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 1. juunil 2018. Seega kuulub kandmisele veel natuke alla kolme aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Praegusel ajal ei ole kohtul kujunenud veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud ja isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Järelikult oleks M. Simuste tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik.
ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid M. Simustet vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.