Kohtulahend

elektroonilise järelevalve alla, soovib isik elama asuda aadressile xxx Tegemist on 3-toalise korteriga, kus elab süüdimõistetu elukaaslane. Korteriomanik andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Isik on lõpetanud xxx xxx väärismetalli vahendamisega. On ametlikult töötanud xxx eurot. Vabanemisfondis 1170 eurot. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Isiku lähedasteks on ema Aurelie Simuste ning elukaaslane xxx Esimesest abielust on 27 aastane poeg, kes elab eraldi. Korduva kriminaakorras karistatuse tõttu omab ka palju kriminaalse taustaga tuttavaid. Isik on alkoholijoobes kuritegusid toime pannud. Vangistuses diagnoositud sõltuvus kokaiinist. Põeb kroonilist haigust. Andis nõusoleku sõltuvusravi kohaldamiseks. Viru Vangla ei toeta Mario Simuste vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetul lähedastest ema, poeg, elukaaslane. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla asuda elama aadressile xxemist on 3-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava elukaaslase tuttavale ja kes andis nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nimetatud aadressile. Samuti on isik nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Vabanemisjärgselt on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx ja ekspediitorina. Isik on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Sooritanud katseajal uue kuriteo. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga inimesi. Prokurör, kirjalikus arvamuses, toetab isiku ennetähtaegset vabastamist ja leiab, et kaheksal korral kohtlikultkul karistatud raske rahvisvahelise esimese astme narkokurioteo toimepannud isiku vabastamine ja kriminaalhooldusele alllutamine on pühjendatud tema taasühiskonnastumise eesmärgil. Prokurör osutrab isku heale käitumisele vanglas ja jõiab seisukohale et kriminaalhoolduse abil saaks vältida isiku poolt uute kuritegude toimepanemist. Mario Simuste taotleb vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja toetas isiku ennetähtaegset vabastamist. Isikul on vabaduses töö- ja elukoht, seega uue kuriteo toimepanemise riskid on oluliselt vähendatud. Prokuratuur toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Vangla ei toeta vabastamist, aga vangla toodud uue seksuaal- ja vägivalla kuriteo toiempanemise riski protsent 62, ei ole mõistlik, sest isikm oli seksiaalkuriteo eest süüdi tunnistatud 90-ndatel aastatel. I siku käitumine vanglas on hea, tal on läbitud mitmed sotsiaalprogrammid. Tuleb arvestada, et isik on osaliselt töövõimetu, aga ikka soovib tööle ja leidis endale töökoha. Kõik see on positiivne ja osutab järeldusele, et isik on valmis vabanema enne tähtaega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Mario Simuste tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on lõpetanud xxxOn ametlikult töötanud ettevõtetes xxx

2(5)

Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik I osa, tl 6-11) nähtub, et süüdimõistetu on varasemalt kriminaalkorras karistatud seitse korda, vanglakaristust kannab kuuendat korda. Varem on teda karistatud kehalise väärkohtlemise eest; mootorsõiduki joobes juhtimise eest; avaliku korra raske rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga grupi poolt; salajase varguse eest, mis on toime pandud grupis, korduvalt, sissetungimisega; röövimise eest, mis on toime pandud mis on toime pandud grupis, korduvalt, relvaga; vägistamise eest; valeütluste andmise eest; mootorsõiduki ärandamise eest; avaliku varguse eest, mis on toime pandud vägivallaga, korduvalt, sissetungimisega. Isik on viibinud kahel korral kriminaalhooldusel. Käesoleval hetkel kannab isik karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kui see on toime pandud grupis ning keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseaduslik sisseveo eest, mis on toime pandud grupis. Kohtuotsusest (isiklik toimik, I osa tl 18-35) nähtub, et isik organiseeris suures koguses kokaiini rahvusvahelise salakaubaveo Peruust Eestisse. Karistusele liideti varasema kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa kehalise väärkohtlemise eest. Väärteokorras on isikut karistatud 16-l korral: 13-l korral liiklusalaste rikkumise eest; 1-l korral KarS § 218 lg 1 järgi (väheväärtusliku asja vargus); 2-l korral NPALS § 151 järgi (narkootikumidega seotud süütegu). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks majanduslik olukord ja joobeseisund. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude eest (nii varavastased, isikuvastased kuriteod) kui ka väärteokorras (sh NPALS § 151 alusel ehk narkootikumidega seotud süütegu). Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Seega ei ole kinnipeetava puhul tema varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused täitnud eesmärki, kuna ta pole neist endale järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et varasemad karistused oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses läbinud xxx ka asjaolu, et isikul puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Positiivsena hindab kohus sedagi, et isik, olles osaliselt töövõimetu ( mille kohta on kohtule esitatud komisjoni otsus), osakles siiski vanglas tööhõives ja leidis endale töökoha ka vabaduses. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, ID-kaart, kehtivusega kuni 20.07.2016. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile Kaupmehe 8-7 Tallinn Harjumaa. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus elab süüdimõistetu elukaaslane. Korteriomanik andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes Saeteenused OÜ logistiku ja ekspediitorina. Isiku lähivõrgustik koosneb elukaaslasest, emast ja täiskasvanud pojast. Samuti on isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik elukaaslase, ema ja täiskasvanud poja näol ning kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime ulatusliku rahvatervisevastase kuriteo isikute grupis), korduvaid karistusi (isik on kokku kaheksal korral kriminaalkorras karistatud, väärteokorras karistatud kokku 16-l korral), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu, kes on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt, määratud kriminaalhooldusele, ei ole kohtul 3(5)

alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Sellele asjaolule viitavad ka tema varasemate kuritegude toimepanemine omakasu eesmärgil ja käesoleval hetkel täitmata rahalised nõuded, mis viitavad võimalikule riskile uute kuritegude toimepanemisel. Samuti on isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu suhtleb, mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Kohtuotsusest nähtub, et organiseerides narkoäris rahvusvahelisel tasemel, kasutas süüdimõistetu tutvusi teatud reingkondades selleks, et leida Peruus narkokaupmehi. Kohus peab tunnistama, et süüdimõistetu puhul ei ole tegemist readiileriga või tavalise narkokulleriga. Süüdimõistetu oli organiseerija. Sellest lähtuvalt on temalt tulenev oht ja kuritegeliku käitumise jätkamise prognoos tõsisem kui seda saaks eeldada tavalise narkokulleri puhul. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seda enam, et tegemist ei olnud juhuslikku laadi käitumisega, vaid isiku roll narkoainete käitlemisel oli oluline rahvusvahelise narkoveo organiseerimisel. Kohus nõustub Viru Vangla iseloomustuses toodud aspektidega, mille kohaselt seisneb isiku ohtlikkus füüsilise vägivalla kasutamises ja rahvatervise kahjustamises narkootikumide levitamise kaudu. Väheoluline ei ole ka aspekt, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul kokaiinisõltuvus (RHK F14.21). Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, nagu seda soovitab prokuratuur, ja seda 3 aastat enne karistuse lõppu, ja kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, jätkates kuritegeliku tegevust, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Isiku puhul, kes tegeles grupis teiste isikutega suures koguses narkootilise aine käitlemise korraldamisega, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Samas nähtub Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Viha Juhtimine ja osalenud tööhõives ning vestelnud psühholoogiga.Aastal 2+15 on tal läbitud programm Igapäevane valik. Seega leiab kohus, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 01.06.2018, ärakandmiseks on veel natuke alla kolme aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi 4(5)

ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (osalemine tööhõives, sotsiaalprogrammide Eluviisitreening, Igapäevane valik ja Viha Juhtimine läbimine lähedaste toetus, kindel töö- ja elukoht ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eriti kaalukaks peab kohus siinkohal asjaolu, et kuritegu, mille eest süüdimõistetu käesoleval hetkel karistust kannab, ei olnud juhuslikku laadi. Tegemist oli suuremahulise ja grupis toimepandud rahvusvahelise narkokuriteoga, milles süüdimõistetu roll oli organiseerija. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus veel märgib, et isiku puhul, kes oli rahvusvahelise narkoäri üks organiseerijatest, ei vähenda uue kuriteo toimepanemise riski isegi elektrooniline järelevalve, sest korraldada ja hoida narkoäri kontrolli all võib ka viibides kodus elektroonilise järelevalve all, sest selline järelevalve ei kontrolli isiku suhtlemist, vaid ainult tema füüsilist liikumist. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Mario Simuste temale Harju Maakohtu 05.12.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.