Kohtulahend

1 (3)

Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 8 kuud vangistust. Liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 04.06.2012.a. Kohtuotsus on jõustunud 21.12.2012.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.06.2012.a ja lõpeb 04.06.2017.a. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 04.12.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Hannes Laasi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör on arvamusel, et Hannes Laasi ei peaks enne tähtaega vabastamata, kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuse jooksul omab arvukalt kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Lisaks nähtub vangla materjalidest, et tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeoleku abinõusid, kuna ta tegeleb narkootikumide käitlemisega. Kinnipeetav on vanglas avaldanud arvamust, et täiesti seaduskuulekalt ei ole võimalik elada. Hannes Laas avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta leiab, et vangistuses täiendavad julgeolekuabinõud ei olnud põhjendatud, vaid kambrikaaslase poolt fabritseeritud põhjustel kohaldatud. Rehabilitatsioonis polevat tal vangistuses võimaldatud osaleda, ta sai küll 6-l korral läbiviijaga kokku ja siis öeldi talle, et programmi pole vaja. Hannes Laas leiab, et programmi läbiviija pole pädev, kui oska talle lahendusi leida ja teda programmis osalema panna. Kinnipeetav avaldas, et soovib vabaneda koos elektroonilise valvega, kuna sellega kaasnev täiendav kontroll oleks tema jaoks ideaalne. Vanglas karistus ei täida oma eesmärki ja see on maksumaksja raha raiskamine.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Hannes Laas temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Hannes Laasi vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxnn. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava emale xxxxxxxxxxx. Korteri omanik on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Hannes Laasi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. KarS § 76 lg 4 järgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Hannes Laas on kriminaalkorras eelnevalt karistatud 12 korral erinevat liiki kuritegude toimepanemise eest. Vangistuses viibib ta viiendat korda. Käesolevat karistust kannab Hannes

2 (3)

Laas suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest ning keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseaduslik sisse- ja väljaveo eest, kuriteod on toime pandud eelmise otsusega määratud katseajal. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetava varasemat eluviisi võib iseloomustada kui riskivat ja hoolimatut- korduv kriminaalkorras karistatus, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, narkootikumide tarvitamine, hasartmängusõltuvus, alkoholijoobes toime pandud raske kehavigastuste tekitamine grupis. Hannes Laasil on välja kujunenud teatavad kuritegelikud hoiakud ning ükskõiksus ühiskonnas kehtivate reeglite ja normide suhtes. Hannes Laas on neljal korral olnud kriminaalhooldusel käitumiskontrolli all. Neist ebaõnnestusid kolm, sest Hannes Laas ei täitnud katseajaks määratud kohustusi ning pani toime uued kuriteod. Hannes Laasi käitumine ei ole paranenud ka karistuse kandmise ajal. Kuigi sõnades on ta väljendanud soovi kuritegelikust käitumisest loobuda, on 04.08.2014.a Tartu Vangla käskkirjaga nr 6-1/804 tema suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid. Julgeolekuosakonna ametnikud on tuvastanud, et Hannes Laas on vangistuses olles loonud grupeeringu, mida ta ise juhib ja mis tegeleb narkootikumide käitlemisega. Sellest tulenevalt saab järeldada, et Hannes Laas ei ole valmis mingisugusteks muutusteks. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammi läbimist Hannes Laas ei alustanud, kuna kinnipeetaval puudub vangla hinnangul reaalne motivatsioon seada oma edasiseks eluks pikemaajalisi eesmärke ning pingutada nende poole liikumise nimel. Ka kohtuistungil Hannes Laasi poolt antud selgitustest ei tekkinud kohtul veendumust, et süüdimõistetu oleks enda käitumist analüüsinud ning sellest ka tegelikult järeldusi teinud, on ennastõigustav. Kuigi Hannes Laasi vabanemisjärgsed elutingimused on head, tal on olemas elukoht ja garantiikiri võimalikust töökohast, samuti toetav lähedaste ring, ei kaalu see üles negatiivseid asjaolusid. Hannes Laasi puhul ei ole varasemad kriminaalhooldused olnud tulemuslikud (va üks neljast, mis kulges rahuldavalt), ka käesolevalt kannab karistust kuritegude eest, mis toime pandud katseajal. Samuti ei ole ta järeldusi teinud ka varasematest vangistustest. Karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus on seisukohal, et Hannes Laasi suhtes ei esine neid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks ning mõistetud karistus tuleb lõpuni kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.