lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-9832/8

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 30.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-16-9832/8
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1079
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-9832/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja09.11.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-9832

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Sander Jordan süüdistuses kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 9. novembri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kabuse liik

Süüdistatav Sander Jordani (isikukood 39604085223) kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, apellatsioon

KarS

§

järgi

RESOLUTSIOON

Süüdistatav Sander Jordani kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa apellatsioon Viru Maakohtu 9. novembri 2016 otsuse peale jätta läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt maksta Advokaadibüroo Anti Aasmaa kaudu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot) vandeadvokaat Anti Aasmaale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Sander Jordanilt mõista välja menetluskulu kaitsjatasu vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 120 eurot riigituludesse. Sander Jordanil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsjatasu määrusele lisatud makseinfo alusel. Menetluskulud tuleb tasuda 30. päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 11.09.20261-26-6420/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.09.20261-26-4348/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 08.09.20261-26-6028/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 08.09.20261-26-5426/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 08.09.20261-26-6256/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
Tartu Maakohus 09.11.2016 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega tunnistas Sander Jordani süüdi ja karistas teda KarS § 4231 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohus määras, et mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel tingimisi täitmisele, kui S. Jordan 1 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kohustusi ja KarS § 75 lg-s 2 toodud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeris kohus

tahtliku süüteo toimepanemise vahendina sõiduauto Mazda 323 win-koodiga XXX koos asitõendite hoiuruumis asuvate võtmetega, mille omanik müügilepingu alusel on S. Jordan.

2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S. Jordani kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, taotledes lahendi tühistamist osaliselt, s.o KarS § 83 lg 1 alusel sõiduauto Mazda 323 ja selle võtmete konfiskeerimises. Nimelt leiab kaitsja kohtuotsuse vaidlustamine on võimalik, kuna S. Jordanile on sõiduki konfiskeerimise näol mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Sellisele seisukohale asudes viitab vandeadvokaat RKKKo nr 3-1-1-37-07 märgitule, et süüteo toimepanijalt süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on üksnes formaalselt mõjutusvahend, kuid materiaalses mõttes karistus. Edasi on määruskaebuses arutletud selle üle, kas mootorsõidukit tuleks käsitleda KarS § 4231 süüteo vahendina või vahetu objektina (viimast leiab kaitsja) ning kas konfiskeerimise lugemine formaalselt mõjutusvahendiks ja materiaalses mõttes karistuseks on vastuolus õigusselguse ja karistusõiguse määratletuse põhimõttega (s.o tõstatub põhiseaduslikkuse probleem); samuti leiab kaitsja, et kohtupraktika peaks täpsustama sedagi, mil viisil tuleb kriminaalmenetluses tuvastada mootorsõiduki kuulumine teo toimepanijale

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse ja apellatsiooniga, leiab, et kaitsja A. Aasmaa edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavat seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
4.Käesolevas kriminaalasjas on oluline tähele panna, et see on lahendatud kokkuleppemenetluses, milline asjaolu seab kohtuotsuse apelleerimisele konkreetsed piirangud. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 sätestavad nimelt, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Määruskaebust vaadates selgubki vandeadvokaadi seisukoht, mille kohaselt annab maakohtu otsuse vaidlustamiseks õiguse tema hinnang, et sõiduauto konfiskeerimise näol on S. Jordanile mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Ringkonnakohus kaitsja kaebeõiguse tekkimise jaatamiseks võimalust aga ei näe.
5.Nimelt on seaduses ettenägemata karistuse mõistmisest alust rääkida siis, kui süüdistatavale on kokkuleppe põhjal koostatud kohtuotsusega kohaldatud karistust, mida ei ole karistusseaduse eriosa vastava normi sanktsioonis ette nähtud. Samuti, kui seadusandja on pärast teo toimepanemist muutnud karistusseadust viisil, mis mingil moel kergendab süüdistatava olukorda, siis hõlmab süüdistatava ja tema kaitsja apellatsiooniõigus KarS § 5 lg 2 alusel ka selle järelmeid. Praegusel juhul seaduses ettenägemata karistuse mõistmisest S. Jordanile rääkida ei saa. Kindlasti ei anna selleks alust asjaolu, et maakohus on kriminaalasjas konfiskeerinud süüteo toimepanemise vahendina süüdistatava nimele registreeritud sõiduauto. Kaitsja poolt viidatud lahendis on Riigikohus üksnes toonitanud vajadust arvestada süüdlasele karistust kohaldades kõiki tema suhtes rakenduvaid õigusjärelmeid kogumis, sealhulgas konfiskeerimise mõju temale, kuivõrd need mõjutavad karistuse eesmärkide saavutamist. Käesoleval juhul ei ole vandeadvokaat esitanud ühtegi väidet, mis lubaks arvata, et kokkuleppe sõlmimisel ja selle maakohtus kinnitamisel ei oleks prokuratuur ja kohus süüdistatava karistuse liigi ning määra valiku juures juba arvestanud ka tema vara konfiskeerimist. Ringkonnakohus meenutab A. Aasmaale sedagi, et kokkuleppe sõlmimisel osales ta ka ise ning kuivõrd ta selle allkirjastas, siis mingeidki minetusi ta järelikult seejuures ei sedastanud.
6.Ringkonnakohus märgib veel, et ei tuvastanud kriminaalasjas ka KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisi. Prokurör, süüdistatav ja kaitsja on 09.11.2016 jõudnud kokkuleppele nii S. Jordanile kohtus küsitava karistuse liigis ja määras kui ka vara konfiskeerimise osas (loomulikult

ka teistes KrMS § 245 lg-s loetletud kokkuleppe esemeks olevates asjaoludes). Viru Maakohtus samal päeval peetud kohtuistungil on süüdistatav kinnitanud, et jääb kokkuleppe juurde ja see on tema tõelise tahte väljendus. Istungijärgselt ongi esimene kohtuaste kokkuleppe poolte vahel sõlmitud kujul ka kinnitanud.

7.Olgu veel öeldud, et kokkuleppe muutmiseks maakohtul volitused ka puuduvad, s.o juhindudes KrMS § 248 lg-st 1 võib kohus, sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe kas kinnitada süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keelduda kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Oluline on siinjuures tähele panna sedagi, et kuivõrd maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused, ning KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub muuhulgas ka vara konfiskeerimise osas tehtud otsustuse vaidlustamisele.
8.Kokkuvõtvalt märgibki ringkonnakohus veel vaid seda, et kuivõrd KrMS § 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumisi või KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud teised alused käesolevas asjas sedastatavad ei ole, jääb kaitsja A. Aasmaa kaebus apellatsioonikohtus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.
9.Kaitsja A. Aasmaa on apellatsioonile lisanud ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks määramiseks. Taotluse kohaselt kulus vandeadvokaadil kaebuse koostamisele 2 tundi 30 minutit, mille eest ta taotleb tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel tuleb S. Jordanil hüvitada A. Aasmaa kaitsjatasu 120 eurot.

/allkiri/ Aarne Sarjas kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 07.09.20261-26-5823/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja