Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
29. juuni 2016, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-15-8021
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Gerda-Johanna Pello (määratud korras)
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid D.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
D.D, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 20.01.2016 ja lõpp 16.09.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 20.06.2016, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Vabastada D.D tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 30.09.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuus (6) kuud ja määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada D.D suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel järgmised kohustused:
Kohtuistung D.D taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldab, et tema xxxx ema on väga haige ja vajab abi ja seetõttu tahab vanglast varem vabaneda. Selgitab, et on pensionär, kuid lisaks pensionile teeb veel puutööd ja remondib autosid. Kinnitab, et joobes enam sõitma ei hakka, tarbib ainult lahjat alkoholi, iga päev ei joo ja on valmis kontrollnõudeid täitma. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides prokuratuur toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega koos isiku allutamisega käitumiskont rollile. Prökurör märgib, et vabastades kinnipeetava käesaoleval ajal, on tema üle võimalik kontrolli teostada kuue kuu jooksul. Prokurör nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku, katseaja ja käitumiskontrolli kestuse kohta. Kaitsja toetab D.D ennetähtaegset vangistusest vabastamist, kuna vangistuses viibib isik esimest korda ja tegemist on lühiajalise vangistusega, samas vajab tema eakas ema kodus abi ja isik on ise valmis kontrollnõudeid täitma. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri kirjaliku seisukohaga, leiab, et D.D saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt KarS § 76 lg- le 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetav D.D-le saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. D.D kannab vanglakaristust esmakordselt. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht – 1-toalises korteris xxxx, mis kuulub kinnipeetavale endale. Seega on isikul olemas püsiv elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Oluline on ka asjaolu, et isikut on vabaduses ootamas elukaaslane ja materiaalselt tuleb pere toime, kuna nii kinnipeetava kui ka tema elukaaslase kindlaks sissetulekuks on pensionid. Positiivne on ka asjaolu, et võlad kinnipeetaval puuduvad. Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 5% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 0%. Riski realiseerumine on kõige tõenäolisem siis, kui kinnipeetav jätkab alkoholi tarvitamist. Riski on võimalik maandada isikule alkoholi tarbimiskeelu kohustuse järgimise määramisega.
Samuti puuduvad kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused, millest saab järeldada, et kinnipeetav on vangistuses viibides teinud pingutusi õiguskuuleka käitumise suunas. Positiivseks loeb kohus veel asjaolu, et isik kahetseb oma tegu, on valmis muutma oma elustiili ning edasiseks eesmärgiks on eaka ema eest hoolitsemine. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.D kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.