Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. oktoober 2015, (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-5771
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 25. septembri 2015 määrus Dmitri Jermolajevi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Dmitri Jermolajev ja tema kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebus
Jätta Viru Maakohtu 25. septembri 2015 määrus muutmata.
Määruskaebused jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Viru Maakohtu põhistused olid seejuures kokkuvõtlikult järgmised.
2.1 Kohus tõi välja, et isikut on karistatud kahel korral ja ta kannab esimest vangistust. Kuigi vangistuse mõju peaks sellisel juhul olema tugev, on vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Nimelt kannab D. Jermolajev karistust I astme rahvatervise vastase narkokuriteo ja I astme avaliku julgeoleku vastase kuriteo toimepanemise eest. Kuriteo soodusteguriks on sõltuvusprobleemid ja eesmärk saada majanduslikku kasu.
2.2 Positiivsena tõi kohus välja, et D. Jermolajevi käitumine vangistuses on üldjoontes olnud hea – kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on olnud hõivatud tööga ning läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Lisaks on D. Jermolajevil kindel alaline elukoht vanemate juures, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Peresuhted on head ja toetavad. Kinnipeetaval on ka töö leidmist soodustavad omadused, sh haridus ja vajalikud oskused ning töökogemus ning garanteeritud töökoht. 2.3 Kinnipeetaval on olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega (enda sõnutsi alates 2009. a ja väidetavalt sõprade mõjul). Tal ei ole narkosõltuvust. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusprobleemid, mistõttu võib isik vabanemisel narkootikumide uuesti tarvitama hakkamisel ja võimalike majanduslike raskuste tõttu panna toime uusi rahvatervisevastaseid kuritegusid. 2.4 Kuivõrd D. Jermolajev pani kuriteo toime ja ta tunnistati süüdi mh kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, sh kuriteokaaslased. Lisaks näitab kuriteo laad, et isik on grupi poolt mõjutatav ning valmis isikliku heaolu nimel elama hoolimatut ja riskeerivat eluviisi, mis võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. 2.5 Ehkki vangla hindab uue kuriteo toimepanemist madala riskiprotsendiga, oleks vabastamine kohtu hinnangul siiski ennatlik. D. Jermolajev on ka varem toime pannud uue kuriteo katseajal olles. Seega puudus kohtul veendumus, et D. Jermolajev sel korral suudaks pika katseaja probleemideta läbida.
motivatsioon oma varasemat käitumist muuta ja elada seaduskuulekalt. Tema edaspidine vangistus ei anna ühiskonnale ega D. Jermolajevile midagi juurde, sest võimaldatud programmid on ta läbinud. 3.5 Vangistuse eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele (vt ka RKÜKo 3-3-1-509, p 31). D. Jermolajevi suhtes on uue kuriteo riske võimalik vähendada tema allutamisega kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele. 3.6 Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta ühtegi positiivset asjaolu. Kinnipeetava edukas taasühiskonnastamine on kaasaegse kriminaaltäitevõiguse peamine prioriteet ning lähtealus ja nurgakivi. Selleks on oluline kinnipeetava jaoks vanglavälise sotsiaalse sidususe olemasolu, mis asub peamiselt teljel kodu-töö-suhtlusringkond. 3.7 Olema ei pea mingeid erandlikke asjaolusid ennetähtaegseks vabastamiseks, sest seadus seda ei nõua. Kokkuvõtlikult leiabki kaitsja, et edaspidine vangistus ei anna D. Jermolajevile ega ühiskonnale midagi. Kohtu põhjendused on paljasõnalised ja määrus motiveerimata. D. Jermolajev on piisavalt kaua vangistuses viibinud ja edaspidine karistuse kandmine võib mõjuda hoopis vastupidiselt ühiskonna ootustele ja kinnipeetav võib kaotada motivatsiooni. Tegemist on esmakordset vangistust kandva noore inimesega, kellele tuleks anda võimalus end vabaduses tõestada.
/allkiri/ Tiit Lõhmus
/allkiri/ Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.