Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

1, 4, 7, 8

1) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist; 3) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalabiprogrammis, mis maandab isiku riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas; 3) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. E.I vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega kuus (6) kuud. Välja mõista E.I-lt menetluskuluna riigituludesse 260,40 eurot kaitsetasu vandeadvokaat Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS -s SEB Pank või nr EE932200221023778606 AS-s Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „1-13-5771, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 260, 40 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaat Marina Valge poolt süüdimõistetu E.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, E.I-le, kaitsjale, prokurörile ja kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 07.07.2015 saabusid Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid kinnipeetava E.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

E.I on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.10.2013 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks vangistus 4 aastat ja 11 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibimise aeg. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.01.2013.

Viru vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Kohtuistung 11.08.2015.a. toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav avaldas, et tal on olemas perekond ja eluks uued sihid ning eesmärgid. Lisaks on talle garanteeritud vabanemise korral töökoht. Kinnipeetav kahetseb väga oma tegu ning lisab, et see oli viga. Isik soovib näidata, et ta on saanud heaks kodanikuks, kui kohus annaks talle võimaluse. Samuti lisas kinnipeetav, et tema ei ole vanglas midagi lõhkunud ning loodab, et kriminaalasi lõpetatakse, mis näitaks, et tema sõnad on õiged. Kohtuistung jätkus 23.09.2015 ning kinnipeetaval ei olnud enam midagi lisada. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt ta ei toeta E.I tingimisi enne tähtaega vabastamist ning märgib, et Viru Vangla on pärast iseloomustuse koostamist täiendanud kohtule esitatavaid materjale, millest nähtub, et kinnipeetav on mõned päevad pärast positiivse iseloomustuse koostamist toime pannud uue kuriteo (kambrite akende lõhkumise). Viimati nimetatud uut kriminaalmenetlust juhtiv abiprokurör M L telefoni teel järelepärimisel E.I ennetähtaegsele vabanemisele vastuväiteid ei esitanud. Kaitsja asus 23.09.2015 toimunud kohtuistungil seisukohale, et peab võimalikuks kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja märkis, et E.I jääks kriminaalhoolduse alla range režiimiga ja kui pooleliolev kriminaalasi jõuaks lõpule ning selguks, et kinnipeetav võttis kriminaalasjast osa, siis saaks selle teo eest talle määrata ka rahalise karistuse. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga, leiab, et E.I saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Isik on kriminaalkorras karistatud esimest korda ning vanglas viibib samuti esmakordselt. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on ühetoaline kõigi mugavustega korter xxxx, mis kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt sobib elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Kinnipeetavale on vabanedes garanteeritud töökoht xxxx. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et vabaduses on kinnipeetaval toetav sotsiaalvõrgustik vanemate näol.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on E.I läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, osales vangla majandustöödel ning riigikeele B1 tasemeõppes. Vangla hinnangul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 7% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus puudub. Kinnipeetava suhtumine korda ja seadusekuulekusse on üldiselt positiivne ning ta on enda sõnul valmis vabanemisjärgselt oma elustiili muutma. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.I kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.

Anu Ammer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.