Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja 25.09.2015, Rakvere kohtumaja koht Videokohtuistungi toimumise aeg 11.09.2015. Kohtuasja number
1-13-5771
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Merle Kaegas
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kaitsja
Anatoli Jaroslavski
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Dmitri Jermolajevi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Dmitri Jermolajev, isikukood 38412260338, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 22.01.2013 ja lõpp 23.03.2018
Jätta DMITRI JERMOLAJEV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Dmitri Jermolajevile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.08.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Jermolajevi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 17.10.2013 otsusega nr 1-13-5771 tunnistati Dmitri Jermolajev süüdi KarS § 255 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 aastat vangistust. Dmitri Jermolajev tunnistati süüdi ka KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust ja KarS § 184 lg 21 p 2 järgi mõisteti KarS § 61 lg 1 alusel karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1
alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 25.11.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja alguseks loeti 22.01.2013. Dmitri Jermolajevit on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglakaristust annab esimest korda. Varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Praegune karistus on mõistetud kuulumise eest kuritegelikku ühendusse, korduva unimaguna, kanepi ja kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise eest grupis ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest kuritegeliku ühenduse poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks ja saadud on suuremat tulu: kui joobes juhtimise eest mõistetud karistus põhjustab vaid kulusid, siis kanepi kasvatamine võimaldab ainet tasuta tarbida ja teenida ka tulu seda müües. Soodusteguriks on majandusliku kasu saamine, sõltuvusprobleemid. On vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, samuti on temaga läbi viidud vestlusi positiivsete suhete mõjust seaduskuuleka eluviisi kujundamisel, õiguskuulekatest väärtushinnangutest ja hoiakutest, seaduskuuleka eluviisi eelistest ning narkootikumide leviku soodustamise tagajärgedest. Alates 03.12.2014 töötab Hooldus Pluss abitöölisena, eelnevalt töötas majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel asub kinnipeetav elama aadressile xxxx, oma vanemate juurde 2-toalisesse väga heas seisukorras kõigi mugavustega korterisse, mis kuulub isiku emale. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning isiku vanemad andsid oma kirjalikud nõusolekud valveseadmete paigaldamiseks korterisse. Isik on lõpetanud Tallinna Ülikoolis meedia ja kommunikatsiooni eriala. Eesti keelt valdab B1-tasemel, kogu suhtlus isikuga on toimunud eesti keeles. Isikul on haridus ja oskused, mis võimaldaksid talle piisava sissetuleku. Pärast ülikooli lõpetamist töötas reklaamiagentuurides. Vangistusele eelnenud paaril aastal täitis ühekordseid tellimusi reklaami ja brošüüride alal erinevatele firmadele (Araxis, Maxima, Rimi). On paigaldanud autokleebiseid, kujundanud ja trükkinud ise brošüüre ja voldikuid, vahendanud tellimusi. Ametlikult ettevõtjana vormistatud ei olnud, seega ametlik sissetulek puudus. Töötanud ehitajana xxxx üheaegselt kuriteokaaslasega. Hindab vaba aega ja sõltumatust. Vabanemisel olemas töökoht firmas xxxx. Isik on oma vanemate ainus laps, isa poolt on veel tunduvalt vanem poolvend, kes elab xxxx. Peresuhted on head ja toetavad. Elukaaslasega on koos olnud ligikaudu 5 aastat. Ema ja elukaaslane külastavad isikut vanglas regulaarselt. Suhtlusringkond on laialdane, kõigi tausta ei tea, kuid tahtlikult ei suhelnud kriminaalse taustaga isikutega. Tunnistab, et kanepi suitsetamine pärssis kriitilist mõtlemist ja soodustas mõjutatavust ja riskivalmidust. Mõnda aega võib taluda rutiini, kuid võimalusel püüab seda vältida. Toimepandud kuriteo laad viitab sellele, et isik on mõjutatav grupi poolt ning isikliku heaolu nimel on valmis elama hoolimatult ja riskivalt. Isiku sõnul ta alkoholi ei kuritarvitanud. Andmed vastupidise kohta puuduvad. Isik suitsetas marihuaanat regulaarselt kuni 2009. aastani, mil teda karistati narkojoobes auto juhtimise eest. Seejärel kuni 2011. aastani ei tarvitanud üldse, kuid siis hakkas esialgu seltskonnas, peagi ka kodus, uuesti suitsetama enda sõnul paar-kolm korda nädalas. Väidetavalt enamus sõpradest tarvitasid marihuaanat ja tal oli ebamugav keelduda. Kuriteo pani toime eelkõige sellepärast, et olla narkootikumiga soodsalt ja igal ajal varustatud. Vanglas oldud aja jooksul on enda sõnul kriitiline mõtlemine taastunud, annab endale aru kuriteo tagajärgedest nii
endale kui teistele. Väidetavalt on 70% sõpradest loobunud narkootikumidest pärast tema vangistamist. Sõltuvust diagnoositud ei ole, on juhutarvitaja. Isik kuulus kuriteo toimepanemiseks moodustatud kuritegelikku ühendusse, kriminaalkorras karistatud teistkordselt. Esimesel korral karistatud tingimisi ilma käitumiskontrollita, uue kuriteo pani toime katseajal. Saab aru normide ja reeglite vajalikkusest, kuid võib tõlgendada neid meelevaldselt. Oma kuritegu ei õigusta ega süüdista selles kedagi peale iseenda, on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Isik on küllaltki impulsiivne, armastab vaheldust, tegutseb hetkevajadusest lähtuvalt, tagajärgedele mõtlemata. Otsib kiireid tulemusi ja kasu selle asemel, et tegutseda järjekindlalt pikaajalise lahenduse saavutamiseks. Hiljem võib tehtut kahetseda. Isik on õppimisvõimeline, tal on realistlikud eesmärgid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 18%. Eeltoodust lähtudes toetab vangla Dmitri Jermolajevi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ja teeb ettepaneku määrata isikule katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 23.03.2018, käitumiskontroll 14 kuuks ning kohustada teda käitumiskontrolli ajal täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve kohaldamise tähtajaks teeb vangla ettepaneku 5 kuud alates valveseadmete paigaldamisest. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtu edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi vangla poolt koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, on prokurör siiski seisukohal, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas kannab karistust esimest korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 25.11.2009 otsustega KarS § 73 alusel antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi rahvatervisevastaseid ja avaliku rahu vastaseid kuritegusid. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust mh narkokuritegude eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult karistuse täiel määral ära kandmises. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Tegemist on I astme rahvatervisevastase kuriteoga ja sellise kuriteo puhul üldjuhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat ainult formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 1 mõttes) esimesel esinemisel vabastada. Samuti ei ole käesolevaks ajaks kantud karistus võrdeline toimepandud kuritegude raskusega. Kuna kinnipeetavale on määratud karistus alla KarS § 184 lg 21 sanktsiooni keskmise määra, ei oleks selle ennetähtaegse vabanemisega lühendamine õiglane. Tulenevalt toime pandud kuriteo tehioludest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas (üldjoontes rahuldav, nt kaks määratud distsiplinaarkaristust on kustunud) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja kuritegude asjaolusid. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskus ning isiku varasem ükskõikne suhtumine teiste inimeste tervisele ja kaaskodanike turvatundesse. Mõistetud liitkaristusest on süüdimõistetul kanda veel üle ühe aasta ja kümne kuu, mis on märkimisväärselt pikk aeg. Ära kantud karistuse
aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Samuti leiab prokurör, et süüdimõistetul vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja selle sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele ei ole piisav, õigustamaks kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest vabastamist, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuratuur ei toeta Dmitri Jermolajevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 11.09.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et tahab oma elu alustada otsast peale. Vanglasse sattudes hakkas analüüsima, miks ta seal on ning sai aru, et prioriteedid olid tal valesti paika pandud. Need kuriteod, mis isik toime pani, olid katseajal toime pandud. Selgitab, et saades karistuseks tingimisi vangistuse, ei saanud ta aru, mida tähendab vangla. See arusaamine tuli siis, kui vanglasse sattus. Kui kohus otsustab isiku vabastada, siis materiaalselt aitavad teda vanemad, sõbrad ja tuttavad. Distsiplinaarkaristused, mis on kehtetud, olid seotud suitsudega, need olid uurimise ajal. Avaldab, et enam ta praktiliselt ei suitseta, ainult vahetevahel. Kaitsja seisukoht Kaitsja oli seisukohal, et formaalsed asjaolud isiku vabastamiseks on olemas selleks, et elektroonilise valve alla kinnipeetav vabastada. Tähtis on asjaolu, et kinnipeetav ei olnud selles asjas peaisikuks, vaid oli abitööline. Esimene kahtlus, mis talle esitati, oli KarS § 218 lg 1 järgi, pärast seda ta alles sattus isikute gruppi. Kokkuleppe allakirjutamisel ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses. Prokuröriga oli varasemalt kokkulepe, kui isikul ei ole vangistuses distsiplinaarkaristusi, siis prokurör toetab vabastamist. Kuna kinnipeetav oli karistatud distsiplinaarkorras, siis prokurör ei toetanud. Kaitsja leiab, et kuriteo raskust hinnati juba karistuse mõistmisel ja kajastub karistuses, seega ei peaks seda praegusel juhul hindama. Kaitsja juhib tähelepanu kinnipeetava käitumisele vanglas, kus teda positiivselt iseloomustatakse just nende ametnike poolt, kes temaga suhtlevad, seetõttu vangla toetab vabastamist. Kinnipeetav kahetseb tehtut. Iseloomustuses toodud riskiprotsent 18 on väga madal. Seega palub kaitsja taotlus rahuldada. Elektrooniline valve ja kontrolli all olemine vabaduses on ka karistuse kandmine. Ei saa prokuröriga nõustuda, et oleks riivatud kellegi õiglustunnet. Prokurörile on 5 aastat vangistust vähe, aga kinnipeetavale, kes on juba olnud 2 aastat vangistuses, on piisav. Teda on ka varem karistatud, aga reaalselt esmakordselt. Kaitsja on kindel, et oma isiklike omaduste poolest ei pane isik kunagi uut kuritegu toime. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikut on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu peaks vangistuse mõju olema potentsiaalselt tugev, on kohtu hinnangul isiku vabastamist
mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Isik kannab liitkaristust raske esimese astme rahvatervisevastase narkokuriteo ja raske esimese astme avaliku julgeoleku vastase kuriteo toimepanemise eest. Seega on kuriteod muutunud ühiskonnaohtlikumaks, saadud on suuremat tulu. Soodusteguriks on olnud sõltuvusprobleemid ja eesmärgiks majandusliku kasu saamine. Positiivsetena võib välja tuua, et isiku käitumine vangistuses on üldjoontes olnud hea, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on vangistuse jooksul olnud hõivatud tööga, samuti on ta läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Lisaks on kinnipeetaval vabanemisel kindel alaline elukoht oma vanemate juures, kes on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nende korteris. Peresuhted on head ja isikut toetavad. Kinnipeetaval on töö leidmist soodustavad omadused, sh tal on haridus ja vajalikud oskused, varasem töökogemus. Garanteeritud töökoht on kinnipeetaval samuti vabanemisel olemas. Kinnipeetaval on olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega. Isik on ise tunnistanud, et tarvitab narkootilisi aineid alates 2009. aastast ja väidetavalt seetõttu, et kuna enamus sõpradest tarvitasid, siis oli temal ebamugav keelduda. Narkosõltuvust diagnoositud ei ole, on juhutarvitaja. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusprobleemid, mistõttu võib isik vabanemisel narkootikumide uuesti tarvitama hakkamisel ja võimalike majanduslike raskuste tõttu toime panna uusi rahvatervisevastaseid kuritegusid, mis eelkõige seisnevad narkootikumide leviku soodustamises. Kuna kinnipeetav pani kuriteo toime grupis ja tunnistati mh süüdi ka kuritegude toimepanemiseks moodustatud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, võib eeldada, et isiku tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud, sh kuriteokaaslased. Lisaks viitab toimepandud kuritegude laad sellele, et isik on mõjutatav grupi poolt ning isikliku heaolu nimel on valmis elama hoolimatut ja riskivat elustiili, mis võib soodustada vabanemisel uue kuriteo toimepanemist. Kuigi vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 18%, millise näol on tegemist madala riskiga, oleks kohtu hinnangul siiski tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ja erinevate lisakohustuste määramine ega ka elektroonilisele valvele allutamine ei suudaks käesoleval hetkel vähendada uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, kuna isikule on varem antud võimalus kanda talle mõistetud vangistuses vabaduses, kuid millist võimalust isik ei hinnanud, kuna pani katseajal olles toime uue kuriteo (käesolev). Seega puudub kohtul veendumus, et sel korral suudaks isik katseaja probleemideta läbida. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Dmitri Jermolajevi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla vangla toetab, kuid prokuratuur ei toeta. Kohus märgib, et kuigi kohus võtab nimetatud poolte arvamusi arvesse, ei ole prokuratuuri ega vangla seisukohad kohtu jaoks siduvad. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Dmitri Jermolajevi vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2015 kohtumääruse
Jätta Viru Maakohtu 25. septembri 2015 määrus muutmata.
Määruskaebused jätta rahuldamata.
Kohtumäärus jõustus 06. novembril 2015. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent
/digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.