lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-5771/47

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-5771/47
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
05.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1794
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-5771/26Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja17.10.20131-13-5771/151Viru Maakohus Rakvere kohtumaja25.09.20151-13-5771/155Viru Maakohus Rakvere kohtumaja30.09.20151-13-5771/158Viru Maakohus Rakvere kohtumaja02.10.20151-13-5771/171Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium20.10.20151-13-5771/172Viru Maakohus Rakvere kohtumaja27.10.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-13-5771

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2013. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-13-5771

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Ivi Kesküla, Malle Preimer

Kriminaalasi

Roman Modjagini, Dmitri Jermolajevi, Artjom Kornilovi ja Konstantin Sõtko süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 188 lg 2 p 1,2 ja § 184 lg 21 p 1,2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 17. oktoobri 2013. a otsus kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitajad

Süüdistatavad Roman Modjagin, Dmitri Jermolajev, Artjom Kornilov ja Konstantin Sõtko ning tema kaitsja vandeadvokaat Andrus Repnau

Teised apellatsioonimenetluse pooled

Prokurör Taavi Pern, Roman Modjagini kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull, Dmitri Jermolajevi kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, Artjom Kornilovi kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 17. oktoobri 2013. a otsus Roman Modjagini, Dmitri Jermolajevi, Artjom Kornilovi ja Konstantin Sõtko suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.

1-13-5771/194
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
19.02.2016
1-13-5771/207Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja10.08.2016

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 17. oktoobri 2013. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Roman Modjagin, Dmitri Jermolajev, Artjom Kornilov ja Konstantin Sõtko süüdi KarS § 255 lg 1, § 188 lg 2 p 1,2 ja § 184 lg 21 p 1,2 järgi. Kohus karistas Roman Modjaginit vangistusega 5 aastaks, Dmitri Jermolajevit vangistusega 5 aastaks 2 kuuks, Artjom Kornilovit vangistusega 6 aastaks ja Konstantin Sõtkod vangistusega 4 aastaks 11 kuuks. Süüdimõistev kohtuotsus sisaldas mitmesuguseid konfiskeerimis- ja äravõetud asitõendite suhtes tehtud otsustusi. Kohus määras muuhulgas, et läbiotsimise käigus Konstantin Sõtko kasutuses olevast sõiduautost leitud kolm mobiiltelefoni koos telefonides olnud sim- ja mälukaartidega tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kohus mõistis kriminaalmenetluse kuluna Roman Modjaginilt välja sundraha 800 eurot, ekspertiisitasu kokku 4212 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 727,20 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0,45 eurot. Kohus mõistis kriminaalmenetluse kuluna Dmitri Jermolajevilt välja sundraha 800 eurot, ekspertiisitasu kokku 6006 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 38,40 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0,45 eurot. Kohus mõistis kriminaalmenetluse kuluna Artjom Kornilovilt välja sundraha 800 eurot, ekspertiisitasu kokku 5992 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 290,40 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0,45 eurot. Kohus mõistis kriminaalmenetluse kuluna Konstantin Sõtkolt välja sundraha 800 eurot, ekspertiisitasu kokku 3072 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 453,60 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0,45 eurot. Kohus määras, et menetluskulu kuulub tasumisele ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
2.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatavad Roman Modjagin, Dmitri Jermolajev, Artjom Kornilov ja Konstantin Sõtko ning tema kaitsja vandeadvokaat Andrus Repnau. 2.1 Roman Modjagin palub võimaldada menetluskulude tasumist pärast vanglast vabanemist, sest käesoleval ajal ta sissetulekut ei oma. Perekonda on sündinud laps. Roman Modjagini emal on probleeme tervisega. Seetõttu ei ole perekonnal võimalik teda rahaliselt abistada. Roman Modjaginil oli enne vahistamist töökoht ja pärast vanglast vabanemist on tal võimalik sinna uuesti tööle asuda. Dmitri Jermolajev taotleb jätta osa menetluskulusid riigi kanda ning võimaldada tal tasuda menetluskulud pärast vanglast vabanemist. Vanglas viibimise ajal ei ole tal võimalik menetluskulusid tasuda. Osa menetluskulude riigi kanda jätmist põhjendab süüdistatav sellega, et need on suured ja ta ei jõua neid tasuda. Artjom Kornilov palub võimaldada menetluskulude tasumist pärast vanglast vabanemist, sest vanglas viibimise ajal puudub tal sissetulek. Konstantin Sõtko taotleb jätta osa menetluskulusid riigi kanda, sest vangla tingimustes ei ole tal võimalik menetluskulusid tasuda. Kui ringkonnakohus ei pea seda taotlust võimalikuks rahuldada,

2(5)

siis palub Konstantin Sõtko anda talle menetluskulude tasumiseks seaduses ette nähtud maksimaalse tähtaja. Konstantin Sõtko kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist Konstantin Sõtkolt ära võetud mobiiltelefonide hävitamise ja temalt menetluskulude väljamõistmise osas ja kriminaalasja saatmist selles osas maakohtu samale koosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks, sest maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses, s.t kohtuotsuses puudub põhjendus. Kohus otsustas läbiotsimisel ära võetud ja asitõendiks tunnistatud mobiiltelefonid hävitada, kuid kohtuotsuses puuduvad sellekohaselt põhjendused. Telefonide osas ei ole kokkuleppes märgitud nende edasist staatust, mistõttu Konstantin Sõtkol oli õigustatud ootus nende tagasisaamiseks. Kaitsja viitab seejuures KrMS § 126 lg 3 p-le 2, mille kohaselt asitõend, mille kuuluvus ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule. Kohtupraktika ongi üldjuhul asitõendid omanikule tagastanud, kui neid ei konfiskeerita. Kaitsja esitas kohtuvaidluses seisukoha menetluskulude vähendamiseks ja väljamõistmiseks ositi. Kohus mõistis menetluskulud välja ositi tasumiseks, kuid kohus jättis summad vähendamata ning kaitseargumentidele vastamata. Süüdistatavale ei ole vähetähtis lisaks ositi tasumise võimaldamisele ka summa suurus. Konstantin Sõtko viibib pikka aega vanglas ja tal puudub sissetulek.

3.Apellatsioonidele on esitanud vastuväite prokurör Taavi Pern, kes taotleb jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. KrMS § 180 lg 3 näeb kriminaalmenetluse kohese tasumise alternatiivina ette vaid võimaluse isik menetluskulude tasumisest osaliselt vabastada või võimaluse tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi. Seega ei ole KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimalik määrata, et isikult mõistetakse menetluskulud välja teatud aja möödudes. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-105-12 väljendatud seisukohast ei saa prokurör a priori välistada, et süüdistatavatel osutub võimalikuks teenida tulu vanglas viibimise ajal ning seeläbi tasuda menetluskulusid. Prokurör nõustub kaitsjaga, et kohtuotsuses puudub selge viide sellele, mille alusel määras kohus asitõendiks tunnistatud mobiiltelefonid hävitada. Prokuröri hinnangul tuleb kohtuotsust hinnata koostoimes Konstantin Sõtkoga sõlmitud kokkuleppega. Vastavalt Konstantin Sõtko ja prokuröri vahel 14. oktoobril 2013. a sõlmitud kokkuleppele tuleb mobiiltelefonid konfiskeerida ja hävitada kui kuriteo toimepanemise vahendid. Kuivõrd kohus on sõlmitud kokkuleppega nõustunud, on kohus nõustunud ka sellega, et telefonide näol on tõepoolest tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga, mis tuleb vastavalt KarS § 83 lg-le 1 konfiskeerida ja hävitada. Ka käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et Konstantin Sõtko kasutas mobiiltelefone aktiivselt narkokuritegude toimepanemisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning prokuröri vastuväidetega apellatsioonidele, leiab, et apellatsioonide väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 4.1 Kõik süüdistatavad paluvad võimaldada ringkonnakohtul menetluskulude tasumist pärast vanglast vabanemist. Kohtukolleegium ei pea sellise taotluse rahuldamist võimalikuks.

3(5)

Menetluskulude tasumise ajatamisega seonduva osas on asjassepuutuv KrMS § 423, mis sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille kolmandas lõikes viidatakse KrMS §-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et maakohus ongi kehtestanud menetluskulude tasumiseks maksimaalse tähtaja, s.o üks aasta. Seega pikema menetluskulude tasumise tähtaja määramist kehtiv seadusandlus ei võimalda. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et menetluskulude hüvitamise küsimust on kohtuistungil käsitletud, mistõttu kohtuotsusega menetluskulude väljamõistmine ei saanud tulla süüdistatavatele üllatusena. Kohus on nõustunud prokuröri ja kaitsjate taotlusega võimaldada süüdistatavatel tasuda menetluskulud aasta jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Seega on eksitav Konstantin Sõtko kaitsja apellatsiooni väide, et maakohus on võimaldanud süüdistataval menetluskulude tasumist ositi. Menetluskulude ositi tasumine tähendab kohtu poolt määratud tähtaegadeks kindlate summade tasumist. See tähendab kohus jaotab menetluskulu osadeks ja kohustab süüdistatavat tasuma need kindlaksmääratud tähtaegadeks. Midagi sellist apelleeritud kohtuotsuses kindlaks määratud ei ole. 4.2 Kohtukolleegium ei nõustu apellantide väitega, et süüdistatavatele on pandud kohustus, mida nad ei saa täita. Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a otsuses nr 3-1-1-120-12 toodud seisukohale, mille kohaselt hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. KrMS §-s 424 sätestatu kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega kui süüdistatavad pärast menetluskulude tasumise üheaastase tähtaja möödumist jätkuvalt leiavad, et neil puuduvad rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks, siis on neil õigus pöörduda vastavasisulise taotlusega maakohtu täitmiskohtuniku poole. 4.3 Konstantin Sõtko kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest kohtuotsuses puuduvad põhjendused Konstantin Sõtkolt ära võetud ja asitõendiks tunnistatud kolme mobiiltelefoni kohta. Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes juhul, kui on tegemist kriminaalmenetluse seadustiku

9.peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku

4(5)

järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

14.oktoobril 2013. a prokuröri Taavi Perni, süüdistatava Konstantin Sõtko ja kaitsja Andrus Repnau vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas et Konstantin Sõtko kasutuses olevast sõiduautost leitud kolm mobiiltelefoni koos sim- ja mälukaartidega konfiskeeritakse ja hävitatakse kui kuriteo toimepanemise vahendid (IV kd tl 83). Samal päeval toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav Konstantin Sõtko on kohtuistungil avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde (IV kd tl 96-99). Ka Konstantin Sõtko kaitsja vandeadvokaat Andrus Repnau on kohtuistungil kinnitanud, et sõlmitud kokkulepe on igati seaduslik ja põhjendatud. Apelleeritud kohtuotsusega ongi Konstantin Sõtkolt kokkuleppes märgitud mobiiltelefonid hävitamisele määratud (IV kd tl 112). Seega ei vasta tõele kaitsja apellatsiooni väide, et kokkuleppes ei olnud Konstantin Sõtkolt ära võetud mobiiltelefonide edasise staatuse kohta midagi märgitud. Kuivõrd kohus on sõlmitud kokkuleppega nõustunud, on kohus nõustunud ka sellega, et telefonide näol on tõepoolest tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga, mis tuleb vastavalt KarS § 83 lg-le 1 konfiskeerida ja hävitada. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav Konstantin Sõtko ja tema kaitsja on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovivad kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05. Seega ei ole Konstantin Sõtkolt ära võetud kolme mobiiltelefoni näol tegemist mitte pelgalt asitõenditega, mille suhtes võetavaid meetmeid reguleerib KrMS § 126, vaid kuriteo toimepanemise vahenditega, mis kuuluvad konfiskeerimisele ja hävitamisele KarMS § 83 lg 1 alusel. Seetõttu ei ole kaitsja apellatsioonis tehtud viide KrMS § 126 lg lg 3 p-le 2 käesoleval juhul kohaldatav. Samuti ei saa kohtukolleegiumi hinnangul maakohtule ette heita mobiiltelefonide hävitamisele määramise osas põhjendamiskohustuse rikkumist, sest kohus on nõustunud prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppega. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium Konstantin Sõtko kaitsja apellatsiooni taotlusega kohtuotsus tühistada ja saata kriminaalasi mobiiltelefonide hävitamisele määramise ja menetluskulude väljamõistmise osas maakohtule samas koosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks.
5.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 17. oktoobri 2013. a otsuse Roman Modjagini, Dmitri Jermolajevi, Artjom Kornilovi ja Konstantin Sõtko suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Malle Preimer

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.