Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.10.2015, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-15-6797
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kriminaalasi
B.H süüdistatuna KarS § 424 järgi
Süüdistatav
B.H , isikukood XXX, VF kodanik, keskharidus, emakeel: vene keel, elukoht: xxxx; töökoht: xxxx; varem kriminaalkorras ei ole karistatud.
Tõkend
Elukohast lahkumise keeld alates 16.08.2015
Kaitsja
vandeadvokaat Jekaterina Jevšina
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada B.H KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära ulatuses, s.o summas 2070 (kaks tuhat seitsekümmend) eurot. KarS § 73 alusel jätta rahaline karistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 (kaks) aastat. B.H-le määratud katseaja alguseks lugeda 01.10.2015. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista B.H-le lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 (kaheks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb B.H 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutada oma juhiluba Maanteeametile.
Tõkend elukohast lahkumise keeld B.H jõustumisel.
suhtes tühistada kohtuotsuse
KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista B.H-lt menetluskuluna sundraha summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel välja mõista B.H-lt menetluskuluna kaitsjatasu summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot riigituludesse. Menetluskulud kogusummas 657 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700068697. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud: B.H juhtis 15.08.2015 kella 11.20 paiku mootorsõidukit Volkswagen Passat reg. nr xxxx joobeseisundis, sõites sellega xxxx linnas mööda xxxx tänavat. Tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST nr ARAF-0012 tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 0.86 mg/l. II Süüdistuste sisu: B.H süüdistatakse selles, et tema 15.08.2015 kella 11.20 paiku juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat reg.nr xxxx joobeseisundis 0.86 +/- 0.09 mg/l (s.o mitte vähem kui 0.77 mg/l, mis ületab Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätestatud alkoholipiirimäära 0.75 mg/l) sõites sellega xxxx linnas mööda xxxx tänavat. Oma tahtliku tegevusega pani B.H toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 alusel. III Prokuröri ettepanek: Prokurör palus tunnistada B.H süüdi KarS § 424 järgi ja karistada teda KarS § 44 alusel rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 20,70 eurot, s.o summas 2070 eurot. KarS § 73 alusel jätta rahaline karistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks kaks aastat. KarS § 50 lg 1 alusel võtta B.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks.
IV Kohtu põhjendused: KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt B.H süüdistuses saabusid kohtusse 21.08.2015. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema kaitsjale edastatud samuti 21.08.2015. Süüdistatav ega tema kaitsja kohtule tulenevalt KrMS §-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: tunnistaja G K ütlused, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, alkomeetri mõõtetulemus, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, juhiloa ja sõiduki registreerimistunnistuse koopia, B.H kinnipidamise protokoll ja kahtlustatava ütlused. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus B.H käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. KarS § 5 lg 1 kohaselt karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Tegude toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku § 44 lg 2 kohaselt oli miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot. Prokuratuuri teatisest nähtub, et B.H päevamäära suurus on 20,70 eurot. Kohus märgib, et prokurör on teinud ettepaneku karistada B.H rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, arvestades päevamääraks 20,70 eurot. Seega tuleb B.H-le mõista rahaline karistus summas 2070 eurot (20,70 eurot x 100 pm).
KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks on vastavalt KarS §-le 57 lg 1 p 3 puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on B.H puhul saavutatavad rahalise karistuse tingimisi kohaldamisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 585 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 72 eurot. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulu süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.