Kohtulahend

Kinnipidamisasutuses S.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Enne vangistust elas koos elukaaslase ja kahe lapsega üürikorteris aadressil xxx Vabanemise korral ei ole võimalust sama aadressile elama asuda. Kindel eluase puudub. On omandanud põhihariduse, keevitaja eriala omandamine jäi seoses vangistusega pooleli. Ameti omandamist ei pea praegu põhiliseks, soovib töötada. Enne vangistust oli arvel töötukassas, töötamise kogemus ebapiisav tööturul konkurentsivõimeliseks toimetulekuks. Vaid ühel korral on pikemaajaliselt töötanud. Varasemalt töötanud xx ettevõttes xx - valmistas ette metallkonstruktsioone. Vabaduses korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, puudus eelarve pidamise oskus, majanduslikke probleeme lahendas kuritegelikul viisil. Oli vormistatud pesumajja, kuid intsidendi pärast tööst vabastatud. Hetkel on köögi reservis. 11.03.2013-10.02.2014 koristaja 30.08.2015-11.02.2015 pesumaja tööline Suhtlusring vabaduses koosnes enamjaolt kriminaalkorras karistatud isikutest, oli teiste poolt mõjutatav. Osa kuritegusid sooritatud alkoholijoobes ja karistatud mitu korda AS alusel. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole sõltuvust diagnoositud. Isiku enda sõnul tarvitas amfetamiini ajal, kui isiklikus elus oli probleeme suhetes. Karistatud ühel korral NPALS'i alusel. Meditsiiniosakonna andmetel juhutarvitaja, sõltuvust diagnoositud ei ole. 14.04.2015 kuni 26.05.2015 osalenud sõltuvusele suunatud programmis Eluviisitreening 29.05.2013-21.06.2013 osales sotsiaalprogrammis "Viha juhtimine". 08.04.2014-19.06.2014 käis A1-taseme kursustel. Eksam edukalt sooritatud tulemusega 96%. 11.08.2014-09.03.2014 käis A2-taseme kursustel. Eksam edukalt sooritatud tulemusega 64%. alates 16.03.2015 käis B1-taseme kursustel, eksam toimub septembris. Kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kannab karistust isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, isikute grupis. Varasemalt karistatud mootorsõiduki ärandamise, varguste, kelmuse, süüteo toimepanemise tulemusel saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, kehalise väärkohtlemise ja omavolilise sissetungi eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusprobleemid, majandusliku kasu saamise eesmärk ning grupi mõju. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et S.Z ei esitanud vanglast vabanemisel karistusjärgse käitumiskontrollile oma võimaliku elukoha andmeid. Tal on õigus esitada taotlus munitsipaaleluruumi saamiseks peale vabanemist. Munitsipaaleluruumi üürile andmisega ja kasutamisega tegeleb xxx, kuhu võib isik pöörduda vabanemisel oma eluasemeküsimuse lahendamiseks (xxx). Sel ajal, kui isik ei saa veel üürile munitsipaaleluruumi, võib ta kasutada varjupaigateenust, mida võimaldab xx linna xxx (xxx). Kinnipidamisasutusest vabanenud või ennetähtaegselt vabastatud isik võib ka toimetulekutoetuse vormistada. Kui S.Z tahab vabanemisel toimetulekutoetust vormistada, peab tal olema sotsiaalne seisund ja elamispind (see võib olla ka varjupaik). S.Z-ile ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta. Rahvastikuregistris on S.Z elukohaks märgitud xxx linn. S.Z-i kuritegelik käitumine on muutusteta alates 1999.aastast. Vangistused on vaheldunud tingimisi karistustega. Teda on kuuel korral määratud kriminaalhoolduse järelevalve alla, katseaegade kokkuvõtetest saab järeldada, et katseaegade kulud on olnud mitterahuldavad- ta on pannud toime uue kuriteo, rikkunud kontrollnõudeid, ei ole täitnud ÜKT-d. Prokurör

ei toeta Viru Vangla taotlust ja palub see jätta rahuldamata.

S.Z ei soovi olla allutatud karistusjärgsele käitumiskontrollile. Kohus tutvunud esitatud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ning tutvunud prokuröri ja S.Z-i arvamustega, leiab, et S.Z-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud. KarS § 871 lg 1 kohaselt kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.Z-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. S.Z on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda S.Z puudub vabanemisel kindel elukoht, mis teeb võimatuks käitumiskontrolliga kaasnevate kontrollnõuete täitmist ja kontrolli teostamist. Kohus leiab, et S.Z-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole küllaldaselt põhjendatud ja eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu S.Z-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. / Loretta Pikma Kohtunik

/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.