Kohtulahend

Enne vangistust elas Aleksei Suvorov koos ema ja kasuisaga kahetoalises korteris. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxx. Nimetatud korteri omanikuks on kinnipeetava ema N S. Korteris on kõik eluks vajalikud mugavused olemas, samuti on olemas mobiillevi ja sobiv koht koduvalveseadme paigutamiseks. Isik omandas 8 klassilise hariduse Narva 10. Keskkoolis. Katseajal läbis isik ehitusviimistleja koolituse. Riigikeele oskus on isikul testitud 0. Kinnipeetav elab koos vanematega, kes toetavad teda materiaalselt. Oma sissetulekuallikat ta ei oma. Aleksei Suvorov oli Töötukassas arvel tööotsijana, tehes vahel juhutöid. K-raha andmetel on isikul maksmata nõudeid summas 5788,64 eurot, vabanemisfondis on 188 eurot. Kinnipeetava sõnul on ta võlgade likvideerimisest huvitatud. Vajaduse korral on ema valmis poega materiaalselt toetama. xxxx juhatuse liige V Z garanteerib 19.10.2014 garantiikirjaga, et Aleksei Suvorov võetakse tööle ennetähtaegse vabanemise korral. Infot kinnitas V. Z telefonivestluses kriminaalhooldusametnikuga. Kuritegu on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Raha kulutas isik alkoholi ostmiseks. Kinnipeetav suhtleb peamiselt oma ema ja tütrega. Vanglas toetab isikut xxxx ema, kes kinnitas, et suhtub positiivselt Aleksei Suvorovi ennetähtaegsesse vabanemisse elektroonilise järelevalve alla tema korterisse, andes selleks oma nõusoleku. Endise elukaaslasega on isikul suhted katkestatud. Suhtlusringis on kriminaalkorras karistatud isikud, ka sugulased. Konkreetselt, praeguse kuriteo kaasosaleja O T on õepoeg, kes on hetkel ka isiku kambrikaaslane. Süüdimõistetu on mõjutatav, ei hooli oma tegude tagajärgedest ega soovi muuta oma elustiili, kuritegude toimepanemisel kasutab vägivalda. Isik on pidevalt alkoholi kuritarvitanud. Tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kuriteod on sooritatud alkoholijoobes, kasutades vägivalda. Korduvalt on isikut karistatud väärtegude toimepanemise eest (alkoholi tarvitamise eest avalikes kohtades). Kinnipeetav läbis kaks korda võõrutuskuuri 2002 ja 2007 aastatel, kuid see ei toonud kaasa positiivseid tulemusi. Kuriteod näitavad, et isikul puudub motivatsioon muutuda. Kinnipeetav ei mõtle oma tegude tagajärgedele, elades põhimõttel "üks päev korraga". Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on korduvalt rikkunud kontrollnõudeid. Olles vabastatud enne tähtaega vanglast rikkus isik katseajal kontrollnõudeid, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Kinnipeetav teeb koostööd ametiisikuga oma kasu eesmärgil. Isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kinnipeetav pani toime uue kuriteo, viibides eelmise kohtuotsuse järgi määratud katseajal. Aleksei Suvorovi puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis. Tõenäosus on kõige suurem, kui isik tarvitab alkoholi, on tegevuseta, jätkab suhtlemist kuritegeliku mõtteviisiga isikutega, kui puudub legaalne sissetulek. Sellest võib järeldada, et isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus kahe aasta jooksul on 52%, vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus sama aja jooksul on 51%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kui kohus otsustab Aleksei Suvorovi elektroonilise järelevalvega tingimisi ennetähtaegselt siiski vabastada, teeb Viru Vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve tähtajaks tehakse ettepanek määrata 3 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Aleksei Suvorovi lähivõrgustikku kuuluvad ema N S, õed T T ja J B, tütar D S (sündinud xxxx) ning endine elukaaslane J R. Kinnipeetavaga suheldakse telefonitsi. Aleksei Suvorov on olnud 4-l korral määratud kriminaalhoolduse alla. Ühel korral on karistus pööratud täitmisele. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud kohustused, määrates elektroonilise valve pikkuseks 3 kuud.

Aleksei Suvorov avaldas kohtuistungil soovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav märkis, et sugulane ei ole tema kambrikaaslane. Tal on eesmärk vabaneda, kuna ema on xxxx ja haige, elades üksi. Samuti on vaja tal materiaalselt toetada oma tütart, kes elab oma emaga. Ta suhtleb tütrega iga päev ning edaspidi tahab tema eest hoolitseda. Tulevikus suudab kinnipeetav oma sõnul hoiduda alkoholist ja negatiivset mõju avaldavatest tuttavatest. Aleksei Suvorov avaldas, et on väsinud vanglast. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, leides, et nendest on kasu olnud. Vabanemisel on tal olemas töökoht, kuhu saab asuda tööle kohe peale vabanemist, võib-olla nädala jooksul. Kinnipeetav on valmis täitma kontrollnõudeid ja kohustusi, millised kaasnevad vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksei Suvorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 12.01.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti nagu vangla A. Suvorovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. A. Suvorovi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda oli varem 10-l korral karistatud. Reaalset vangistust kannab ta 6 korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. A. Suvorovi vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Varasemad karistused, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ning süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ei ole A. Suvorovile positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Enne vangistust oli nimetatud kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (diagnoositud alkoholisõltuvus; kuriteod on toimepandud alkoholijoobes), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustuse kohaselt isik on ohtlik avalikkusele ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 51%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta Aleksei Suvorovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et Aleksei Suvorovil on avanenud võimalus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemiseks. Ta on vangistusest ära kandnud natuke üle poole, seega esinevad formaalsed eeldused vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla, samuti esinevad materiaalsed eeldused. Kuigi Aleksei Suvorovit on karistatud kriminaalkorras 10-l korral, reaalselt vangistust kannab ta viiendat korda, siis iseloomustab see tema eelnevat elu. Oma eelneva elu kohta on Aleksei Suvorov andnud negatiivse hinnangu, teadvustades endale neid riskitegureid, mis tema elu on mõjutanud. Tähelepanuväärsem on vaadata neid asjaolusid, mis teda tulevikus ees ootavad. Eesmärgid,

mis ta on endale seadnud, on üsnagi reaalsed. Ta tahab elada seaduskuulekalt, minna tööle, osaleda oma lapse kasvatamises ja toetada oma ema, kes vajab abi. Kui Aleksei Suvorov peaks vangistuses edasi viibima, siis individuaalses täitmiskavas oleks tal sotsiaalprogramm 2016. aastal, lähiajal midagi plaanis ei ole. Arvestades seda, et Aleksei Suvorov teab hästi neid riskitegureid ja riske, mis juhtub siis, kui ta peaks katseaja jooksul õiguskaitseorganite huviorbiiti langema, siis ärakandmata karistus on piisavalt pikk, et mõelda iga oma sammu üle, et mitte vanglasse tagasi sattuda. Aleksei Suvorov ütles, et ta tahaks hakata uut elu elama. Uue elu jaoks on tal olemas kõik võimalused. Tal on olemas elukoht oma ema juures ja tema ema on nõus, et poeg tema juures elama hakkab. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Aleksei Suvorovil on olemas töökoht, mis on ülimalt positiivne, sest see maandab riske, annab talle võimaluse osaleda oma tütre kasvatamisel ja peamine, annab talle tegevust. Aleksei Suvorov kinnitas, et alkoholiga ei soovi ta enam mingit tegemist teha, et see avaldab talle halba mõju. Kui ta suudab saavutada taset, mis ta seni vangistuses saavutanud on, suudab kainet elu vabaduses elada, siis uue kuriteo toimepanemise risk on minimaalne. Selle riski maandamiseks määrata talle kohustus mitte tarvitada alkoholi ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud perekonnaliikmetega. Karistuse kandmise ajal ei ole Aleksei Suvorov tegevusetult istunud, ta on osalenud sotsiaalprogrammides, on õppinud eesti keelt, on töötanud, kuid tervislikel põhjustel tööst vabastatud. Ühel korral on teda karistatud distsiplinaarkaristusega. Kaitsja leiab, et positiivsed asjaolud peaksid negatiivsed asjaolud üle kaaluma ning palub kohtul kaaluda Aleksei Suvorovi vabastamist elektroonilise valve alla. Tal on olemas kõik tingimused seaduskuulekalt elamiseks. Riskid ei kao, kui ta peaks karistuse lõpuni kandma. Põhjendatud oleks allutada Aleksei Suvorov katseajale, mis oleks ligi 2 aastat ja sellest 3 kuud oleks ta allutatud elektroonilisele valvele. See oleks piisavalt pikk aeg, et kontrollida Aleksei Suvorovi tegevust ja abistada teda võimalikes riskivaldkondades. Elektroonilise valve all oleks iga tema samm kriminaalhooldajale teada. Kaitsja palub anda Aleksei Suvorovile võimalus oma elu korraldada kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksei Suvorov ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Aleksei Suvorovit on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Aleksei Suvorov kannab Viru Maakohtu 29.01.2013 kohtuotsuse kohaselt karistust KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 järgi, s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo eest. Kuritegu on toime pandud Viru Maakohtu 12.01.2011 kohtuotsusega määratud katseajal. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused, sealhulgas reaalsed vangalakaristused ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Aleksei Suvorovil üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Arvestades Aleksei Suvorovi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna ega kannatanu õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ennatlik. Kuigi isikule on vabaduses garanteeritud töökoht ja seega võimalus ise endale elatist teenida, puudub kohtul kindlus selles osas, et töökoha kaotamisel ning emapoolse materiaalse toetuse äralangemisel, samuti

arvestades tasumata võlanõudeid, isik majandusliku kasu saamise eesmärgil ja isikute grupis, arvestades mõjutatavust, ei jätka kuritegude toimepanemist. Sellist veendumust süvendab asjaolu, et isikut on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude, sealhulgas röövimiste eest. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, kuriteod on sooritatud alkoholijoobes, samuti on isikut väärteokorras korduvalt karistatud alkoholi tarvitamise eest avalikes kohtades, mistõttu alkoholi tarvitamist tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Positiivseks on Aleksei Suvorovi puhul see, et tal on kindel elukoht ja garanteeritud töökoht ning teda materiaalselt toetav ema. Samas kindel elukoht, moraalset ja materiaalset toetust pakkuv perekond olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus kahe aasta jooksul on kinnipeetava puhul 52%, vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus sama aja jooksul on 51%, mis on kõrge risk. Viru Vangla ei toeta Aleksei Suvorovi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohtu hinnangul ei kaalu Aleksei Suvorovit positiivselt iseloomustavad asjaolud, millisteks on sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Viha juhtimine läbimine, üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Aleksei Suvorovi suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsjana v.-adv. Rainer Objartel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 198,16 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 06.04.2015 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus jõustus 24. aprillil 2015. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.