1-12-11801 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 24. märtsi 2015 määrus süüdimõistetu Aleksei Suvorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Aleksei Suvorovi (Suvorov) kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 24. märtsi 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu Aleksei Suvorovi kaitsja
vandeadvokaat Rainer Objarteli
määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja
maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot, vandeadvokaadi Rainer Objarteli määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista Aleksei Suvorovilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi
Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.
Suvorovil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700024275 ja selgitus „Aleksei Suvorov, 1-12-11801, kohtukulud“.
Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 29.01.2013 otsusega mõisteti Aleksei Suvorov süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati A. Suvorovi vangistusega 2 aastat 2 kuud. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu, Narva kohtumaja 12.01.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 6 kuud 12 päeva vangistust) ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 12 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu, Narva kohtumaja 25.09.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud vangistusega – 1 aasta 10 kuud 12 päeva ning mõisteti A. Suvorovile liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 4 aastat 12 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha 25.09.2012 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus – 28 tundi üldkasuliku tööd ehk 14 päeva vangistust, ärakandmisele kuulus 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel vangistusele 3 aastat 8 kuud 12 päeva liideti 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust ja mõisteti A. Suvorovile lõplikuks ärakandamisele kuuluvaks liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.01.2013.
1.2.Karistusaja algus 29.01.2013 ja karistusaja lõpp 26.01.2017. Maakohtu määrus
2.Viru Maakohtu 24.03.2015 määrusega jäeti A. Suvorov vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.A. Suvorovit on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta viiendat korda. A. Suvorov kannab Viru Maakohtu 29.01.2013 kohtuotsuse kohaselt karistust KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi, s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo eest. Kuritegu on toime pandud Viru Maakohtu 12.01.2011 kohtuotsusega määratud katseajal. Maakohus asus seisukohale, et eeltoodust järeldub, et varasemad karistused, sealhulgas reaalsed vangalakaristused ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine, ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Suvorovil üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.
2.2.Arvestades A. Suvorovi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei vastaks maakohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna ega kannatanu õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ennatlik. Kuigi isikule on vabaduses garanteeritud töökoht ja seega võimalus ise endale elatist teenida, puudus maakohtul kindlus selles osas, et töökoha kaotamisel ning emapoolse materiaalse toetuse äralangemisel, samuti arvestades tasumata võlanõudeid, isik majandusliku kasu saamise eesmärgil ja isikute grupis, arvestades süüdimõistetu mõjutatavust, ei jätka kuritegude toimepanemist. Sellist maakohtu veendumust süvendab asjaolu, et isikut on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude, sealhulgas röövimiste eest. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, kuriteod on sooritatud alkoholijoobes, samuti on isikut väärteokorras korduvalt karistatud alkoholi tarvitamise eest avalikes kohtades, mistõttu alkoholi tarvitamist tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks.
2.3.Maakohtu hinnangul on positiivseks A. Suvorovi puhul see, et tal on kindel elukoht ja garanteeritud töökoht ning teda materiaalselt toetav ema. Samas kindel elukoht, moraalset ja materiaalset toetust pakkuv perekond olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus kahe aasta jooksul on kinnipeetava puhul 52%, vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus sama aja jooksul on 51%, mis on kõrge risk. Viru Vangla ei toeta A. Suvorovi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Maakohtu hinnangul ei kaalu A. Suvorovit positiivselt iseloomustavad asjaolud, millisteks on sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Viha juhtimine läbimine, üles negatiivseid, millele maakohus on viidanud ning milliseid maakohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Maakohus leidis, et A. Suvorovi suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine, mis võimaldaksid tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist allutamisega elektroonilisele järelvalvele. Määruskaebus
3.Viru Maakohtu 24.03.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Suvorovi kaitsja vandeadvokaat R. Objartel, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega vabastada A. Suvorov vangistusest tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilisele järelevalvele. Kaitsja hinnangul on A. Suvorovi puhul täidetud nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kaitsja leiab, et maakohus ei ole oma määrust piisavalt motiveerinud ning on jätnud arvestamata vabastamise poolt rääkivad positiivsed momendid. A. Suvorov on avaldanud, et ta soovib hoiduda edaspidi seadusevastasest käitumisest ning elada edasi seadusekuulekalt, minnes tööle ja abistades oma lähedasi. Kriminaalhooldaja järelevalve all olek distsiplineeriks süüdimõistetut. Vabanedes on isikule garanteeritud kindel töökoht, mis aitaks majanduslikult hakkama saada ning mis maandaks oluliselt ka uue kuriteo toimepanemise riski. Samuti on A. Suvorovil olemas toetav sotsiaalne võrgustik ning garanteeritud kindel elukoht oma ema juures korteris, mis vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele. Vanade tuttavatega on A. Suvorovil suhted katkenud ning neid ta taastada ei kavatse.
3.2.Kaitsja toob välja, et kuigi vangla ei toeta süüdimõistetu vabastamist, siis on A. Suvorov püstitanud eesmärgid tulevaseks eluks ega soovi enam vanglasse sattuda. Süüdimõistetu puhul puuduvad riskid seoses narkootikumidega. Lisaks märgib kaitsja, et A. Suvorov avaldas maakohtu istungil, et on seadnud endale eesmärgiks loobuda alkoholi tarvitamisest, et vähendada sellega kaasnevaid riske. Ta on läbinud vangistuses ka selleks sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine. Alkoholist tuleneva riski maandamiseks on põhjendatud määrata süüdimõistetule katseajaks keeld tarvitada alkoholi ja kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavas sotsiaalprogrammis. A. Suvorovile mõistetud 1 distsiplinaarkaristus ei ole ainuke mõjutaja käitumise hindamiseks karistuse ajal, vaid tuleb lähtuda erinevatest asjaoludest kogumis. Kriminaalhooldus maandaks võimalikke riske ja annaks võimaluse abistada A. Suvorovit ka riskivaldkondades. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Suvorovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu A. Suvorovi kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Suvorovi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta A. Suvorov enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et A. Suvorovil on vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht, süüdimõistetu on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ning süüdimõistetu teadvustab enda probleeme. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga nagu maakohus ei oleks arvestanud A. Suvorovi puhul positiivseid asjaolusid. Maakohus on neist lähtunud, kuid ei ole pidanud neid piisavateks elektroonilise järelevalve alla tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 alusel tuleb toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ka ringkonnakohus leiab, et A. Suvorovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja nõustub maakohtuga, et A. Suvorovi vabastamine tingimisi enne tähtaega on ennatlik.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks A. Suvorov vabaduses käituda õiguskuulekalt. A. Suvorovit on kümnel korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab viiendat reaalset vangistust. Süüdimõistetu on kuriteod toime pannud alkoholijoobes ning tegemist on A. Suvorovi puhul ühe kõige suurema probleemi ja ohuga. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Suvorov on viibinud kahel korral alkoholi võõrutuskuuril, kuid nimetatud ravi ei ole positiivseid tulemusi andnud ning A. Suvorovi poolt toimepandud kuriteod näitavad, et isikul puudub motivatsioon muutuda. Varasemalt ei ole suutnud kriminaalhooldus muuta A. Suvorovi käitumist õiguskuulekaks ning süüdimõistetu on toime pannud uue kuriteo. Ringkonnakohus märgib, et esineb suur risk, et vabanedes võivad järgneda uued alkoholist tingitud kuriteod, mis kujutavad ohtu ühiskonnale ja mida elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole võimalik vähendada. Elektrooniline järelevalve ei suuda tagada, et isikule ei oleks alkohol kättesaadav. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole varasemad karistused oma eesmärki täitnud ning süüdimõistetu on süstemaatiliselt jätkanud kuritegude toimepanemist.
7.1.Lisaks tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et varasemalt on A. Suvorov kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja alkoholi ostmiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetul maksmata nõudeid 5 788,64 eurot ja vabanemisfondis 188 eurot. Arvestades isiku majanduslikku olukorda ja ohtu, et isik või vabaduses hakata uuesti alkoholi kuritarvitama, on risk, et isik paneb toime uue kuriteo. Kuna nõuded on suured, siis ei ole kohtukolleegium veendunud, et esinevat riski suudaks maandada ka garanteeritud töökoht.
7.2.Ringkonnakohus ei ole veendunud, et A. Suvorov on teinud varasematest karistustest vajalikud järeldused ning tingimisi enne tähtaega vabanemisel asub seaduskuulekale teele. Ringkonnakohus märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi enne tähtaega vabastamise eelduseks. A. Suvorovi kaitsja määruskaebuses avaldatud seisukohale, nagu süüdimõistetu oleks täielikult oma eksimusest aru saanud, räägib vastu ka A. Suvorovi vangistuses viibimise ajal määratud distsiplinaarkaristus. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Nimetatud seisukoht väljendub ilmekalt A. Suvorovi varasemas elukäigus, sest olles karistusest tingimisi vabastatud, pani süüdimõistetu toime uue kuriteo. Süüdimõistetu käitumisest on võimalik näha, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kaitsja poolt määruskaebuses toodud positiivsed asjaolud on paljasõnalised ning A. Suvorov ei ole oma käitumist nendega mõtetega kooskõlla viinud.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. A. Suvorovi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks A. Suvorovi ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
9.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb A. Suvorovil hüvitada vandeadvokaadi R. Objarteli kaitsjatasu 72 eurot.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 24. märtsi 2015 määrus muutmata ja A. Suvorov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.