Üldohtlikud süüteod › Mürgitamise, süütamise ja plahvatuse tekitamisega seotud süüteod

Asjaolud Viru Vangla esitas 09.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A Ha vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A H kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-15-1676 13.03.2015 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ning karistuseks mõisteti 4 (neli) kuud vangistust. A H tunnistati süüdi KarS § 404 järgi ning karistuseks

mõisteti 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.11.2014 mõistetud karistuse, 1 aasta 3 kuud vangistust võrra, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.07.2014. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A Ha kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda (esimesel korral kandis šokivangistust). Teda on 4-l korral karistatud varavastaste kuritegude eest. Viimane kuritegu KarS § 404 alusel (süütamine), on toime pandud vangistuses karistuse kandmise ajal. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on mõtlematus, impulsiivsus, vanemliku järelevalve alt väljumine ja karistamatuse tunne. Koolis käimisest on kinnipeetav vanglas viibimise ajal keeldunud. A H osales sotsiaalprogrammi "Sotsiaalsete oskuste treening" kolmes programmitunnis, seejärel loobus osalemisest, kuna vältis vanglasisest liikumist. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta ning kanda jääb tal veel enam kui 8 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 25 kehtivat distsiplinaarkaristust. A H asub vabanemisel elama aadressile xxxx. Korter on ühetoaline, ahiküttega ja kuulub emale. Korteris elavad kinnipeetava ema A H ja tema elukaaslane A D. Kinnipeetav on suunatud Tartu Maakohtu määrustega xxxx 2-l korral, põhjusteks koolikohustuse mittetäitmine, hulkurlus, avaliku korra rikkumine ja vargused. Uue kuriteo sooritamise risk seisneb kinnipeetava väheses õpimotivatsioonis ja arusaamises hariduse vajalikkusest. Kinnipeetava näol on tegemist ülalpeetavaga. Pere materiaalne olukord on kesine. Ema ja tema elukaaslane on elanud koos ca kaks aastat. Varasemalt kasvatas ema lapsi üksi. Ema töötab xxxx, ema elukaaslane töötab xxxx. Uue kuriteo sooritamise risk seisneb kinnipeetava suuremates materiaalsetes soovides kui pere saab temale võimaldada. Kinnipeetav on kuritegude toimepanemise tagajärjel tekitanud endale suured võlanõuded, mis raskendavad tulevikus tema materiaalset toimetulekut. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema A H, viimase elukaaslane A D ja vanem õde A H, kes on täiskasvanu ja elab perest eraldi. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad mitmed kriminaalkorras karistatud isikud. Varasemad kuriteod on toime pandud grupis. Isik väidab, et varasemate kuritegude algatajateks on olnud kuriteokaaslased. Kinnipeetav tunnistab, et on proovinud lahjat alkoholi ja kanepit, kuid ei hakanud neid tarvitama. Karistusregistri andmetel ei ole isikut väärteokorras alkoholi ega narkootikumide tarvitamise eest karistatud. Isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Esineb probleeme reeglite täitmisega. Xxxx rikkus isik kehtivaid reegleid, ei täitnud kriminaalhooldusnõudeid, vanglas saanud palju distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on harjunud probleemide tekkimises süüdistama teisi (nt vargustes süüdistab kaaslaste mõju, vanglas tekkinud erimeelsustes süüdistab valvureid jne). Lapsevanema poolne kasvatus on olnud ebapiisav. Uue kuriteo sooritamise risk on kõrge. A H ei allu ühiskonnas kehtivatele reeglitele, ei võta vastutust toimepandud kuritegude eest, võib vabaduses toime panna kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. A Ha ennetähtaegse vabanemise korral teeb Viru Vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes katseajaks KarS § 75 lg 2 p 4,7 loetletud kohustused. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava ennetähtaegselt vabastada, palub vangla määrata A H Viru Vangla III üksuse Tartu piirkonna kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et ema hindab pere omavahelist läbisaamist heaks. A H töötab xxxx, A D töötab xxxx. Ema sõnul on pojal vabanedes olemas kõik eluks vajalik. Ema sõnul otsustab poeg vabanedes ise, kas ta soovib asuda tööle või õppima. Varasemalt on A Ha käitumist arutatud alaealiste komisjonis 4-l korral. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku määrata A Hale ennetähtaegsel vabastamisel katseajaks KarS § 75 lg 2 p 4,7 sätestatud kohustused. A H ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Septembris saaks ta Tartus juba õhtukooli minna. Praegu on tal haridust 8 klassi, kuid ta kavatseb kindlasti lõpetada 9. klassi ja siis minna Tartu Kutsehariduskeskusesse, et omandada koka või abikoka eriala. Ta kavatseb ilmuda kriminaalhooldaja juurde ja täita kõiki kontrollnõudeid. Vanglas ei saanud ta koolis käia, sest seal on palju kinnipeetavaid, kes mõjuvad talle halvasti ja ta ei taha nendega kokku puutuda. Distsiplinaarkaristusi on palju, sest korrapidajad provotseerivad ja ta ei saa ennast kontrollida. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa A Ha tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Vastavalt KarS § 761 lg 2, vabastab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. A. H (ik xxxx) pani kuriteod toime alaealisena ja on ka käesoleval ajal alaealine. Tema poolt toime pandud kuriteod on kõik teise astme kuriteod. Viru Maakohtu 13.03.2015 kohtuotsusega liitkaristuseks mõisteti talle 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.07.2014. Lähtudes eeltoodust, toetab prokuratuur A Ha tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna tegemist on isikuga, kelle suhtes kehtib kohustusliku vabastamise nõue. Kaitsja nõustub prokuröriga. KarS § 761 lg 2 näeb ette, et isik nagu A H kuulub tänase päeva seisuga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuna ta on alaealine, on toime pannud teise astme kuriteod ja on ära kandnud üle poole mõistetud karistusest. Eesmärgid, mis A H on endale seadnud, on realistlikud ja teostatavad. Kaitsja saab aru, miks kinnipeetav vanglas koolis ei tahtnud käia, kuna ta ei soovinud seal kokku puutuda teiste kriminaalkorras karistatutega, kellel oleks olnud talle halb mõju. Õppimise suhtes on tal kindlad kavatsused, lõpetada põhikool ja jätkata siis õpinguid. Tema käekäik vanglas positiivne ei ole olnud, aga viimased kuud on möödunud positiivselt ja see näitab paranemise tendentsi inimese käitumises. Tegemist on alaealisega ja tal on veel aega uus leht oma elus keerata ja kõik olnu jätta minevikku. Kaitsja palub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. KarS § 761 lg 2 kohaselt kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et A H tuleb KarS § 761 lg 2 alusel vabastada vangistusest

tingimisi enne tähtaega. Käesoleval juhul on KarS § 761 lg-s 2 toodud tingimused täidetud, sest A H oli toimepandud kuritegude ajal alaealine ning on seda ka praegu, toimepandud kuritegude näol on tegemist teise astme kuritegudega ning A H on talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui poole, s.o enam kui 1 aasta, mis on rohkem kui 4 kuud. Tegemist on isikuga, kellel on vabanedes olemas kindel alaline elukoht ema A H ja viimase elukaaslase juures. Ema sõnul on pojal vabanedes olemas kõik eluks vajalik. Kinnipeetaval ei ole olnud probleeme alkoholi ega narkootikumide tarvitamisega. Isikul on kuritegude toimepanemise tagajärjel tekkinud suured võlgnevused, mis võivad raskendada tema majanduslikku toimetulekut vabaduses ja soodustada uue kuriteo toimepanemist. Kuna varasemad kuriteod on toime pandud grupis, kuuluvad kinnipeetava tutvusringkonda mitmed kriminaalkorras karistatud isikud. Neist asjaoludest tulenevat uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul maandada katseajaks A Hale KarS § 75 lg 2 p 4,7 sätestatud lisakohustuste panemisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A H kuulub karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ning allutamisele käitumiskontrollile koos lisakohustuste määramisega katseajaga kuni 24.04.2016, s.o ärakandmata karistusaja lõpuni. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 761; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.