lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-3753/108

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 09.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-3753/108
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
09.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1240
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-3753/75Viru Maakohus Narva kohtumaja06.06.20141-14-3753/87Viru Maakohus Narva kohtumaja11.02.20151-14-3753/98Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium16.03.20151-14-3753/102Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.05.20151-14-3753/120Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja13.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-3753 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 14. mai 2015 määrus süüdimõistetu K.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu K.B, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 14. mai 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu K.B määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 06.06.2014 kohtuotsusega lühimenetluses tunnistati K.B süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 8, 9 (episoodid enne 29.01.2013) järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati K.B vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Harju Maakohtu, Liivalaia kohtumaja 29.01.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega, s.o 7 kuud 28 päeva, ning mõisteti K.B-le liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, 1 aasta vangistust. Liitkaristusest arvati maha Harju Maakohtu, Liivalaia kohtumaja 29.01.2013 kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus, s.o 7 kuud 28 päeva vangistust, ja lõplikult ärakandmisele kuulus 4 kuud 2 päeva vangistust. Lisaks tunnistati sama kohtuotsusega K.B süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 8, 9 (episoodid pärast 29.01.2013) järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

Sama otsusega tunnistati K.B süüdi veel KarS § 215 lg 2 p 1 - § 25 lg-te 1, 2 järgi ning mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti K.B-le liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati K.B vangistusega 2 aastat 2 kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti enne 29.01.2013 toimepandud kuritegude eest mõistetud karistus (4 kuud 2 päeva vangistust) pärast 29.01.2013 toimepandud kuritegude eest mõistetud karistusega (2 aastat 2 kuud vangistust) ning mõisteti K.B-le liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 17.01.2014 kuni 19.01.2014, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja algus 13.02.2014 ja karistusaja lõpp 09.06.2016. Maakohtu määrus

2.Viru Maakohtu 14.05.2015 määrusega jäeti K.B ennetähtaegselt vabastamata.

vangistusest tingimisi

2.1.Maakohus tõi välja, et K.B on kriminaalkorras karistatud 13 korda, vabanedes on isikul olemas elukoht, kuid puudub töökoht, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Maakohus leidis, et arvestades kuriteo raskust ja kinnipeetava käitumist, ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Ennetähtaegsel vabastamisel saab ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata ning vabastamine ei ole kooskõla karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
2.2.Maakohus hindas positiivselt, et süüdimõistetu on tegelenud õppimisega, omandanud riigikeele taseme A1, läbinud sotsiaalprogrammi, töötab majandusöödel, ei oma distsiplinaarkaristusi. Samas ei kaalunud maakohtu hinnangul need asjaolud üles süüdimõistetu toimepandud kuritegude raskust ja K.B varasemat käitumist (13 korda kriminaalkorras karistatud, vangla iseloomustusest nähtuvalt on ohtlik avalikkusele, uute kuritegude toimepanemise riskid on väga kõrged - 68% ja 26%, kriminaalhooldusametniku hinnangul alates 1995 on isiku kuritegelik käitumine muutusteta, ei vangla ega prokurör ei toeta vabastamist). Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebus
3.Viru Maakohtu 14.05.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K.B, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist, kuna maakohus on eksinud. K.B rõhutab, et vaatamata sellele, et isik on varasemalt ebaseaduslikult käitunud, on ta tulevikus võimeline hästi käituma. Süüdimõistetu tahab oma elu muuta ja sellepärast palub ta teise astme kohtul,

Viru Vanglast saata ta Sillamäele narkootikumidevastast sõltuvusravi.

ja

kohaldada

tema

suhtes

vabanemisel

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et K.B vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu K.B määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja K.B ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta K.B enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et K.B on vabanedes olemas elukoht, ta on läbinud sotsiaalprogrammi, osalenud riigikeele õppes, tal puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused ning ta osaleb vanglas majandustöödel, kuid KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et K.B vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja on ennatlik. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üles muid süüdimõistetu isikust tulenevaid asjaolusid ega toimepandud kuriteo asjaolusid.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks K.B vabaduses käituda õiguskuulekalt ning maakohtu istungil öeldu põhjal (lk 54) jääb kohtukolleegiumile mulje, et ka süüdimõistetu ise ei ole veendunud, et ta oleks vabanemiseks moraalselt valmis – ta on sotsiaalselt vähekaitstud ning tal on vaja vabanemisel läbida rehabilitatsioon Sillamäel. Süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, käesoleval ajahetkel kannab K.B seitsmendat vanglakaristust. Kuriteod on samalaadsed, muster on sama ning korduv. K.B on teod toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seejuures puudub isikul vabanedes garanteeritud töökoht, mis võib ohuna olla aluseks uute kuritegude toimepanemisele. Vangla iseloomustusest tulenevalt ei ole süüdimõistetu mitte ühtegi päeva vabaduses töötanud, mistõttu puudub K.B majanduslik toimetuleku oskus. Tal puudub oskus hoida oma tulusid ja kulusid tasakaalus. Vaatamata asjaolule, et K.B on varasemalt korduvalt karistatud, on süüdimõistetu jätkanud kuritegude toimepanemist. Varasemad karistused ei ole süüdimõistetule positiivset mõju avaldanud, sest K.B on jätkanud kuritegude toimepanemist, mis ei ole juhuslik, vaid pigem kujunenud isikule elustiiliks. Tulenevalt eelnevast puudub kohtukolleegiumil veendumus, et vabastades K.B , allutamisega käitumiskontrollile, suudaks süüdimõistetu täita kontrollnõudeid ning kriminaalhooldus mööduks edukalt. Nimetatud meetme kohaldamist ei toeta ka kaebuses väljatoodu. Süüdimõistetu on ohtlik avalikkusele. K.B on probleeme narkootikumidega, mis võib olla uue kuriteo toimepanemisel riskiallikaks. Samuti on narkootikumid olnud soodusteguriks varasemalt kuritegude toimepanemisel. Süüdimõistetu viibib alates 27.01.2015 sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis. On positiivne, et süüdimõistetu tunnistab oma probleemi ja tegeleb sellega. Seejuures ei ole põhjendatud aga K.B vangistusest tingimisi vabastamine üksnes eeldusel, et süüdimõistetu leiab, et ta saaks vabanedes rohkem abi rehabilitatsioonist Sillamäel, vaid kõiki asjaolusid tuleb vabastamiseks arvestada kogumis. Kuna ringkonnakohus ei pea põhjendatuks K.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, siis ei kuulu antud hetkel kaalumisele ka K.B soov vabanemisel tema suunamiseks rehabilitatsiooniks Sillamäele.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. K.B puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viidata ka määruskaebuses. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. K.B vabastamine seda eesmärki ei täidaks.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 14. mai 2015 määrus muutmata ja süüdimõistetu K.B määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.