Kohtulahend

RESOLUTSIOON

Tunnistada J.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 (episoodid enne 29.01.2013) järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada J.T vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 29.01.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ning mõista J.T-le liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, 1 (üks) aasta vangistust. Arvata liitkaristusest maha Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 29.01.2013 kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus – 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ja lõplikult ärakandmisele kuulub 4 (neli) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust. Tunnistada J.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 (episoodid pärast 29.01.2013) järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Tunnistada J.T süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 - § 25 lg 1, 2 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 , üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista J.T-le liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada J.T vangistusega 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita enne 29.01.2013 toimepandud kuritegude eest mõistetud karistus (4 kuud ja 2 päeva vangistust) pärast 29.01.2013 toimepandud kuritegude eest mõistetud karistusega (2 aastat ja 2 kuud vangistust) ning mõista J.T-le liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 17.01.2014 kuni 19.01.2014, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 13.02.2014. J.T-le valitud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanute hagid rahuldada ning mõista J.T-lt välja: -kannatanu B F OÜ (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1481 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend üks) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxx;

1-14-3753 - kannatanu A K (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 488 (nelisada kaheksakümmend kaheksa) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxxx; - kannatanu J D (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 2777 (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend seitse) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxxx; - kannatanu OÜ I (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1337 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend seitse) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxxxx; - kannatanu Y A (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 516 (viissada kuusteist) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxxxxxx; - kannatanu M K (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxx; - kannatanu OÜ OSC T (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 699 (kuussada üheksakümmend üheksa) eurot ja 66 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxxxxxx; - kannatanu I T (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 164 (ükssada kuuskümmend neli) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxxxxxx; - kannatanu OÜ A M (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxxx; - kannatanu V K (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 260 (kakssada kuuskümmend) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxx; - kannatanu I K (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1027 (üks tuhat kakskümmend seitse) eurot ja 50 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxx; - kannatanu V K (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot ja 30 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxx; - kannatanu N R (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 692 (kuussada üheksakümmend kaks) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxx; - kannatanu I A (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 15 (viisteist) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxx; - kannatanu E Š (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 128 (ükssada kakskümmend kaheksa) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxxx. Asitõendid: haamer, 2 tšekki, paberileht (ära võetud mootorsõidukist Dacia reg. märk xxx), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures ning 2 DLK kilet, suitsukoni, DNA karp, mutrivõti, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuris hoiul (06.09.2012 asitõendi hoiuruumi paigutamise akt nr 2012-2949) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista J.T-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 636 (kuussada kolmkümmend kuus) eurot ja 72 senti, kaitsja Leelo Viili poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 86 (kaheksakümmend kuus) eurot ja 40 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 2 (kaks) eurot, ekspertiiside tegemise eest 1995 (üks tuhat üheksasada üheksakümmend viis) eurot ja kaitsja Galina Tšelnokova poolt 06.06.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 396 (kolmsada üheksakümmend kuus) eurot.

1-14-3753 KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada J.T osaliselt sundraha tasumisest. Mõista J.T-lt riigituludesse välja sundraha 200 (kakssada) eurot. Ülejäänud osa sundrahast jätta riigi kanda. Määrata, et J.T on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „J.T, kriminaalasja nr 1-14-3753, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 07. juunist 2014. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 30. juunist 2014.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu J.T-le on esitatud süüdistus selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse 05.07.2012 ja 10.07.2012.a., taas ajavahemikul 21.08.-22.08.2012.a. sissetungimise teel xxx asuvast hoonest pani toime B F OÜ kuuluva vara: diivanvoodi maksumusega 170 eurot, diivanilaud maksumusega 79 eurot, peegel maksumusega 70 eurot, veeaparaat Cooler maksumusega 750 eurot, veeketja maksumusega 7 eurot, puidust korv hinnaga 5 eurot, kunstripsmete pakendid, 10tk, üldmaksumusega 100 eurot, erinevad kemikaalid ja värvid üldmaksumusega 140 eurot, ripsmetehniku erinevad tööriistad üldmaksumusega 100 eurot, märkmik maksumuseta, kaks pleedi üldhinnaga 30 eurot, raadio hinnaga 30 eurot - kokku vara üldsummas 1481 eurot, varguse; samuti kannatanule A.K kuuluva vara (mesoteraapia aparaat maksumusega 150 eurot, 2 pleedi üldmaksumusega 20 eurot, 8 saunalina üldmaksumusega 68 eurot, jalatsiriiul hinnaga 12 eurot, massaažikosmeetika maksumusega 100 eurot, massaažipurgid üldmaksumusega 38 eurot, soojapuhur hinnaga 30 eurot, elektriline kruvikeeraja hinnaga 70 eurot) varguse; ja kannatanule I.N kuuluva vara (muusikakeskus maksumusega 100 eurot, kaks UV lampi üldhinnaga 60 eurot, tool maksumusega 60 eurot, tool maksumusega 90 eurot, erinevad geelid kogusummas 600 eurot, erinevad akrüülid kogusummas 300 eurot, desinfektor Besur hinnaga 150 eurot, küünemasin maksumusega 150 eurot, erinevad küüneviilid üldsummas 30 eurot, erinevad küünetehniku tööriistad maksumusega 120 eurot, tolmuimeja maksumusega 40 eurot, 2 komplekti OPI geelid üldmaksumusega 300 eurot, IBD geelid üldmaksumusega 200 eurot, erinevad pintsetid üldmaksumusega 100 eurot, erinevad lakid üldmaksumusega 100 eurot, paberrätikud hinnaga

1-14-3753 20 eurot, massaaživann hinnaga 20 eurot, diplomid J.N nimele, küüne aksessuaarid üldmaksumusega 150 eurot, kapp maksumusega 20 eurot, laualamp maksumusega 20 eurot, prügikast maksumusega 7 eurot, tumba maksumusega 40 eurot, digifotoraam hinnaga 100 eurot, varguse, millega oli tekitatud B F OÜ kahju summas 1481 eurot, kannatanule A.K summas 488 eurot ja kannatanule J.N – summas 2777 eurot. Samuti tema, olles isik, kes on ühe kuu jooksul toime pannud 3 vargust, taas 28.09.2012.a. kella 02.40 paiku sissetungimise teel xxx asuvast hoonest pani toime OÜ I kuuluva vara (sukadsokid, aluspesu, mobiiltelefon Nokia 2323 ja arvuti Intel) üldmaksumusega 1337 eurot, varguse, tekitades I OÜ kahju üldsummas 1337 eurot. Samuti tema ajavahemikul 22.10.-24.10.2013.a. ukse lahtimurdmise teel tungis ebaseaduslikult sisse xxx asuvasse keldriruumi, mis oli Y A kasutuses, ning varastas sealt ehitusloodi maksumusega 239 eurot, loodi Stabila maksumusega 35 eurot, trell-mikseri maksumusega 80 eurot, kaks 40 eurot maksvat ukselukku üldmaksumusega 80 eurot, kaks kilekotti raamatutega üldsummas 60 eurot, kaks kotti pahtliga üldmaksumusega 22 eurot, tekitades kannatanule Y A kahju üldsummas 516 eurot. Samuti tema, tegutsedes võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, klaasi lõhkumise teel tungis ööl vastu 24.10.2013.a. autosse VW Passat reg. nr. xxx, mis oli pargitud xxx teise trepikoja vastu, kust pani toime M K kuuluva elektrijõhvsae Metabo maksumusega 80 eurot, varguse ja tekitas akna lõhkumisega lisakahju summas 52 eurot, tekitades kannatanule kahju üldsummas 132 eurot. Samuti J.T, tegutsedes võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ajavahemikul 31.10.-01.11.2013.a. eesmise parempoolse ukse aknaklaasi (mille maksumus on 230 eurot) lõhkumise teel tungis OÜ OSC T kuuluvasse ja xxx juurde pargitud autosse GMC Safari AWD reg.nr.xxx, kust varastas OÜ OSC T kuuluvat vara: auto Alfa-Romeo võtmete komplekt maksumusega 400 eurot, kõrvaklapid Jabra BT620 maksumusega 69,66 eurot, tekitades OÜ OSC T kahju üldsummas 699,66 eurot, ning varastas samuti I T kuuluvat vara: elektronsigaret maksumusega 45 eurot, FM-modulaator maksumusega 29 eurot, Nokia akulaadija maksumusega 90 eurot, materiaalset väärtust mitteomavad laste päikeseprillid, ilma juhtpaneelita automagnetoola, CD-plaadid, tekitades I T kahju üldsummas 164 eurot. Samuti tema, tegutsedes võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil 06.11.2013.a. ajavahemikul kella 00.30-08.15 parempoolse tagumise ukse aknaklaasi (mille maksumus on 84.00 eurot) lõhkumise teel, tungis OÜ A M kuuluvasse ja A W renditud autosse Dacia reg.nr. xxx, mis oli pargitud xxx juurde, kust pani toime automagnetoola maksumusega 191 eurot ja materiaalset väärtust mitteomava firma A läbipääsuloa A W nimele, varguse. Samuti tema, tegutsedes võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 12.11.2013.a. ajavahemikul kella 02.20-06.30 aknaklaasi lõhkumise teel tungis autosse Nissan Note reg.nr.xxx, mis oli pargitud xxx juurde ja pani toime pagasiruumist I K kuuluva koti meditsiinilise apteegiga maksumusega 50 eurot; musta koti maksumusega 5 eurot, milles olid kaks tõkiskinga maksumusega 6.32 eurot ja üheliitrise mahuga tulekustuti maksumusega 15 eurot; materiaalset väärtust mitteomava musta kilekoti, milles oli puksiirtross maksumusega 15 eurot ja neljaharulise rattamutrivõti maksumusega 17 eurot, plastikkarbis avariikolmnurga maksumusega 10 eurot, varguse, vara kokku üldsummas 118,32 eurot. Arvestades auto aknaklaasi vigastamisega seotud kulutusi summas 895.68 eurot ja kulutusi sunnitud parkimisele valvatavas parklas summas 13.50 eurot, tekitas kannatanule kahju üldsummas 1027.50 eurot.

1-14-3753 Samuti tema, tegutsedes võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ajavahemikul 12.11.13.11.2013.a. tagumise parempoolse ukse aknaklaasi lõhkumise teel tungis V K kuuluvasse autosse Chrysler Pacifica, reg.nr. xxx, mis oli pargitud xxx teise trepikoja juurde, kust pani toime võtmete komplekti maksumusega 30 eurot, kilekoti koos tekiga maksumusega 30 eurot, varguse ja klaasi lõhkumisega tekitas lisakahju summas 200 eurot, kahju on 260 eurot, Samuti tema 12.01.2014.a. kella 19.00 paiku tagumise parempoolse ukse aknaklaasi ( maksumus 100 eurot) lõhkumise teel tungis V K kuuluvasse autosse Toyota Picnic reg.nr xxx, mis oli pargitud xxx teise trepikoja juurde ning varastas sealt kolm kilekotti, milles olid tooniv kreem maksumusega 15.79 eurot; kaks 12.97 eurot maksvat kreemituubi üldmaksumusega 25.94 eurot; kosmeetiline kulmupliiats maksumusega 6.19 eurot; ripsmetušš maksumusega 16.50 eurot; pakk ühe kilogrammi koeratoituga maksumusega 7.16 eurot; pakk ühe kilogrammi kassitoituga maksumusega 7.83 eurot; pakend koeradesserti maksumusega 5.94 eurot; kaks 4.99 eurot maksvat lehvi koerale, kokku 9.98 euro väärtuses; pakend kumme koerale maksumusega 2.75 eurot; pesemisvahend Domestos maksumusega 2.15 eurot; kamm maksumusega 4 eurot; jogurt maksumusega 0.90 eurot; karp mune maksumusega 0.90 eurot; kilo kompvekke maksumusega 7 eurot; pakend paberkäterätikuid maksumusega 0.90 eurot; latt juustuvorsti maksumusega 3 eurot; dušigeel maksumusega 2.70 eurot; šampoon maksumusega 2.40 eurot; kolm kooki maksumusega 5 eurot; tort maksumusega 5 eurot; kolm 3.50 eurot maksvat metallist teepurki üldmaksumusega 10.50 eurot, klaaspudelis deodorant maksumusega 2 eurot – kokku vara üldsummas 144.53 eurot. Kuriteo toimepanemise ajal märkas teda kannatanu V.K , kes nõudis tagastada vara, kuid vaatamata sellele põgenes ta sündmuskohalt koos kannatanu varaga, tekitades talle kahju üldsummas 244,53 eurot. J.T ́it süüdistatakse selles, et ta võttis süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna ajavahemikul 13.01.2014.a kella 12.50-st kuni 14.01.2014.a kella 14.00-ni Narvas aadressil xxx asuva elumaja juurde pargitud sõiduautost Wolkswagen Candy reg. nr xxx, tungides sinna pakiruumi tagumise ukse avamise teel, I A kuuluva plastkelgu maksumusega 15 eurot ja metallist sigaretitoosi, millel ei ole materiaalset väärtust, ja E Š kuuluva pukseerimistrossi maksumusega 3 eurot, ohukolmnurga märgi maksumusega 5 eurot, magnetofoni maksumusega 20 eurot ning OÜ P musta värvi mappi dokumentidega, mis sisaldas ehituso bjekti tehnilist dokumentatsiooni, tekitades I A kahju summas 15 eurot ning E Š kahju summas 28 eurot. Samuti tema ajavahemikul 14.01.-15.01.2014.a. parempoolse tagumise ukse klaasi (maksumusega 300 eurot) lõhkumise teel tungis N R kuuluvasse autosse Hyundai reg. nr. xxx, mis oli pargitud xxx asuva restorani Regatt juurde, kust tegi katset varastada automagnetoolat maksumusega 300 eurot ja kahjustas seda, ning ühtlasi varastas meditsiinilise autoapteegi maksumusega 20 eurot, avariipeatusemärgi maksumusega 20 eurot, tungraua maksumusega 20 eurot, valge spordijaki maksumusega 17 eurot, potased Nike maksumusega 15 eurot, kolm materiaalset väärtust mitteomavat õppegrupi külastusžurnaali. Kokku varastas vara üldsummas 92 eurot ning kahjustas vara sumas 600 eurot, tekitades kannatanule materiaalset kahju üldsummas 692 eurot. Oma tegevustega J.T pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg.2 p.5,8,9 järgi kvalifitseeritavad kuriteo. Lisaks sellele süüdistatakse J.T ́i selles et ta, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt pannud toime vargusi, tungis ajavahemikul 13.01.2014.a kella 12.50-st kuni 14.01.2014.a kella 14.00-ni Narvas xxx asuva elumaja juurde pargitud sõiduautosse Wolkswagen Candy reg. nr

1-14-3753 xxx ning üritas ärandamise eesmärgil sõiduauto mootorit käivitada süüteluku juhtmete ühendamise abil, kuid omavoliline kasutamine jäi lõpule viimata, kuna mootor ei käivitunud. Seejärel lükkas ta auto eemale esialgsest parkimiskohast. Oma tahtliku tegevusega tekitas ta E Š kahju summas 100 eurot. Seega pani J.T, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt pannud toime vargusi, toime võõra vallasasja omavolilise kasutamise katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 25 lg 1, 2 - § 215 lg 2 p 1 järgi. II Kohtuistung Süüdistatav J.T tunnistas ennast kohtuistungil süüdi täielikult. Ta tunnistas ennast süüd ka asja omavolilise kasutamise katses. Tsiviilhagid võttis ta õigeks. Viimases sõnas palus ta andestust kannatanutelt ja väga kahetses. Prokuröri abi leidis, et J.T süü on tõendatud kahe karistusseadustiku paragrahvi järgi ning tema teod on KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 ja § 215 lg 2 p 1 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritud õigesti. Prokuröri abi palus tunnistada J.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 alusel, see on episoodid 22.08.2012 ja 28.09.2012, kuna need on toime pandud enne viimast kohtuotsust ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 alusel vähendada määratud karistust 1/3 võrra ja määrata 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel arvestades 29.01.2013 kohtuotsust mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Ära kantud karistus 8 kuud arvata liitkaristusest maja ja ärakandmisele jääb 4 kuud vangistust. Samuti palus prokuröri abi tunnistada J.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 alusel. See on alates 24.10.2013 ja kõik järgmised vargused kokku 9 episoodi ja mõista karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 1 alusel määrata karistus 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 alusel vähendada määratud karistust 1/3 võrra ja lõplikult määrata 2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikult määrata 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel määrata lõplikult liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Kõik tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele ja asitõendid kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. Kaitsja leidis, et kuritegude kvalifikatsioon on õige. Esineb karistust kergendav asjaolu, kuna J.T tunnistas oma süüd kõikides episoodides ja ta tõesti kahetseb toime pandud kuritegusid. Tuleb mõista selline karistus, et ta saaks kiiremini vanglast välja, saaks tööle asuda ja hüvitada tekitatud kahju kannatanutele. Kaitsja palus mõista kergema karistuse võrreldes prokuröri abi poolt taotletuga. Tema kaitsealune nõustus kõikide tsiviilhagidega ja on nõus neid hüvitama. Samuti palus kaitsja pöörata tähelepanu sellele, et J.T on xxx. Tal on väike sissetulek ning kaitsja leiab, et ta pani neid kuritegusid toime just oma raske materiaalse olukorra tõttu. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kriminaaltoimikutes olevaid tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud ning süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud. J.T süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises

1-14-3753 Varguse toimepanemine ajavahemikul 21.08.-22.08.2012 xxx asuvast hoonest – kannatanu B F OÜ Kohus leiab, et J.T poolt varguse toimepanemine on tõendatud tema enda süüd omaksvõtvate ütlustega (III köide tl 143-145), mille kohaselt ta pani toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Nimetatud ütluste kohaselt eelmise, 2012.a suvel, kuupäeva ja kuud ta täpselt ei mäleta, öisel ajal, kella 02.00 paiku läks ta aadressil xxx asuvast ühiselamust mööda ja nägi, et esimesel korrusel on üks aken tuulutamise asendis, s.t et praokil. Ta otsustas panna toime varguse, tõmbas ennast aknalaual üles ja surus käega akna lahti, pärast mida ronis tuppa. Siis nägi ta, et selles salongis on kolm või neli tuba. Kvalifikatsioonis loetletud pisiasjad pani ta kilekotti, suured esemed, nagu diivan ja riiulid, viskas ta aknast välja, s.t lasi alla. Võimalik, et varastas kõik kvalifikatsioonis märgitud esemed. Asju pani ta kokku umbes tunni jooksul. Seejärel pani ta kõik need esemed akna alla, et pärast viia need prügikasti juurde. See prügikast asub maja taga. Pärast seda plaanis ta leida auto ja viia need esemed minema, kuid ta ei leidnud autot. Ta võttis kaasa mõned kilekotid ja lahkus. Päevasel ajal läks ta tagasi ja nägi, et prügikasti juures tema asju rohkem ei ole ja ta lahkus. Tema poolt kilekotiga ära viidud esemed müüs ta keskturul maha tundmatule naisterahvale. Ta mäletab, et selles kilekotis olid lakid, lihvimismasin ja veel midagi, täpselt ta ei mäleta. Esemete eest sai ta 20 eurot, raha kulutas enda peale. Ta kahetseb tehtut. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu A K ütlused (III köide tl 75 -78), mille kohaselt 22.08.2012 kella 8 paiku hommikul ta viibis kodus aadressil xxx. Umbes sel ajal helistas talle T Š . Kuna mobiiltelefonil oli heli välja lülitatud, siis ta ei kuulnud helistamist. Kannatanu helistas talle tagasi kell 10.45. T ütles, et salong on paljaks varastatud. Salong F asub aadressil xxx. korrusel. Kohal oli politsei, T ja J . Sisenenud salongi, oma massaažikabinetti, kannatanu nägi, et kabinetist on kadunud valget/rohelist värvi mesoteraapia aparaat 25×15 cm ja 6 elektroodi, tootjafirmat ta ei mäleta. Aparaadi maksumus 150 eurot. 2 helebeeži fliispleedi 170×200 cm, 20 eurot, 8 tk oranži värvi suurt saunalina umbes summas 68 eurot, punutud bambusest jalatsiriiul – 12 eurot, massaažikosmeetika ligi 100 eurot, sinised silikoonist massaažipurgid 25 eurot, soojapuhur 30 eurot. Esmapilgul pole midagi väärtuslikku rohkem kadunud. Salongist olid varastatud ka T ja J asjad. Tualettruumist varastati (elektriline kruvikeeraja Black Gekker, maksumusega ligi 70 eurot. Vara on kindlustamata. 21.08.2012 ta lahkus viimasena kella 19.50 paiku. Ta arvab, et ta unustas sulgeda tühermaa poolse akna, mis jäi avatuks tuulutusrežiimis. Välisukse sulges ta 2 lukuga. Eeltoodud tõenditega haakuvad kannatanu J N ütlused (III köide tl 79-81, 126-129), mille kohaselt 22.08.2012 kella 07:50 paiku tuli ta F ilustuudiosse, mis asub aadressil xxx oleva hoone esimesel korrusel vasakpoolses osas. Ilustuudio ruume üürib ta O L koos oma kahe sõbrannaga T Š ja A A . 22.08.2012 kella 07:50 paiku kui ta tuli, oli ilustuudio sissepääsuuks kinni ja lukus. Sisenedes ilustuudio ruumidesse märkas ta, et riidepuu oli pandud ukse ette. Seejärel märkas ta, et ilustuudios on osa asju laiali ja kadunud. Ilustuudio tühermaa poolne aken oli lahti. Ta pani antud akna kinni. Kui ta sai aru, et ilustuudios on vargad sees käinud helistas ta T . Kui T jõudis ilustuudiosse helistas kannatanu ka politseisse. Ilustuudio puhkeruumist on kadunud tema muusikakeskus halli värvi, kõlarid eraldi, tootjat ei mäleta, hind u 100 eurot. Maniküüriruumist, kus kannatanu töötab, on varastatud kaks küünte kuivatamiseks mõeldud UV lampi hind kokku umbes 60 eurot; musta värvi kunstnahast ratastega tool hind umbes 60 eurot, valget värvi kunstnahast ratastega tool hind umbes 90 eurot; erinevad geelid (Angel Nail, Mosaic, Mereneid) hind kokku umbes 600 eurot; erinevad akrüülid (IBD ja NFU) hind kokku umbes 300 eurot,

1-14-3753 desinfektant pesur erinevad 1 l plastikpudelites hind kokku umbes 150 eurot; küünemasin hind 150 eurot, metallset värvi; erinevad küüneviilid hind kokku umbes 30 eurot; erinevad küünetehniku tööriistad hind 120 eurot; valget värvi spetsiaalne tolmuimeja hind 40 eurot; OPI geelid kaks komplekti hind kokku 300 eurot; IBD geelid kolm 0,5 l purki hind kokku 200 eurot; erinevad pintslid hind kokku 100 eurot; erinevad lakid hind kokku 100 eurot; ühekordsed paberrätikud 1 pakk hind 20 eurot; massaaživann elektriline valget värvi plastikust, tootjat ei mäleta hind 20 eurot; kannatanu nimele välja antud läbitud kursuste diplomid 10 tk; küüne aksessuaarid hind 150 eurot; metallist kolme riiuliga ja ratastega kapp hind 20 eurot; laualamp hind 20 eurot; prügikast alumiiniumist hind 7 eurot; tumba valget värvi kunstnahast kandiline hind 40 eurot; digifotoraam hind 100 eurot. Esmapilgul temale kuuluvatest esemetest rohkem midagi kadunud ei ole. Varastatud on ka T ja A kuuluvaid esemeid. 21.08.2012 lahkus ta ilustuudiost kella 19:00 paiku. Samuti kinnitavad süüdistatava poolt varguse objektiivse koosseisu täitmist kannatanu T Š ütlused (III köide tl 82-85, 120-123), mille kohaselt 22.08.2012 kella 08:03 paiku oli ta kodus aadressil xxx, kui talle helistas J N ning ütles, et neid on tühjaks varastatud. J oli aadressil xxx, kus neil asuvad F ilustuudio ruumid. F ilustuudio ruumid asuvad aadressil xxx oleva hoone esimesel korrusel, hoone vasakpoolses osas. Antud ruume üürib ta O L koos kahe sõbrannaga: J N ja A A . Ilustuudiot nad veel avada ei jõudnud ning 21.08.2012 kolis oma asjadega sisse J . 21.08.2012 viimasena läks ilustuudiost minema A (kella 19:40 paiku). Arvatavasti jäi ilustuudio tühermaa poolne aken tuulutusasendisse ning vesteldes A selgus, et antud akent ta ära minnes lukku/kinni ei pannud. Kella 08:15 paiku jõudis kannatanu sündmuskohale ja helistas politseisse. Kella 08:15 paiku olid kõik ilustuudio aknad kinni. J oli pannud lahtise (tühermaa poolse) akna kinni. Puhkeruumist on kadunud: 1) valget/beeži värvi kunstnahast diivanvoodi, tootjat ei tea, hind 170 eurot; 2) klaasist kahe tasandiline diivanilaud ülemine klaas läbipaistev alumine musta värvi hind umbes 79 eurot; 3) ristkülikukujuline 140×90 cm valget värvi puidust raamiga peegel hind umbes 70 eurot; 4) veeaparaat Cooler koos veega, hõbedast värvi Saku Läte hind umbes 750 eurot; 5) teekann valget värvi plastikust hind umbes 7 eurot; 6) heledat värvi puidust korv, sees riidest vooder, hind umbes 5 eurot. Ripsmetehnikuruumist, kus kannatanu töötab, on kadunud: kunstripsmete pakendid 10 tk hind kokku 100 eurot; ripsmetehniku erinevad kemikaalid ja värvid hind kokku umbes 140 eurot; ripsmetehniku erinevad tööriistad 100 eurot; tumepunast värvi nahast kaantega märkmik klientide andmetega; kaks pleedi pruuni ja beeži värvi 2×1, 2 m hind kokku 30 eurot; rohelist värvi kaantega vihik, kus kirjas firma erinevad kulud. Aknalaua pealt on kadunud raadio hind 30 eurot. Massaaži ja küünetehnikuruumist on kadunud J ja A kuuluvaid esemeid. Ilustuudio tühermaa poolse akna aknaraamil on näha murdumise jälgi, kuid aken on töökorras. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist ka kannatanu A K ütlused (III köide tl 112-116), mille kohaselt ajavahemikus 21.08.2012 kella 19.50-st kuni 22-08.2012 kella 07:50-ni varastati aadressil xxx asuvast salongist F , massaašikabinetist talle kuuluvad esemed: valget värvi müostimulatsiooni aparaat, 6 elektroodi maksumusega 150 eurot, 2 pleedi kogumaksumusega 20 eurot, 8 saunalina kogumaksumusega 68 eurot, jalatsiriiul maksumusega 12 eurot, massaažikosmeetika maksumusega 100 eurot, massaažipurgid kogumaksumusega 38 eurot, soojapuhur maksumusega 30 eurot. Tualettruumist varastati (elektriline) kruvikeeraja maksumusega 70 eurot. Vargusega tekitati talle kahju summas 488 eurot. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III köide tl 87-110), mille kohaselt aadressil xxx on viiekordne telliskivist korterelamu. Näoga

1-14-3753 korterelamu poole on kõige vasakpoolsemast trepikojast sisenedes esimesel korrusel ilustuudio „F “ ruumid. Ilustuudio ruumis nr 1 on laminaatpõrand. Laminaatpõrandal on visuaalselt näha jalatsijäljefragmendid, mis markeeriti numbritega 1 ja 2, jalatsijäljefragmendid talletati DLK kilele. Aknalauda ja aknaraame töödeldi tahmaga, mille tulemusel tuli aknalaual nähtavale jalatsijäljefragment, mis markeeriti numbriga 4 ja fotografeeriti. Keskmise akna aknaraamil on murdmisriistajälg aknaraami alumisest servast mõõdetuna 7 cm kõrgusel. Akna kõrgus maapinnast on 2 m. Näoga xxx kortermaja poole on kortermaja vasakpoolsel küljel ilustuudio akna all majaseinast ca 1 m kaugusel murul mutrivõti, mis pakiti paberkotti. Nimetatud tõendiga haakub ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III köide tl 89-91). Samuti haakuvad eeltoodud tõenditega tunnistaja T C ütlused (III köide tl 131-136), mille kohaselt 2012.a augustis, kuupäeva ta täpselt ei mäleta, see oli öisel ajal, läks ta jalutama koeraga ja nägi, et nende maja nurga tagant, aadressil xxx tuli noormees. See noormees on pikka kasvu, noormehel olid jalas lühikesed püksid ja seljas oli tal kapuutsiga kampsun. Noormehe juuksevärvust ta ei näinud, kuna see oli öisel ajal ja noormehel oli peas kapuuts. Ta ei saa noormeest ära tunda, kuna see oli öisel ajal ja lisaks sellele, kui noormees nägi teda, siis jooksis kiiresti majanurga taha. Kui ta läks koju tagasi, siis nägi, kuidas noormees kandis mingisugust kraami, on võimalik, et see oli peegel ja talle tundus, et noormees kandis peegli aadressile xxx, kuna ta kõndis selle maja suunas. Rohkem ei oska ta midagi selgitada. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et J.T täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas varguse objektiivse koosseisu, kuna ta võttis ilustuudiost F ära erinevaid vallasasju, mis olid tema jaoks võõrad. Ta lõpetas seniste valdajate valduse ja kehtestas uue valduse ilma seniste valdajate, s.o A K , T Š ja J N nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et J.T sai nende asjade üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasjade suhtes valitsemissoov. Vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Kohus leiab, et J.T pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J.T teadis, et võõras ilusalongis olevad vallasasjad on tema jaoks võõrad, need on kellegi teise valduses ning võttes need sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadis ta, et paneb toime varguse ja tahtis seda. J.T esines ka kavatsetus asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Nuslan J.T pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Varguse toimepanemine 28.09.2012 xxx asuvast hoonest – kannatanu OÜ I Kohus leiab, et J.T poolt varguse toimepanemine on tõendatud tema enda süüd omaksvõtvate ütlustega (III köide tl 67-72), mille kohaselt ta pani toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse. 2012.a septembri lõpus oli ta narkosõltlane ning ei andnud endale aru, mida ta teeb. Tema soov alustada elu uuesti ei õnnestunud ja narkootikumide ostmiseks oli ta sunnitud varastama, tal ei olnud elamiskohta. Öisel ajal, kuupäeva ta täpselt juba ei mäleta,

1-14-3753 nägi ta esimesel korrusel praokil akent. Ta avas selle ja ronis sisse. Kohe hakkas tööle signalisatsioon. Ta haaras laual olnud arvuti ja mobiiltelefoni, samuti karbid sukkpükstega ning põgenes. Kõik esemed müüs ta keskturul maha tundmatutele inimestele. Ta müüs ja pakkus asju kõigile, kes käisid turul ringi. Kõikide esemete eest sai ta 300 eurot. Selle raha eest ostis ta endale narkootikume ja toiduaineid, samuti oli mõneks ajaks lahendatud tema elamiskoha küsimus. Ta on invaliid ja tal on raske töökohata elada. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu V T ütlused (III köide tl 2-7), mille kohaselt firma I OÜ rendib ruumi, mis asub aadressil xxx, esimesel korrusel. Firmaruumi valvab turvafirma Securitas. Firma tegeleb naiste sukkade-sokkide ja trikotaažaluspesu hulgimüügiga. Firma tööaeg on iga päev 09:00 kuni 17:00, väljaarvatud laupäev ja pühapäev. Pärast tööpäeva lõppu antakse ruum valve alla. 27.09.2012 ei käinud ta tööl, kuna viibis haiguslehel. Ta teab, et uus kaup oli 24.09.2012.28.09.2012 kell 03.01 helistati talle turvafirmast Securitas ja teatati, et kell 02.40 oli firmapuldile registreeritud häiresignaal. Turvatöötajad teatasid, et turvafirmaekipaaž jõudis kohale kell 02.50. Kannatanu jõudis oma firma I OÜ ruumi juurde kella 03.30 paiku 28.09.2012. Viibides koha peal ta nägi, et hoovipoolne aken oli lahti surutud. Maas olid laiali pappkarbid kaubaga: sukkpüksid ja aluspesu. Ruumi sissepääsuuks oli lukustatud (kaks lukku) ja firmaruumis oli sisse lülitatud signalisatsioon. Esmapilgul oli firmaruumist varastatud laua pealt, mis asub siseuksest valamu pool, musta värvi mobiiltelefon Nokia, mudelit praegu ta ei oska öelda, tema meelest on mobiiltelefoni dokumendid alles. Varastatud mobiiltelefon on vormistatud firma I OÜ nimele, mobiiltelefoni maksumus on umbes 80 eurot. Selle laua alt oli varastatud musta värvi protsessor Sign, dokumendid on olemas, selle protsessori maksumus on umbes 600 eurot. Missugused firmale I OÜ kuuluvad kaubad olid varastatud, selgub pärast inventuuri tegemist. Käesolevaks hetkeks on firmale I OÜ vargusega tekitatud kahju umbes 680 eurot. Firmavara ja ladu ei ole kindlustatud. Aadressil xxx asuvas ruumis ei ole videokaameraid. Turvafirma Securitas töötajad teatasid, et kui valveekipaaž jõudis kohale, siis kedagi kohal ei avastatud. Kannatanu täiendaval ülekuulamisel antud ütluste kohaselt (III köide tl 36-40) pärast põhjalikku ülevaatust avastas ta, et ruumist, mida rendib firma I OÜ, aadressil xxx, olid varastatud järgmised esemed: sukad-sokid müügimarkidelt Gabriella 312 tükki ja Mura 81 tükki; meeste aluspesu firmast Pierre Cardin – 6 tükki üldmaksumusega 19, 20 eurot. Varastatud kaubad olid laos. Mobiiltelefon Nokia 2323 imei-koodiga 352725049165257, maksumusega 50 eurot, see mobiiltelefon on vormistatud firma I OÜ peale, mobiiltelefoni sees oli sim-kaart Tele2, numbriga xxxxxxx. Mobiiltelefon oli kontoris, töölaual. Töölaualt oli varastatud arvuti Intel 531 p4 3.0 GHz 1 MB s775/800MHZEM64T BOX. Arvuti oli ostetud firma nimele 02.02.2007, käesolevaks ajaks, amortiseerimist arvestades, on selle arvuti maksumus 300 eurot. Sissetungimine kontorisse oli toime pandud aknaraami lahtisurumise teel, aken on terve, seoses sellega ei olnud kahju tekitatud. Kokku on käesoleva vargusega firmale I OÜ tekitatud kahju summas 1337 eurot. Kannatanu ütluste tegelikkusele vastavust kinnitavad arve nr 1574831 (III köide tl 44), mille kohaselt OÜ I on ostnud telefoni Nokia 2323 maksumusega 50 eurot ja arve-saateleht nr 3 (III köide tl 45) tõendab kannatanu ütlustes nimetatud arvuti ostmist. Seda, et V T oli varguse toimepanemise ajal OÜ I juhatuse liige tõendab äriregistri väljatrükk (III köide tl 59). Eeltoodud tõenditega haakub ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III köide tl 10-35), mille kohaselt aadressil xxx asub kolmekorruseline paneel hoone, mille sees asuvad erinevad asutused. Hoovi poolt esimesel korrusel asuvad OÜ I laoruumide aknad. Hoovi poolt vaadates vasakult poolt seitsmes aken on sisse murtud. Akna piidal erinevates

1-14-3753 kohtades on näha murdmisriistajäljed, mis olid mõõtkavaliselt fotografeeritud. Akna ees muru peal asuvad erinevad karbid koos kaubaga ja ilma. Kõrval olevate põõsaste all leitud tühjad karbid sama kirjadega. Astudes trepikotta esimesel korrusel trepist paremal asuvad OÜ I laoruumid. Lauasahtlid on välja tõmmatud. Laoruumis asub sissemurtud aken. Aken on lahtises asendis, akna ees asub tool, mille peale on kukkunud lillepott, põrandal erinevad karbid ja pakendid sukkpükstega ja pesuga, ümmargune laud. Akna sulguri vaatlusel oli leitud lõhutud element, mis oli markeeritud numbriga 2. Aknaraamil vaatluse käigus olid avastatud murdmisriistajäljed, mis olid mõõtkavaliselt fotografeeritud. Avatud aknast on näha, et akna all asuvad karbid kaubaga ja tühjad karbid. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ning samuti tõendab süüdistatava poolt varguse objektiivse koosseisu täitmist ekspertiisiakt nr 12E-GE1228 (III köide tl 53-57), mille kohaselt kuvarikaabli pistikult võetud proovist (pakend 4, kahel tampoonil, proov L121926) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. Andmebaasiotsingu tulemuste alusel on see DNA profiil kokkulangev J.T DNA profiiliga. J.T DNA profiili esinemissagedus on 8, 0×10-13. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1, 2 × 1012 inimese kohta. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et J.T täitis enda tegevusega varguse objektiivse koosseisu süüdistusaktis toodud ajal ja kohas, kuna ta võttis xxx asuvast hoonest ära erinevaid vallasasju, mis olid tema jaoks võõrad. Ta lõpetas senise valdaja valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja, s.o OÜ I nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et J.T sai nende asjade üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasjade suhtes valitsemissoov. Kohus leiab, et J.T pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J.T teadis, et võõras kontoriruumis olevad vallasasjad on tema jaoks võõrad, need on kellegi teise valduses ning võttes need sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadis ta, et paneb toime varguse ja tahtis seda. J.T esines ka kavatsetus asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Nuslan J.T pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Varguse toimepanemine ajavahemikul 22.10.-24.10.2013 xxx asuvast keldriruumist – kannatanu Y A Kohus leiab, et J.T poolt varguse toimepanemine on tõendatud tema enda süüd omaksvõtvate ütlustega (I köide tl 28-32). Nimetatud ütluste kohaselt ta pani selle kuriteo toime. Mingil ajal 2013.a oktoobris sai ta mingite narkomaanide käest teada, et xxx keldrist on võimalik võtta üht-teist remondi jaoks. Öösel, kuupäeva ta muidugi ei mäleta, läks ta sellesse keldrisse. Ta mäletab, et võttis sealt koti pahtliga, mikserid ja veel midagi. Võimalik, et ta lõhkus seal keldris uksed ja aknad, kuna vaatas, mis ruumides asub. Ehitusmaterjali kasutas ta ära aadressil xxx asuva korteri remondiks. Hiljem müüs ta korteri ära. Kus need asjad nüüd asuvad, ta ei tea.

1-14-3753 Neid süüdistatava ütluseid kinnitavad tunnistaja J P ütlused (I köide tl 35-39), mille kohaselt xxx asuva korteri ta ostis endale 10.12.2013.a Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu Y A ütlused (I köide tl 4-8), mille kohaselt 24.10.2013 kella 08:40 paiku teatas neile naabrinaine korterist nr 35, et keldris on nende kuurid lahti murtud. Läinud alla, nägi ta, et lahti on murtud neli nende kuuri. Hiljem sõitis kohale mees ja selgus, et neist olid kadunud järgmised asjad: hall lattlood, umbes 2-2, 5 m, maksumusega 239 eurot; 2. kollane lood Stabila maksumusega 35 eurot; 3. trell-mikser, värvi ja nimetust ei mäleta, maksumusega 80 eurot; 4. kaks ukselukku maksumusega 40 eurot; 5. kaks kilekotti erinevate raamatutega kogumaksumusega 60 eurot; 6. kaks kotti pahtlit (kaalu ei tea) maksumusega 11 eurot kumbki. Kokku varastati vara 516 euro väärtuses. Eeltoodud tõenditega haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I köide tl 917), mille kohaselt sündmuskohaks on xxx keldriruum. Trepikojal on metalluks, millel on koodlukk. Parempoolses osas parempoolses kaugemalasuvas nurgas paikneva kuuri puidust uks on avatud. Suletud ripplukk ripub parempoolse uksepiidal oleva aasa küljes. Ukse küljes olev lukuaas on lõhutud. Murdeservad on tasased, deformeerumata. Kuuris asub lahti võetud mööbel, kastid erinevate pisidetailidega. Ka sellest paremale jääva kuuri uks on avatud. Suletud ripplukk ripub uksel oleva aasa küljes. Parempoolse uksepiida küljes olev lukuaas on lõhutud. Eelpool kirjeldatud kuuride vastas asuva kuuri uks on samuti avatud. Ripplukk koos ukse küljest lahti rebitud teise aasaga ripub uksepiida küljes olevas aasas. Vaatluse hetkel on ruumi vasakpoolses osas avatud kolm kuuri. Suletud on ainult ruumi vasakus pooles vasaku seina ääres asuv kuur, mille uksel on number 27. Ruumi vasakpoolse osa sissepääsu vastas asuva kuuri nr 33 uks on avatud. Ruumi vasakpoolses osas paremal asuvad kuurid on avatud. Ripplukud on suletud asendis ning ripuvad koos ühe aasaga teise aasa küljes. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et J.T täitis enda tegevusega varguse objektiivse koosseisu süüdistusaktis toodud ajal ja kohas, kuna ta võttis xxx asuvast keldriruumist ära erinevaid vallasasju, mis olid tema jaoks võõrad. Ta lõpetas senise valdaja valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja, s.o Y A nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et J.T sai nende asjade üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasjade suhtes valitsemissoov. Kohus leiab, et J.T pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J.T teadis, et võõras keldris olevad vallasasjad on tema jaoks võõrad, need on kellegi teise valduses ning võttes need sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadis ta, et paneb toime varguse ja tahtis seda. J.T esines ka kavatsetus asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Nuslan J.T pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Varguse toimepanemine ööl vastu 24.10.2013.a autost VW Passat reg. nr xxx, mis oli pargitud xxx teise trepikoja vastu – kannatanu M K

1-14-3753 Kohus leiab, et J.T poolt varguse toimepanemine on tõendatud tema enda ütlustega (IV köide tl 12 -14), mille kohaselt kuupäeva ta täpselt ei mäleta, kuid mingil ajal oktoobrikuu kahekümnendatel kuupäevadel, oli ta väga purjus, mistõttu ta asjaolusid eriti ei mäleta, seisis ta tänaval, õigemini möödus xxx. Üheksakordse maja juures seisis punane Volkswagen Passat. Ta lõi mingi kiviga katki selle auto akna. Seda klaasi oli kerge puruks lüüa, kuna auto oli vana. Auto seisis esimese trepikoja juures ja ta lõi klaasi katki auto paremalt küljelt, kuskilt tagant poolt. Ta ei mäleta, et oleks sellest autost midagi võtnud. Ta on arvamusel, et pani toime lihtsalt huligaansuse. Ta pani selle toime purjus pea tõttu, lihtsalt kiilus kinni. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi selle kuriteo toimepanemises ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Samuti tõendab süüdistatava poolt talle inkrimineeritava objektiivse koosseisu täitmist ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (IV köide tl 15-18), mille kohaselt uurimistoimingust osavõtjad sõitsid kahtlustatava J.T juhatusel mööda Vahtra, Kerese ja Kreenholmi tänavaid. Jõuti Narvas aadressil xxx asuva ühekordse maja juurde. Lähendes selle maja jäähalli poolsele trepikojale nägi J.T ja osutas autole Volkswagen Passat xxx. Ta selgitas, et 2013.a oktoobrikuus lõhkus ta selle auto klaasi. Auto seisis siis samuti kui praegu. Ta selgitas, et ei oska täpselt öelda, kummal küljel asuva klaasi ta lõhkus, kuid mäletab, et klaas asus tagapool. J.T selgitas, et ta ei mäleta, et oleks autost midagi võtnud. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu M K ütlused (IV köide tl 1-5), mille kohaselt ta selgitab, et 23.10.2013 kella 15.00 paiku parkis ta oma auto VW Passat reg nr xxx oma maja juurde, mis asub Narva linnas aadressil xxx. 24.10.2013 kella 10.00 paiku avastas ta, et autol on lõhutud tagumine parempoolne pagasiruumi klaas (auto on universaalkerega). Autost oli kadunud roheline elektrijõhvsaag Metabo maksumusega 80 eurot. Kannatanu lisab, et ta ainult lukustas auto. Signalisatsioon ei olnud sisse lülitatud. Kannatanu täiendaval ülekuulamisel ta täpsustas enda ütluseid (IV köide tl 19-23) tuues välja, et 24.10.2013 kella 02.00 paiku ta kuulis, et tänava poolt, sealt, kus seisis auto, plaksatusele sarnanevat heli, kuid ta ei hakanud akna juurde minema ja vaatama, mis juhtus, kuna kunagi varem ei olnud tema autoga midagi juhtunud. Alles hommikul avastas ta, et paremal küljel on auto tagumises osas klaas lõhutud. Nüüd ta saab aru, et see oli tema auto klaasi lõhkumise heli. Tagumised klaasid ja vigastatud aken olid kaetud tooniva kilega. Sel põhjusel oli klaas täielikult lõhutud, kuid lõhutud klaasi killud olid jäänud kile külge. Kõik see asus auto kõrval haljasalal. Auto pagasisosas lõhutud akna lähedal asus elektrijõhvsaag Metabo, millest ta eelnevalt rääkis. Selle maksumus on 80 eurot. Ühtlasi oli kaupluse Maxima kilekotis kaheksa klaaspurki. Autost varastati kilekott purkidega, mis koos oma sisuga tema jaoks materiaalset väärtust ei oma ning elektrijõhvsaag maksumusega 80 eurot. Sel moel on talle tekitatud kahju kokku 132 eurot. Kanatanu ütlustega haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (IV köide tl 611), mille kohaselt vaatlusobjektiks on auto VW universaal, reg nr xxx, mis on pargitud Narva linnas xxx teise trepikoja vastu kapottiga jäähalli suunas. Vaatluse ajal on auto pagasiruumi parempoolne klaas lõhutud. Auto juures maas on musta kile tükk koos selle küljes olevate klaasikildudega. Auto pagasiruumist on leitud kilekott plastikklaasidega, lihvimismasin, trell Makita koos kohvrikesega. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et J.T täitis enda tegevusega varguse objektiivse koosseisu süüdistusaktis toodud ajal ja kohas, kuna ta võttis xxx teise trepikoja vastu pargitud VW Passatist reg nr xxx ära elektrijõhvsae Metabo, mis

1-14-3753 olid tema jaoks võõras. Ta lõpetas senise valdaja valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja, s.o M K nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et J.T sai selle asja üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasja suhtes valitsemissoov. Kohus leiab, et J.T pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J.T teadis, et võõras autos olev vallasasi on tema jaoks võõras, see on kellegi teise valduses ning võttes selle sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadis ta, et paneb toime varguse ja tahtis seda. J.T esines ka kavatsetus asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Nuslan J.T pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Varguse toimepanemine ajavahemikul 31.10-01.11.2013 autost GMC Safari AWD reg nr xxx, mis oli pargitud xxx juurde – kannatanud OÜ OSC T ja I T Kohus leiab, et J.T poolt varguse objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda süüd omaksvõtvate ütlustega (I köide tl 57-62), mille kohaselt ta mäletab, et pani selle kuriteo toime. Ta tegi seda 2013.a oktoobris. Ta käis ringi näljasena, ilma tööta, siis varastaski. Täpset toimepanemise kuupäeva ta ei mäleta. Võimalik, et ta lõhkus juhipoolse akna. Ta mäletab, et lõhkus klaasi punase haamriga. Tõsi, selle haamri ta jättis sinna. Kõik, mis ta autost võttis, viskas ta hiljem, peale seda kui oli ära müünud xxx asuva korteri, lihtsalt minema. Enne korteri müümist olid asjad tema korteris. Tõsi, võtmed ta viskas kohe auto juures minema. Süüdistatava poolt nimetatud haamrit on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (I köide tl 62-64). Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu I T ütlused (I köide tl 40-43, 73-77), mille kohaselt ta on OSC T OÜ omanik ning samale osaühingule kuulub auto GMC Safari AWD reg nr xxx . Ta selgitab, et 31.10.2013 kell 18:00 paiku ta parkis eelnimetatud auto xxx maja juurde ja läks korterisse, mida ta üürib samas majas. Kell 07:45 01.11.2013 kui ta tuli auto juurde ta avastas, et parempoolse esiukse klaas on lõhutud ja autos on arvatavasti sees käidud. Autost oli varastatud talle kuuluvad kõrvaklapid Jabra BT 620, maksumusega 69, 66 eurot, mis asusid parempoolse esiistme sahtlis, samas varastati musta värvi korpuses e-sigarett maksumusega 45 eurot, autolaadija Nokia maksumusega 90 eurot, FM modulaator mustahõbedat värvi maksumusega 29 eurot, Alfa-Romeo sõiduki võtmete komplekt maksumusega 400 eurot. Kokku kahju on 633, 66 eurot. Samuti autost olid varastatud laste päikeseprillid, vana automakk ilma esipaneelita ja CD-kettad, mis ei oma maksumust. Kannatanu täiendaval ülekuulamisel antud ütluste kohaselt (I köide tl 69-70) talle kuulub OSC T OÜ. Klaasi lõhkumisega on firmale tekitatud varaline kahju 230 eurot. Ta lisab, et autost varastatud asjade hulgas oli ka firmale kuuluva sõiduauto Alfa Romeo süütevõtmed maksumusega 400 eurot, samuti Jabara hands free kõrvaklapid maksumusega 69, 66 eurot. Seega on OSC T OÜ-le tekitatud kogukahju 699, 66 eurot ja sellele summale esitab ta tsiviilhagi.

1-14-3753 Kannatanu ütlustega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll (I köide tl 44-46), mille kohaselt vaatlusobjektiks on auto GMC Safari AWD registreerimisnumbriga xxx. Auto on sinist värvi, pargitud Narva linnas aadressil Kooli põik 2a asuva maja juurde piki sõidutee äärt. Auto esimene osa on suunaga haigla tänava poole. Nimetatud autol puudub signalisatsioon. Auto korpuse vaatlemisel on avastatud vigastus: lõhutud on parempoolse eesmise reisijapoolse ukse klaas. Klaasikillud asuvad nii nimetatud autoukse juures maas kui ka auto salongis. Vaatluse hetkel on auto uksed ja lukud avatud. Lukkudel ja auto korpusel muid väliseid vigastusi ei ole. Auto salongi vaatlemisel on avastatud korralagedus, ülemisel esipaneelil asuva mini -kindalaeka riiv on avatud. Salongis on laiali tšekid. Eesmiselt parempoolselt istmelt on avastatud oranžis plastikkorpuses haamer klaasi lõhkumiseks (ära võetud), samuti pruunika plekiga võtmekimp. Nimetatud istme ees põrandal on ühe tšeki pealt leitud pruunikas plekk (ära võetud). Autoistmete polsterdus on halli värvi kangast. Parempoolse ukse juurest on ukse sulgemiseks ettenähtud süvendist leitud klaasikilde, aga ka värskeid punase vedeliku tilku (võetud DNA proov). Asitõendi vaatlusprotokollis (I köide tl 62-68) on vaadeldud vaatlusprotokollis nimetatud tšekke ning see tõend haakub vaatlusprotokolliga.

sündmuskoha sündmuskoha

Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tõendab ka ekspertiisiakt nr 13E-GE1372 (I köide tl 49 -54), mis on kooskõlas eeltoodud tõenditega ja mille kohaselt kaardimakse kviitungilt (pakend 2) võetud proovist (sisaldas eeltesti alusel verd; proov B130963) saadi DNA analüüsil täisporfiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel on kokku langev J.T DNA profiiliga. J.T DNA profiili esinemissagedus on 1, 5×1017 inimese kohta. Sõiduki reisija esiukse paneeli peal käepideme süvendi ukse põhjalt võetud proovist (paberkott, karp nr 3, kahel tampoonil; sisaldas eeltesti alusel verd; proov B130963) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev J.T DNA profiiliga. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et J.T täitis enda tegevusega varguse objektiivse koosseisu süüdistusaktis toodud ajal ja kohas, kuna ta võttis xxx juurde pargitud autost GMC Safari AWD reg nr xxx erinevad vallasasjad, mis olid tema jaoks võõrad. Ta lõpetas seniste valdajate valduse ja kehtestas uue valduse ilma seniste valdajate, s.o OÜ OSC T ja I T nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et J.T sai nende asjade üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasjade suhtes valitsemissoov. Kohus leiab, et J.T pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J.T teadis, et võõras autos olevad vallasasjad on tema jaoks võõrad, need on kellegi teise valduses ning võttes need sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadis ta, et paneb toime varguse ja tahtis seda. J.T esines ka kavatsetus asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Nuslan J.T pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

1-14-3753 Varguse toimepanemine 06.11.2013 ajavahemikul kella 00.30-08.15 autost Dacia reg nr xxx, mis oli pargitud xxx– kannatanu OÜ A M Kohus leiab, et J.T poolt varguse toimepanemine on tõendatud tema enda süüd omaksvõtvate ütlustega (I köide tl 123-127), mille kohaselt ta mäletab, et pani selle varguse toime 2013.a novembris, lõhkudes ära klaasi, kuid ta ei mäleta millise. Automagnetoola, mille ta autost ära tõmbas, viskas ta lihtsalt minema. Ta sattus sellesse rajooni möödaminnes. Asi toimus öösel. Ta lihtsalt möödus kohtust ja otsustas varguse toime panna. Varguse asjaolusid ta täpsemalt ei mäleta. Ta mäletab, et klaasi ta lõhkus kas kiviga või autoküünlaga. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja A W ütlused (I köide tl 78 -83), mille kohaselt elab ta xxx (ta ei mäleta korterinumbrit, kuid korter asub esimesel korrusel trepimademel otse). Pealse selle on tal kasutuses renditud auto Dacia marki reg nr xxx, mille rentis talle tema firma R esinduses Narvas, s.o auto ei kuulu talle, vaid R esindusele. 06.11.2013 hilja öösel kella 00:30 ajal tuli ta töölt ja parkis oma auto oma maja taha, parkis hoovi platsil maja tagantpoolt. Ta lukustas auto uksed ja pani auto signalisatsiooni alla, läks koju puhkama. Ta ärkas juba hommikul kell 08:15 ning kavatses tööle sõita. Väljus trepikojast ning suundus oma auto poole. Alguses ei märganud ta midagi kahtlast, auto oli oma kohal, kõik uksed olid kinni, ta võttis signalisatsiooni maha, käivitas ning hakkas liikuma. Alguses ei märganud ta midagi, kuid kui alustas liikumist, tundis mingisugust külma tagant. Ta peatus ja nägi, et parema tagaõhuakna klaas on täielikult lõhutud, klaasikillud olid autos tagaistmel. Pärast ta pööras tähelepanu, et auto konsoolil puudus magnetoola, juhtmed paistsid konsoolist. Magnetoola marki ei oska ta öelda, kuid mäletab, et magnetoola oli hõbedane, nupud ja pealdised olid helesinised, magnetoolal mängisid CD plaadid. Täpsema marki saamiseks on vaja pöörduda esindusse, kus ta rentis autot. Ta vaatas auto üle ning nägi, et autost (uksetaskust) on kadunud tema tööluba A (ei oma materiaalset väärtust) ning rohkem midagi ei kadunud. Samuti võib ta mainida, et asjade sahtel oli lahti ning ta nägi, et seal on dokumendid laiali visatud. Ühel dokumendil nägi punast plekki, mis oli vere sarnane. Varem seda plekki kindlasti polnud. Tunnistaja poolt nimetatud vereplekiga dokumenti on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (I köide tl 128 -130), mille kohaselt paberi keskosas on ebakorrapärase kujuga kahvatu-pruunikas määrdumine, mis sarnaneb ovaalile diameetriga 10 ja 20 mm. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I köide tl 84-89), mille kohaselt vaatlusobjektiks on sinine auto Dacia Sandero reg nr xxx, mis on pargitud xxx vahele (lähemale majale nr x ). Auto vaatluse käigus on tuvastatud järgmist: vaatluse ajal on kõik uksed suletud, kuid mitte lukustatud. Ukselukkudel ei ole mingeid vigastusi. Autol on signalisatsioon. Tagumise parempoolse reisijaukse vaatlemisel avastati, et nimetatud ukse õhuaken on täielikult lõhutud. Vaipadel ja tagumisel istmel on klaasikillud. Salongi vaatlemisel tuvastati, et esikonsoolist puudub magnetoola, pesast ripuvad välja elektrijuhtmed. Ühtlasi oli avatud kindalaekas, millest leiti erinevaid dokumente. Ühelt dokumendilt leiti veresarnased pruunikad jäljed. Tunnistaja ütluste tegelikkusele vastavust kinnitavad kannatanu A K ütlused (I köide tl 100104), mille kohaselt auto Dacia xxx kuulub nende firmale ning selle võttis oma töötajate tarbeks rendile firma A . 2013.a novembris saabus A teade, et kurikaelte poolt oli lõhutud selle auto parempoolse õhuakna klaas ja varastatud automagnetoola. Lõhutud klaasi

1-14-3753 maksumus on 84 eurot, automagnetoola maksumus on 191 eurot. Kindlustusfirma hüvitas neile 84, 85 eurot. Firma omavastutus on 191 eurot. Kalkulatsioon on teostatud arvestades käibemaksu. Kokku on nende firmale tekitatud kahju 191 eurot, millisele summale esitavad nad ka hagi. Nende kannatanu ütluste tegelikkusele vastavust kinnitab leping nr 257 (I köide tl 105-106), 06.11.2013.a kalkulatsioon (I köide tl 108), 07.11.2013 garantiikiri (I köide tl 109). Eeltoodud tõenditega haakub ekspertiisiakt nr 13E-GE1373 (I köide tl 91-96), mille kohaselt alljärgnevalt loetletud proovidest: proov sõiduauto salongist dokumendi paberi pinnalt (paberkott, karp nr 1, kahel tampoonil, proov B130964); proov lepingult (pakend nr 2) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel on kokkulangevad J.T DNA profiiliga. J.T DNA profiili esinemissagedus on 1, 5×10-18. Teiste sõnade kohaselt tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 6, 8×1017 inimese kohta. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et J.T täitis enda tegevusega varguse objektiivse koosseisu süüdistusaktis toodud ajal ja kohas, kuna ta võttis xxx juurde pargitud autost Dacia reg nr xxx erinevad vallasasjad, mis olid tema jaoks võõrad. Ta lõpetas seniste valdajate valduse ja kehtestas uue valduse ilma seniste valdajate, s.o OÜ A M ja A W nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et J.T sai nende asjade, s.o automagnetoola ja firma A läbipääsuloa üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasjade suhtes valitsemissoov. Kohus leiab, et J.T pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J.T teadis, et võõras autos olevad vallasasjad on tema jaoks võõrad, need on kellegi teise valduses ning võttes need sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadis ta, et paneb toime varguse ja tahtis seda. J.T esines ka kavatsetus asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Nuslan J.T pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Varguse toimepanemine 12.11.2013 ajavahemikul kella 02.20-06.30 autost Nissan Note reg nr xxx, mis oli pargitud xxx – kannatanu I K Kohus leiab, et J.T poolt varguse objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda süüd omaksvõtvate ütlustega (IV köide tl 42-46), mille kohaselt kuupäeva ta täpselt ei mäleta, kuid mingil õhtul 2013.a novembris, lähenedes oma majale ja trepikojale, pööras ta tähelepanu autole, mille tagumisel osal oli klaas lõhutud. Ta ei mäleta, milline auto oli, kuid tegemist oli kas punase või beeži universaaliga. Ta mäletab, et võttis käega läbi purustatud klaasi võimalik, et tulekustuti ja veel midagi, apteegi. Ta oli purjus ja ei mäleta, kuhu ta need pärast pani. Samuti tõendab süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist ütluste ja olustiku seostamise protokoll (IV köide tl 15-17), mille kohaselt uurimistoimingust osavõtjad sõitsid J.T juhatusel mööda 26. Juuli ja Kreenholmi tänavaid. Jõuti Kreenholmi tänaval maja nr xx juurde, kus J.T palus auto peatada

1-14-3753 nimetatud maja kolmanda trepikoja juures. Ta osutas kolmanda trepikoja vastas asuvale platsile ja selgitas, et 2013.a novembris ronis ta läbi lõhutud akna selles kohas seisnud punasesse autosse. Ta selgitas, et võttis sealt apteegi ja tulekustuti, kuid ei mäleta, kuhu ta need pani. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu I K ütlused (IV köide tl 28-32), mille kohaselt tema auto Nissan Note reg nr xxx on pidevalt pargitud tema maja juurde, mis asub eelpool nimetatud aadressil. 12.11.2013.a umbes kell 02:20 vaatas ta aknast välja. Autoga oli kõik korras. Kella 06:30 paiku helistas talle fonoluku kaudu tema naaber D M ja teatas, et kannatanu autol on tagumine klaas lõhutud. Läinud alla avastas kannatanu, et autost oli ühtlasi kadunud üheliitrise mahuga punane tulekustuti, mis oli mustas tõmblukuga riidekotis, millel oli punaste tähtedega kiri PANKTAUTO. Ühtlasi kadus apteek, mis oli sinises tõmblukuga riidekotis, mille peal oli punane rist. Kannatanu täiendaval ülekuulamisel antud ütluste kohaselt (IV köide tl 47-51) autost ja selle pagasiruumist olid varastatud järgmised esemed: sinise ristiga kott meditsiinilise apteegiga, mille ta hindab 50 eurole; must vett-tõrjuvast riidest kott kahe hallist plastikust tõkiskingaga, hindab 6, 32 eurole ja tulekustutiga maksumusega 15 eurot, koti hindab viiele eurole; sidrunivärvi puksiiritross (köis metallkarabiinidega), mille hindan 15 eurole; neljaharuline rattamutrivõti maksumusega 17 eurot. See võti ja puksiiritross asusid eraldi mustas kilekotis, mis ise materiaalset väärtust ei oma; punasest plastikust karbis avariikolmnurk maksumusega 10 eurot. Kokku on varastatud vara 118, 32 euro väärtuses. Kannatanu ütluste tegelikkusele vastavust kinnitavad tunnistaja Dmitri Musteni ütlused (IV köide tl 57 -61), mille kohaselt 12.11.2013.a umbes kell 06:30 väljus ta oma majast, täpsemalt xxx asuva maja kolmandast trepikojast. Ta suundus kohe oma auto juurde, mis oli pargitud tema trepikoja vastu. Ta pööras tähelepanu sellele, et tema auto kõrval paremal pool tagumise otsaga trepikoja poolse seisva oranži varjundiga kerega auto Nissan tagumise osa juures asfaldil on klaasikillud. Vaadanud täpsemalt, kust sellised killud võisid pärit olla, nägi ta, et selle kõrvalseisva auto tagumine klaas on lõhutud. Ta teadis, et see auto kuulub naabrinaisele korterist xx ning ta teatas neile lõhutud klaasist kohe fonoluku kaudu. Maja trepikojast väljus talle tuttav I K , vigastatud auto Nissan omanik ja ta selgitas talle, mil moel ta avastas tema auto lõhutud klaasi. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (IV köide tl 33-37), mille kohaselt vaatlusobjektiks on auto Nissan Note reg nr xxx, mis on pargitud xxx kolmanda trepikoja vastu. Autost vasakul on vaba parkimiskoht. Paremale on pargitud auto Toyota reg nr xxx. Vaatluse ajal on pagasiruumi ukseklaas lõhutud. Killud on sees kui ka auto juures asfaldil. Allesjäänud klaas on peenikeste mõradega. Pagasiruumis on kilekott mullaga, labidakene, plastikalus lillepottide jaoks, tolmuimeja. Salongis ei ole kord rikutud. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et J.T täitis enda tegevusega varguse objektiivse koosseisu süüdistusaktis toodud ajal ja kohas, kuna ta võttis xxx juurde pargitud autost Nissan Note reg nr xxx erinevad vallasasjad, mis olid tema jaoks võõrad. Ta lõpetas senise valdaja valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja, s.o I K nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et J.T sai nende asjade üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasjade suhtes valitsemissoov. Kohus leiab, et J.T pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

1-14-3753 vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J.T teadis, et võõras autos olevad vallasasjad on tema jaoks võõrad, need on kellegi teise valduses ning võttes need sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadis ta, et paneb toime varguse ja tahtis seda. J.T esines ka kavatsetus asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Nuslan J.T pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Varguse toimepanemine ajavahemikul 12.11.-13.11.2013 autost Chrysler Pacifica reg nr xxx, mis oli pargitud xxx – kannatanu V K Kohus leiab, et J.T poolt varguse toimepanemine on tõendatud tema enda süüd omaksvõtvate ütlustega (I köide tl 153-157), mille kohaselt selle kuriteo ta pani tõepoolest toime, kuid üksikasjadest rääkida ei saa. Ta mäletab, et tal oli selle varguse toimepanemise ajal käsi katki. Ta ei mäleta, millise klaasi ta lõhkus, kuid ta lõhkus selle autoküünlaga. Võtmed ja teki ta viskas minema. Ta viskas minema kohe auto juures, kuna ta ei näinud, et neil asjadel oleks tema jaoks mingit väärtust. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu Vadim Karavajevi ütlused (I köide tl 131-134), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt tal on auto Chrysler Pacifica reg nr xxx 12.11.2013 umbes kell 18.00 parkis ta auto oma maja juurde. Autoga oli kõik korras, uksed lukustas ta kesklukustusega. Autol oli signalisatsioon. Täna umbes kell 14.00 läks ta välja auto juurde ja avastas, et on lõhutud tagumise parempoolse ukse väikese kolmnurkse akna klaas. Autost oli varastatud lahtises pakendis ilma kohvrita võtmete komplekt maksumusega 30 eurot, kilekott koos tekiga maksumusega 30 eurot. Ühtlasi on õhuakna lõhkumisega tekitatud kahju vähemalt 200 eurot. Rohkem ta praegu midagi lisada ei oska. Kui ta avastab, et veel midagi on kadunud, teatab täiendavalt. Esialgse kahjusumma 260 eurot palub välja nõuda isikult, kes kuriteo toime pani. Kannatanu ütluste tegelikkusele vastavust kinnitab mootorsõiduki registreerimistunnistusest koopia (I köide tl 135), mille kohaselt on V K mootorsõiduki Chrysler Pacifica reg nr xxx vastutav kasutaja. Kannatanu täiendaval ülekuulamisel (I köide tl 159 -162) kinnitas ta täielikult 13.11.2013 tema autost toimunud vargusega talle tekitatud materiaalset kahju: tagumise parempoolse ukse lõhutud kolmnurkse klaasi maksumus – 200 eurot, mutrivõtmete komplekti maksumus 30 eurot, kilekoti ja teki maksumus 30 eurot. Tekk oli halli/sinist värvi, ruudumustriga. Kokku tekitati talle kahju 260 euro suuruses summas. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I köide tl 136-144), mille kohaselt vaadeldavaks sündmuskohaks on hõbedavärvi auto Chrysler Pacifica reg nr xxx, mis on pargitud xxx asuva üheksakordse maja teise trepikoja vastu maja tagaküljel asuvale parkimisplatsile. Auto seisab paralleelselt aadressil xxx asuva maja kere esiotsaga Kangelaste tänava poole. Auto akende vaatlemisel avastati, et on lõhutud tagumise parempoolse ukse väikese nurgaakna klaas, st sellelt ukseosalt puudub klaas täielikult, äärtes on vähesed klaasikillud. Tagumise parempoolse istme seljatoel on üleval paremal küljel punakaspruun plekk mõõtmetega 10cm×4cm. Tagumise parempoolse istme seljatoelt on võetud vatitampoonidele kaks proovi.

1-14-3753 Seda, et süüdistatav täitis talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu tõendab ka ekspertiisiakt nr 13E-GE1374 (I köide tl 146 -151), mille kohaselt alljärgnevalt loetletud proovidest: proov autost tagaistme pinnalt; proov autosalongis tagaistmelt saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel on kokkulangevad J.T -18 . DNA profiiliga. J.T DNA profiili esinemissagedus on 1, 5×10 Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimsele 6, 8×1017 inimese kohta. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et J.T täitis enda tegevusega varguse objektiivse koosseisu süüdistusaktis toodud ajal ja kohas, kuna ta võttis xxx juurde pargitud autost Chrysler Pacifica reg nr xxx erinevad vallasasjad, mis olid tema jaoks võõrad. Ta lõpetas senise valdaja valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja, s.o V K nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et J.T sai nende asjade üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasjade suhtes valitsemissoov. Kohus leiab, et J.T pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J.T teadis, et võõras autos olevad vallasasjad on tema jaoks võõrad, need on kellegi teise valduses ning võttes need sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadis ta, et paneb toime varguse ja tahtis seda. J.T esines ka kavatsetus asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Nuslan J.T pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Varguse toimepanemine 12.01.2014 kella 19.00 paiku autost Toyota Picnic reg nr xxx, mis oli pargitud xxx – kannatanu V K Kohus leiab, et J.T poolt varguse toimepanemine on tõendatud tema enda süüd omaksvõtvate ütlustega (II köide tl 31 -36), mille kohaselt selle kuriteo pani ta tõepoolest toime. Ta mäletab, et 2014.a jaanuaris lõi ta mingi esemega katki klaasi autol, mis seisis xxx juures ja võttis ära auto tagumisel istmel olevad kilekotid ja jooksis minema. Ta mäletab, et maja trepikojast jooksid välja naised, kes karjusid tema peale. Ta jooksis tiigi suunas. Ta jättis kilekotid sinna, aga ise kükitas põõsastes ja lihtsalt jälgis, kuidas naised keerlesid selle koha lähedal, kuhu ta oli kilekotid jätnud. Pärast sõitis nende juurde auto. Kui naised lahkusid, läks süüdistatav sinna kohe tagasi ja nägi, et sinna oli jäänud ainult katkirebenenud punane kaupluse Rimi kilekott. Ülejäänud olid nad minema viinud. Tal oli seljas must jope, peas must müts. Pealse seda läks ta Kreenholmi viadukti suunas. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu V K ütlused (II köide tl 1-3), mille kohaselt 12.01.2014 umbes kell 17.00 sõitis ta koos tütre K K autol Toyota Picnic reg nr xxx Narvas aadressil xxx asuva maja, täpsemalt maja kolmanda trepikoja juurde. Nad väljusid autost. Ta lukustas auto kesklukustusega, kuid signalisatsiooni autol ei ole. Peale seda nad läksid tema ema juurde korterisse. Umbes kell 19.00 väljusid kannatanu ja tema tütar korterist ja hakkasid trepist alla tulema. Sel hetkel jättis kannatanu emaga hüvasti, aga tütar teatas talle, et näeb läbi trepikoja akna, kuidas tundmatu mees peatus nende auto juures. Ka kannatanu vaatas trepikoja aknast välja ja nägi, kuidas tütre poolt eelnevalt mainitud mees lõi katki auto

1-14-3753 parempoolse tagumise ukse klaasi. Läbi lõhutud klaasi tõmbas mees välja tagumisel istmel olnud kilekotid toiduainete ja asjadega ning jooksis Narva linnas xxx poole. Kannatanu jooksis koos tütrega trepikojast välja. Nad jooksid mehele järgi, kuid teda kätte ei saanud. Peale seda nad istusid autosse ja sõitsid selles suunas, kuhu mees oli jooksnud, kuid kaotasid mehe vaateväljast. Sõites nad avastasid kilekotist välja kukkunud asju: teepurgid, kammid, paberkäterätikud. Peale seda helistasid nad kell 19:19 oma tuttavale S P ja teatasid juhtunust. P sõitis mööda Võidu tänavat raudtee suunas Oru tänava vastas asuvale Võidu ja Kerese tänavate ristmikule. Umbes kahekümne minuti pärast helistas talle P ja küsis, kuidas mees välja nägi ja mis tal seljas oli. Kannatanu ütles talle, et mees oli umbes 30-aastane, pikka kasvu – umbes 185-190 cm, kõhna kehaehitusega. Seljas oli tal lühike must kapuutsiga jope, jalas tumedad püksid. Nimetatud hetkel korjasid nad tütrega tee äärest kokku kõik mehe poolt kilekotist välja visatud asjad. Asjade rida viis Oru tänava ääres asuva tiigi suunas. Nad jõudsid põõsasteni. Põõsastest edasi viisid ainult jalatsijäljed. Umbes 15 minuti pärast helistas talle uuesti P ja teatas, et ta nägi, kuidas kannatanu poolt kirjeldatud mees läks mööda jalakäijate ülekäiku üle raudtee Võidu tänava suunas. Sealjuures ta vaatas ringi, kuid kilekotte tal käes ei olnud. Ühtlasi teatas P kannatanule, et ta järgnes mehele kuni Maxima kaupluseni, misjärel ootas tema väljumist ja järgnes kuni Võidu tänava maja nr 8a teise trepikojani. Mees sisenes nimetatud trepikotta ja sealt ei väljunud. Nimetatud ajal helistas tütar tuttavale V -nimelisele noormehele. Kui V kohale sõitis, läksid nad koos tütrega tiigi juurest põõsastest kilekotte otsima, aga kannatanu sõitis politseisse. Umbes 1015 minutit peale kannatanu ärasõitu helistas talle tütar ja teatas, et nemad V leidsid üles nende kilekotid toiduainete ja asjadega. Mees oli need peitnud põõsastesse. Varastatud asjade ja toiduainete loetelu on järgmine: tooniv kreem maksumusega 15, 79 eurot, kaks 12, 97 eurot maksvat kreemituubi, kokku 25, 94 euro väärtuses; kulmupliiats maksumusega 6, 19 eurot, ripsmetušš maksumusega 16, 50 eurot, üks kilogramm koeratoitu maksumusega 7, 16 eurot, üks kilogramm kassitoitu maksumusega 7, 83 eurot, kuus 0, 99 eurot maksvat pakki koeradesserti kokku 5, 94 euro väärtuses, kaks 4, 99 eurot maksvat lehvi koerale kokku 9, 98 euro väärtuses, pakend komme koerale maksumusega 2, 75 eurot, pesemisvahend Domestos maksumusega 2, 15 eurot, kamm maksumusega 4 eurot, jogurt maksumusega 0, 90 eurot, karp mune maksumusega 0, 90 eurot, kilo kompvekke maksumusega 7 eurot, pakend paberkäterätikuid maksumusega 0, 90 eurot, latt juustuvorsti maksumusega 3 eurot, dušigeel maksumusega 2, 70 eurot, šampoon maksumusega 2, 40 eurot, kolm kooki maksumusega 5 eurot, tort maksumusega 5 eurot. Sel moel tekitati kannatanule materiaalset kahju 132, 03 eurot. Kannatanu täiendaval ülekuulamisel antud ütluste kohaselt (II köide tl 18 -22) kurikaela poolt 12.01.2014 lõhutud tagumise parempoolse akna maksumus on 100 eurot. Varasemal ülekuulamisel loetles kannatanu osa asju, mis varastati, aga ta avastas, et olid varastatud ka kolm 3, 50 eurot maksvat metallist purki tseiloni teega kogumaksumusega 10, 50 eurot, klaaspudelis deodorant maksumusega 2 eurot. Varem kannatanu neid ei nimetanud. Kokku varastai vara 144, 53 euro väärtuses. Kurikaelale järgnedes oli leitud vara 16, 23 euro väärtuses. Ülejäänud vara väärtuses 128, 30 eurot oli kas varastatud või kahjustatud. Arvestades auto ukseklaasi lõhkumist on kannatanule kokku tekitatud kahju 228, 30 eurot. Kannatanu autol klaasi lõhkumist tõendavad ka kannatanu poolt esitatud fotod (II köide tl 26-30). Nende kannatanu ütluste tegelikkusele vastavust tõendavad tunnistaja S P ütlused (II köide tl 4-8), mille kohaselt 12.01.2014.a kella 19.22 paiku väljus ta oma majast. Sel ajal helistas talle tema kolleeg V K , kes teatas, et ta asub xxx ning just lõi üks noo rmees tema silme all katki tema auto klaasi ja tõmbas autost välja tema koti. Tunnistaja sai kannatanu sõnadest aru, et noormees läks raudtee suunas. Kannatanu ütles, et noormehel oli seljas must kapuutsiga jope lühike, jalas tumedad püksid, kasv 180-185 cm. V ütles, et noormehel oli kapuuts peas olnud ja see oli olnud kinni tõmmatud. Tunnistaja sõitis kohe baari Regatt

1-14-3753 juurde ja parkis oma auto sinna. Kohe baari juurde jõudes väljus ta autost ja läks Võidu tänava suunas, kuna seal on jalakäijate ülekäigukoht. Lähenedes Võidu tänavale nägi ta, kuidas V saadud kirjeldusele vastav pikka kasvu noormees ületas Paemurru tänava poolt raudteed. Tunnistaja otsustas, et see ongi see noormees, kes autost varguse toime pani, kuna tema välimus vastas täielikult tunnistaja poolt V käest saadud kirjeldusele. Lisaks temale ei ületanud raudteed rohkem ükski sarnane inimene. Kui see inimene ületas Kerese tänava, läks ta baari Regatt suunas. Baarini jõudmata läks ta läbi hoovide Partisani tänava suunas, möödus garaažidest ja läks edasi mööda Partisani tänavat kuni Mõisa teel asuva Maxima kaupluseni. Ta sisenes kauplusesse. Tunnistaja talle järgi ei läinud, kuna kartis, et võib teda hirmutada. Tunnistaja seisis kaupluse sissepääsu juures, ootas kuni inimene kauplusest väljub ja seejärel järgnes talle. Ta viibis kaupluses umbes kümme minutit. Kui inimene kauplusest väljus, suundus ta mööda Mõisa tänavat Võidu tänava suunas. Ta läks Võidu tänava maja nr 8 a teise trepikoja juurde. Ta seisis trepikoja sissepääsu juures ja vaatas pidevalt ringi. See kestis umbes 2-3 minutit. Seejärel ta sisenes trepikotta. Käies vaatas inimene aeg -ajalt tagasi. Kui ta kauplusest Maxima väljus, vaatas ta ringi veel sagedamini. Noormehel oli seljas must kapuutsiga sirgelõikeline jope pikkusega veidi allapoole vööd. Jope küljetaskud olid kanditud hõbemetallik värvi kangaga. Tal oli peas kapuuts, mis varjas poolt nägu. Jalas olid tal tumedad teksapüksid selgelt väljenduva kulumisefektiga ja reite esipinna piirkonnas. Nende tunnistajate ütlustega haakub vaatlusprotokoll (II köide tl 11 -17), mille kohaselt on tunnistaja S. P andnud ütlused, mille kohaselt noormeest, kes videosalvestusel sisenes kell 07.31.30 kauplusesse ja on riietatud lühikesse kapuutsiga jopesse, nägi ta 12.01.2014 õhtul Paemurru tänava poolt Võidu tänavale suunduval raudteeülekäigurajal. Ta oletas, et tema võis olla see mees, kes tungis V K autosse ja pani sealt toime varguse, kuna oli samuti riietatud tumedasse kapuutsiga jopesse. Seejärel tunnistaja järgnes talle kuni kaupluseni Maxima, kuhu mees sisenes. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja K K ütlused (II köide tl 37 -41), mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mis tõendavad samuti süüdistatava poolt varguse objektiivse koosseisu täitmist. Nimetatud ütluste kohaselt 12.01.2014 sõitis ta koos oma ema V K mööda poode. Nad külastasid Rimi, Prisma ja Maximat, kus ema tegi sisseoste ning pani need nimetatud kaupluste kilekottidesse. Kotid asusid ema hõbedavärvi auto Toyota Picnic tagaistmel. Kella 17.00 paiku sõitis tunnistaja koos emaga aadressil xxx asuva maja juurde. Selle maja kolmandas trepikojas teisel korrusel elab tema vanaema. Kella 19.00 paiku, peale vanaema külastamist, väljusid nad vanaema korterist. Sel ajal nägi tunnistaja läbi trepikoja teise korruse akna pikka kasvu noormeest, kes läks ema auto parempoolse külje juurde. Mees peatus auto tagumise istme juures asuva akna lähedal, jäi seisma näoga otse auto suunas ja lõi parema käe küünarnukiga hetkega katki auto tagumise parempoolse ukse klaasi. See kõik toimus väga kiiresti. Seejärel torkas ta käed salongi ja haaras mõlema käega tagumiselt istmelt kilekotid. Ta haaras kolm kilekotti. Nad emaga jooksid kohe trapist alla. Juba trepikojas mööda treppi alla minnes karjus ema mehele, et mida ta teeb, lõpetagu oma tegevus. Selline oli ema sõnade mõte. Muidugi ta kuulis ema karjumist, kuid tunnistaja ei märganud, et ta oleks tagasi vaadanud. Ta jooksis raudtee juures asuva tiigi suunas. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et J.T täitis enda tegevusega varguse objektiivse koosseisu süüdistusaktis toodud ajal ja kohas, kuna ta võttis xxx juurde pargitud autost Toyota Picnic reg. nr xxx erinevad vallasasjad, mis olid tema jaoks võõrad. Ta lõpetas senise valdaja valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja, s.o V K nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et J.T sai nende asjade üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasjade suhtes valitsemissoov.

1-14-3753 Kohus leiab, et J.T pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J.T teadis, et võõras autos olevad vallasasjad on tema jaoks võõrad, need on kellegi teise valduses ning võttes need sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadis ta, et paneb toime varguse ja tahtis seda. J.T esines ka kavatsetus asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Nuslan J.T pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Varguse toimepanemine ajavahemikul 13.01.2014 kella 12.50-st kuni 14.01.2014.a kella 14.00-ni autost Wolkswagen Candy reg nr xxx, mis oli pargitud xxx – kannatanud I A ja E Š Kohus leiab, et J.T poolt varguse objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda süüd omaksvõtvate ütlustega (V köide tl 44 -50), mille kohaselt ta tõepoolest tungis sellesse sõiduautosse, mäletab seda. Ta tegi seda sellepärast, et tol ajal tal ei olnud vahendeid elamiseks. Ta mäletab, et võttis sellest sõiduautost kelgu, veel midagi, ei mäleta. Ka selle kelgu viskas ta sõiduauto lähedal minema. Kuid autot ta ei üritanud ärandada. Rohkem ei saa ta selle fakti kohta midagi öelda. Ta ei mäleta, et oleks autot lükanud. Ta on narkomaan, ega saanud aru, mida tegi. Kahetseb. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja I A ütlused, mille kohaselt 13.01.kella 12.00 paiku parkis ta sõiduauto xxx, mis kuulub firma omanikule E Š , kontakttelefon xxxx, xxx maja sissekäigu juures. Lahkudes lukustas ta auto ukse, signalisatsiooni ei ole. Kõik oli korras. Järgmisel päeval, s.o 14.01.2014 vaatas ta kella 14 paiku aknast välja ja nägi, et auto seisab teisel kohal, kuue meetri kaugusel kohast, kuhu ta selle jättis. Läinud alla avastas ta, et auto tagauks on lahti. Auto ülevaatusel avastas ta, et kadunud on kollane lastekelk maksumusega 15 eurot, pukseerimistross maksumusega 15 eurot, töödokumendid. Peale selle ei ole midagi varastatud. Materiaalne kahju moodustas 50 eurot. Selles summas on ka ohukolmnurga maksumus (20 eurot), mis samuti varastati. Tunnistaja täiendaval ülekuulamisel antud ütluste kohaselt (V köide tl 23-27) talle isiklikult tekitati kahju 15 euro ulatuses. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (V köide tl 6-13), mille kohaselt vaatluse kohaks on sõiduauto Volkswagen Caddy riikl. nr xxx, mis on pargitud aadressil xxx maja otsas asuval platsil. Vaatluse momendil on pakiruumi uksed lahti, pakiruumi ukseluku südamik on keeratud paremale, kinnituskohtadest on rebitud lahti stopp-signaaltule latern ja ukse vooderdus. Pakiruumis paremal asub punast värvi kelk, mille seisab plastkast tühjade õllepurkidega, vasakul põrandal asub sinist värvi pesapallikurikas, tühi musta värvi kilekott ja ukse küljest rebitud plastvooderdus. Auto salong vaadati üle pakiruumi kudu, sest salongi uksed külmusid kinni ning nende avamine osutus võimatuks. Rooli juures on rebitud lahti luku kaitsekate, lukk ei ole rikutud, nähtavad on värvilised juhtmed. Rooli keskosa on lõhutud, avariipeatuse nupp on ära murtud ja vedeleb reisija esiistmel. Magnetoola on osaliselt konsoolist välja tõmmatud, magnetoola esipaneel puudub. Konsool on paremalt lahti tõmmatud. Reisija esiistmel on: räsamisvõti,

1-14-3753 tungraud, valge plastkäepidemega kõvera teraga lauanuga (võeti ära) ja maniküürikäärid (võeti ära). Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tema poolt tõendab ka ekspertiisiakt nr 14E-GE0203 (V köide tl 16-21), mille kohaselt maniküüri kääridelt võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev J.T -20 DNA profiiliga. J.T DNA profiili esinemissagedus on 7, 5×10 . Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1, 3×1019 inimese kohta. Maniküüri kääridelt võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev J.T DNA profiiliga. Lauanoalt võetud proovist saadi DNA analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa kindlalt välistada J.T-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Nimetatud lauanuga ja maniküürikääre on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis, millele on lisatud fototabel (V köide tl 51-54). Eeltoodud tõenditega haakuvad ka kannatanu E Š ütlused (V köide tl 32-36), mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt aasta 2013 detsembri keskel andis ta oma mikrobussi VW Caddy registreerimismärgiga xxx kasutusele I A . I A töötab tema firmas OÜ P , firma tegeleb tööstusehitusega. Mikrobuss oli antud I A kasutamiseks seoses sellega, et ta elab xxx, nende ehitusobjekt aga asus tol ajal Kiviõlis (Kiviõli Keemiatööstuse OÜ). Mikrobuss oli antud I üle selleks, et tal oleks võimalus jõuda kiiremini tööle. 14.91.2014 kella 09:00 paiku helistas tema mobiiltelefonile Iljas ja teatas, et mikrobussi VW Caddy registeerimismärgiga xxx oli toime pandud sissetungimine ja vargus. I sõnul oli mikrobuss pargitud aadressil xxx asuva maja juurde. Sissetungimine ja vargus tema mikrobussist VW Caddy, registeerimismärgiga xxx oli toime pandud ajavahemikul 13.01.2014.a 12.00 kuni 14.01.2014.a 09.00. Pärast mikrobussi läbivaatust selgus, et mikrobussi tungiti pakiruumi tagumise ukse kaudu, see uks ei olnud lukus, kuna ukselukk ei olnud töökorras. Samuti oli kahjustatud pakiruum ja salongi vahesein, juhipoolse ukse link seestpoolt ja rooli all asuv juhtmestik. Mikrobussist olid varastatud magnetofon, see ei olnud tehases paigaldatud magnetofon, firmat ta ei mäleta, magnetofoni maksumus on 20 eurot, avariimärk maksumusega 5 eurot, puksiiritross maksumusega 3 eurot, firma OÜ P musta värvi pappmapp dokum entidega, mille sees olid ehitusobjekti tehniliste joonisite koopiad, samuti tehnilised ja majanduslikud dokumendid, need dokumendid on maksumuseta. Mikrobussi VW Caddy registeerimismärgiga xxx remondi eest tasus tema isiklikult 100 eurot, tšekke teostatud remonditööde kohta tal ei ole. Mikrobussi kahjustused olid tuvastatud Narva linnas asuvas autoremonditöökojas, mille nimetust ta ei mäleta. Kokku oli talle selle vargusega tekitatud kahju summas 28 eurot. Sissetungimisega oli talle tekitatud kahju summas 100 eurot. Kannatanu ütluste tegelikkusele vastavust kinnitab mootorsõiduki VW Caddy reg nr xxx registeerimistunnistusest koopia (V köide tl 37 -38), mille kohaselt on ta selle mootorsõiduki omanik. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et J.T täitis enda tegevusega varguse objektiivse koosseisu süüdistusaktis toodud ajal ja kohas, kuna ta võttis xxx asuva maja juurde pargitud autost Wolkswagen Candy reg nr xxx erinevad vallasasjad, mis olid tema jaoks võõrad. Ta lõpetas seniste valdajate valduse ja kehtestas uue valduse ilma seniste valdajate, s.o I A ja E Š nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud

1-14-3753 see, et J.T sai nende asjade üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasjade suhtes valitsemissoov. Kohus leiab, et J.T pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J.T teadis, et võõras autos olevad vallasasjad on tema jaoks võõrad, need on kellegi teise valduses ning võttes need sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadis ta, et paneb toime varguse ja tahtis seda. J.T esines ka kavatsetus asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Nuslan J.T pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Varguse toimepanemine ajavahemikul 14.01.-15.01.2014 autost Hyndai reg nr xxx, mis oli pargitud xxx – kannatanu N R Kohus leiab, et J.T poolt varguse objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda süüd omaksvõtvate ütlustega (II köide tl 69-75), mille kohaselt pani ta selle kuriteo toime. Ta mäletab, et viibis selles kohas, kuid ta ei mäleta, kuidas ta sinna sattus, sest ta oli purjus. Ta ei mäleta, millega ta lõhkus ukse aknaklaasi, kuna ta oli purjus. Oma joobeseisundi tõttu ei oska ta näidata, kus auto Hyundai täpselt seisis ning tal puudub soov selle näitamiseks. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist kannatanu N R ütlused (II köide tl 48-51), mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ja mis ta on andnud 15.01.2014 ja mille kohaselt eile umbes kell 18.50 parkis ta oma auto Hyndai reg nr xxx Narvas baari Regatt vastas. Autoga oli kõik korras. Ta sulges kesklukustuse. Signalisatsiooni ei olnud. Täna umbes kell 10.00 tuli ta auto juurde ja avastas, et lõhutud on tagumise parempoolse ukse klaas. Autost on varastatud auto hooldusraamat. Auto magnetoola on osaliselt välja tõmmatud ja lõhutud. Varastatud on apteek maksumusega 20 eurot. Akumulaatori klemm on lõhutud. Akumulaator ise on oma kohal. Kapoti all on maha võetud kaitseploki kaas. Kui nad klemmi omale kohale panid, auto mingil põhjusel ei käivitunud. Milles on asi, ta öelda ei oska. Klaasi lõhkumisega on tekitatud kahju 300 eurot, magnetoola lõhkumisega 50 eurot. Ta hindab kahju summale 370 eurot ning palub selle väljanõudmist kuriteo toimepannud isikult. Antud hetkel rohkem midagi lisada ei oska. Kannatanu täiendaval ülekuulamisel on ta andud ütlused (II köide tl 63-66), mille kohaselt tagumise parempoolse ukse lõhutud klaasi maksumus on 300 eurot. Kurikael püüdis autost varastada magnetoolat, kuid ei saanud. Ta lõhkus magnetoola täielikult ära, kuid see jäi omale kohale, ainult nihkus oma paigalduskohast. Automagnetoola maksumus on 300 eurot. Varastati tumehallis vutlaris meditsiiniline autoapteek maksumusega 20 eurot, avariiohutuse märk maksumusega 20 eurot, tungraud maksumusega 20 eurot. Ühtlasi on autost varastatud spordikostüüm: valge varrukateta spordijakk maksumusega 17 eurot, mustad potased maksumusega 15 eurot, firma Nike. Ühtlasi varastati kolm tema õppegruppi osavõtužurnaali. Need žurnaalid ise materiaalset väärtust ei oma, kuid nende taastamisele läheb aega. Talt varastati vara 92 eurot eest, hävitati ja kahjustati vara 600 euro eest.

1-14-3753 Kannatanu ütluste tegelikkusele vastavust kinnitab mootorsõiduki registreerimistunnistus (II köide tl 52), mille kohaselt on N R Hyndai reg nr xxx omanik. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II köide tl 53-61), mille kohaselt vaatlusobjektiks on Narva linnas aadressil Kerese 26 asuva baari Regatt vasta pargitud helesinine auto Hyndai Getz reg nr xxx. Auto kere – hachback tüüpi. Auto vaatlemisel oli tuvastatud järgmist: vaatluse hetkel on kõik uksed suletud, kuid mitte lukustatud. Tagumise parempoolse ukse klaas on täielikult purustatud. Klaasikillud asuvad nii väljas kui ka salongi sees. Salongis on selged korralageduse tundemärgid. Salongis on laiali loobitud asjad ja esemed. Salongi vaatluse käigus leiti esipaneelil magnetoola alumiselt osalt veresarnased pruunikad tilgad. Samasugused plekid leiti rooliratta pinnalt. Nimetatud pruunikad plekid olid sündmuskohalt ära võetud ja lisatud käesolevale protokollile. Ühtlasi oli tuvastatud, et auto salongis juhiistme juures on läve ääristuse alumiselt osalt ära murtud elektrijuhtmeid kattev plastmassist katteplaat. Lisaks sellele on kapoti avamisel tuvastatud, et akumulaatori juhtmed on vigastatud. Seda, et süüdistatav täitis enda tegevusega varguse objektiivse koosseisu tõendab ka ekspertiisiakt nr 14E-GE0100 (II köide tl 76-80), mis haakub eeltoodud tõenditega ja mille kohaselt autosalongist võetud proovist (karp, kahel tampoonil; sisaldas eeltesti alusel verd; proov B140058) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev J.T -20 . teiste DNA profiiliga. J.T DNA profiili esinemissagedus on 7, 5×10 sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1, 3×1019 inimese kohta. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et J.T täitis enda tegevusega varguse objektiivse koosseisu süüdistusaktis toodud ajal ja kohas, kuna ta võttis Narvas, Kerese 26 asuva restorani Regatt juurde pargitud autost Hyundai reg nr xxx erinevad vallasasjad, mis olid tema jaoks võõrad. Ta lõpetas senise valdaja valduse ja kehtestas uue valduse ilma senise valdaja, s.o N R nõusolekuta. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud see, et J.T sai nende asjade üle tegeliku võimu ja tal oli ära võetud vallasasjade suhtes valitsemissoov. Kohus leiab, et J.T pani varguse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J.T teadis, et võõras autos olevad vallasasjad on tema jaoks võõrad, need on kellegi teise valduses ning võttes need sealt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil teadis ta, et paneb toime varguse ja tahtis seda. J.T esines ka kavatsetus asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Nuslan J.T pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Karistusõiguslik hinnang J.T poolt toime pandud vargustele J.T poolt toime pandud kuritegude kvalifitseerimisel on põhjendatud viidata KarS § 199 lg 2 p-le 5, kuna ta pani ühe varguse episoodi, kus oli kannatanuks V K toime avalikult, kuid vägivalda kasutamata.

1-14-3753 Samuti on põhjendatud viidata KarS § 199 lg 2 p-le 8, kuna ta pani varguseid toime sissetungimisega. Sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes on käsitatav omavoliline sissetung KarS § 266 tähenduses. Lisaks on põhjendatud J.T poolt toime pandud varguste kvalifitseerimisel viidada KarS § 199 lg 2 p-9, kuna ta pani toime vargused süstemaatiliselt, sest juba käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda rohkem kui kolme varguse toimepanemises. Lisaks on teda nähtuvalt karistusregistri andmetest varasemalt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest. Riigikohus on 20.04.2009.a. lahendis 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, s ealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. J.T süüdistatuna KarS § 215 lg 2 p 1 - § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Võõra vallasasja – Wolkswagen Candy reg nr xxx omavolilise kasutamise katse ajavahemikul 13.01.2014 kell 12.50-st kuni 14.01.2014 kella 14.00-ni xxx Kohus leiab, et J.T poolt võõra vallasasja omavolilise kasutamise objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud tema enda ütlustega (V köide tl 44-50), mille kohaselt ta tõepoolest tungis sellesse sõiduautosse, mäletab seda. Ta tegi seda sellepärast, et tol ajal tal ei olnud vahendeid elamiseks. Ta mäletab, et võttis sellest sõiduautost kelgu, veel midagi, ei mäleta. Ka selle kelgu viskas ta sõiduauto lähedal minema. Kuid autot ta ei üritanud ärandada. Rohkem ei saa ta selle fakti kohta midagi öelda. Ta ei mäleta, et oleks autot lükanud. Ta on narkomaan, ega saanud aru, mida tegi. Kahetseb. Kohtuistungil tunnistas ta ennast täielikult süüdi selle kurteo toimepanemises. Lisaks sellele tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tunnistaja I A ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt 13.01.kella 12.00 paiku parkis ta sõiduauto VW xxx, mis kuulub firma omanikule E Š , kontakttelefon xxxx, xxx maja sissekäigu juures. Lahkudes lukustas ta auto ukse, signalisatsiooni ei ole. Kõik oli korras. Järgmisel päeval, s.o 14.01.2014 vaatas ta kella 14 paiku aknast välja ja nägi, et auto seisab teisel kohal, kuue meetri kaugusel kohast, kuhu ta selle jättis. Läinud alla avastas ta, et auto tagauks on lahti. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (V köide tl 6-13), mille kohaselt vaatluse kohaks on sõiduauto Volkswagen Caddy riikl. nr xxx, mis on pargitud aadressil xxx maja otsas asuval platsil. Vaatluse momendil on pakiruumi uksed lahti, pakiruumi ukseluku südamik on keeratud paremale, kinnituskohtadest on rebitud lahti stopp-signaaltule latern ja ukse vooderdus. Pakiruumis paremal asub punast värvi kelk, mille seisab plastkast tühjade õllepurkidega, vasakul põrandal asub sinist värvi pesapallikurikas, tühi musta värvi kilekott ja ukse küljest rebitud plastvooderdus. Auto salong vaadati üle pakiruumi kudu, sest salongi uksed külmusid kinni ning nende avamine osutus võimatuks. Rooli juures on rebitud lahti luku kaitsekate, lukk ei ole rikutud, nähtavad

1-14-3753 on värvilised juhtmed. Rooli keskosa on lõhutud, avariipeatuse nupp on ära murtud ja vedeleb reisija esiistmel. Magnetoola on osaliselt konsoolist välja tõmmatud, magnetoola esipaneel puudub. Konsool on paremalt lahti tõmmatud. Reisija esiistmel on: räsamisvõti, tungraud, valge plastkäepidemega kõvera teraga lauanuga (võeti ära) ja maniküürikäärid (võeti ära). Süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tema poolt tõendab ka ekspertiisiakt nr 14E-GE0203 (V köide tl 16-21), mille kohaselt maniküüri kääridelt võetud teisest proovist saada DNA analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev J.T DNA profiiliga. J.T DNA profiili esinemissagedus on 7, 5×10-20. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1, 3×1019 inimese kohta. Maniküüri kääridelt võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev J.T DNA profiiliga. Lauanoalt võetud proovist saadi DNA analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa kindlalt välistada J.T-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Nimetatud lauanuga ja maniküürikääre on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis, millele on lisatud fototabel. (V köide tl 51-54). Eeltoodud tõenditega haakuvad ka kannatanu Ella Šarapova ütlused (V köide tl 32-36), mille kohaselt aasta 2013 detsembri keskel andis ta oma mikrobussi VW Caddy registreerimismärgiga 362 MJD kasutusele Iljas Aminovile. Iljas Amonov töötab tema firmas OÜ Posible, firma tegeleb tööstusehitusega. Mikrobuss oli antud Iljas Aminovile kasutamiseks seoses sellega, et ta elab Narva linnas, nende ehitusobjekt aga asus tol ajal Kiviõlis (Kiviõli Keemiatööstuse OÜ). Mikrobuss oli antud Iljasele üle selleks, et tal oleks võimalus jõuda kiiremini tööle. 14.91.2014 kella 09:00 paiku helistas tema mobiiltelefonile Iljas ja teatas, et mikrobussi VW Caddy registeerimismärgiga 362 MJD oli toime pandud sissetungimine ja vargus. Iljase sõnul oli mikrobuss pargitud aadressil Kreenholmi 27, Narva asuva maja juurde. Sissetungimine ja vargus tema mikrobussist VW Caddy, registeerimismärgiga 362 MJD oli toime pandud ajavahemikul 13.01.2014.a 12.00 kuni 14.01.2014.a 09.00. Pärast mikrobussi läbivaatust selgus, et mikrobussi tungiti pakiruumi tagumise ukse kaudu, see uks ei olnud lukus, kuna ukselukk ei olnud töökorras. Samuti oli kahjustatud pakiruum ja salongi vahesein, juhipoolse ukse link seestpoolt ja rooli all asuv juhtmestik. Kannatanu ütluste tegelikkusele vastavust kinnitab mootorsõiduki VW Caddy reg nr 362 MJD registeerimistunnistusest koopia (V köide tl 37-38), mille kohaselt on ta selle mootorsõiduki omanik. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et J.T täitis enda tegevusega võõra vallasasja omavolilise kasutamise objektiivse koosseisu süüdistusaktis toodud ajal ja kohas, mis jäi tema tahtest sõltumatult katse staadiumi, kuna mootorsõiduki mootor ei käivitunud. Mikrobussist VW Caddy, registeerimismärgiga 362 MJD puhul oli tegemist J.T jaoks võõra vallasasjaga ning tal puudus mootorsõiduki omaniku luba selle kasutamiseks. Kohus leiab, et J.T pani asja omavolilise kasutamise katse toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. J.T teadis, et selle auto puhul on tegemist võõra vallasasjaga, mille kasutamiseks

1-14-3753 puudus tal omaniku luba ning liigutades seda autot ühest kohast teise teadis ta , et paneb toime asja omavolilise kasutamise ja tahtis seda. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Nuslan J.T pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. IV Kohtu seisukoht J.T karistuse osas Tulenevalt KarS §-st 56 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et J.T-le karistust mõistes tuleb arvestada karistust kergendavate asjaoludena seda, et ta tunnistas ennast süüdi talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises ja kahetses. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatav J.T on toime pannud kuriteod tahtlikult ning karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada ka tema varasemat karistatust, mille kohaselt teda on varasemalt korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, sh samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, kuid vaatamata sellele, ei ole ta talle mõistetud karistustest vajalikke järeldusi teinud. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et arvestades käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritavate kuritegude epsioodide arvu ja süüdistatava varasemat koruvat karistatust ei esine J.T puhul selliseid erandikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta talle mõistetava karistuse reaalselt täitmisele pööramata. KarS § 199 lg 2 p 5, 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja et kaitsta õiguskorda ei ole võimalik karistada J.T rahalise karistusega, arvestades tema varasemat korduvat kuritegelikku käitumist ning ka seda, et tal puudub piisav legaalne sissetulek. J.T on varasemalt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, kuid arvestades aga seda, et ta tunnistas ennast talle inkrimineeritavate varguste toimepanemistes süüdi ning kahetses, peab kohus võimalikuks karistada teda alla keskmist määra, s.o vangistusega 1 aasta ja 6 kuud (episoodid enne 29.01.2013 – 2 episoodi). Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada talle mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada J.T vangistusega 1 üks aasta. Kuna J.T on karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 29.01.2013.a kohtuotsusega vangistusega –7 kuud ja 28 päeva ning käesolevas kriminaalasjas talle inkrimineeritavad kuriteod pani ta toime enne selle kohtuotsuse kuulutamist, tuleb mõista talle liitkaristus KarS § 64 sätestatud korras. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel tuleb mõista J.T-le liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, 1 aasta vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus 7 kuud ja 28 päeva vangistust arvata liitkaristusest maha ning mõista J.T-le liitkaristuseks 4 kuud

1-14-3753 ja 2 päeva vangistust. Pärast 29.01.2013 toime pandud varguste eest karistada J.T vangistusega üle keskmäära, arvestades tema süü suurust, mida mõjutab kuriteoepisoodede arv – 9 ning tema varasemat korduvat karistatust kriminaalkorras ning mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 215 lg 2 p 1 järgi karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus peab põhjendatuks karistada J.T asja omavolilise kasutamise katse eest vangistusega alla keskmist määra, arvestades seda, et tema poolt toime pandud kuritegu jäi katsestaadiumi ning tegemist on ühe kuriteoepisoodiga. Rahalist karistust kui kergemaliigilist karistust ei pea kohus põhjendatuks, kuna see ei saavutaks kohtu hinnangul karistuse eripreventiivset eesmärki, arvestades süüdistatava varasemat korduvat karistatust kriminaalkorras ja ka tema legaalse sissetuleku suurust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista J.T-le liitkaristuseks varguse episoodide eest pärast 29.01.2013 ja asja omavolilise kasutamise katse eest 3 aastat ja 3 kuud. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada J.T vangistusega 2 aastat ja 2 kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita enne 29.01.2013 toimepandud kuritegude eest mõistetud karistus (4 kuud ja 2 päeva vangistust) pärast 29.01.2013 toimepandud kuritegude eest mõistetud karistusega (2 aastat ja 2 kuud vangistust) ning mõista J.T-le liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat ja 4 kuud vangistus. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 17.01.2014 kuni 19.01.2014, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 2 aastat, 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 13.02.2014. V Tsiviilhagi Kohus leiab, et tsiviilhagid tuleb rahuldada, arvestades süüdistatava õigeksvõttu. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Eeltoodust tulenevalt on kohus seotud kostja õigeksvõtuga. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 132 lg 1 kohaselt sja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

1-14-3753 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tsiviilhagid tuleb rahuldada arvestades süüdistatava õigeksvõttu ning mõista J.T-lt välja: - kannatanu B F OÜ (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1481 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend üks) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxx; - kannatanu A K (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 488 (nelisada kaheksakümmend kaheksa) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxx; - kannatanu J D (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 2777 (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend seitse) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxx; - kannatanu OÜ I (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1337 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend seitse) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxx; - kannatanu Y A (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 516 (viissada kuusteist) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx; - kannatanu M K (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxx; - kannatanu OÜ OSC T (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 699 (kuussada üheksakümmend üheksa) eurot ja 66 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxx; - kannatanu I T (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 164 (ükssada kuuskümmend neli) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxx; - kannatanu OÜ A M (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxx; - kannatanu V K (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 260 (kakssada kuuskümmend) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxx; - kannatanu I K (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1027 (üks tuhat kakskümmend seitse) eurot ja 50 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxx; - kannatanu V K (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot ja 30 senti. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxx; - kannatanu N R (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 692 (kuussada üheksakümmend kaks) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxx; - kannatanu I A (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 15 (viisteist) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxxxx; - kannatanu E Š (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 128 (ükssada kakskümmend kaheksa) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxxxxxxx. VI Asitõendid ja tõkend Vastavalt KrMS 126 lg 3 menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: p 4 väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõendid - haamer, 2 tšekki, paberileht (ära võetud mootorsõidukist Dacia reg. märk xxx), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures ning 2 DLK kilet, suitsukoni, DNA karp, mutrivõti, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuris hoiul (06.09.2012 asitõendi hoiuruumi paigutamise akt nr 2012-2949) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. J.T-le valitud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1-14-3753 VII Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub J.T-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 532, 50 eurot, milline summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 636, 72 eurot ja kaitsja Leelo Viili poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 86, 40 eurot ja kohtumenetluses kaitsja Galina Tšelnokova poolt 06.06.2014.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 396 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 2 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tuleb süüdistatavalt mõista välja ekspertiiside tegemise eest 1995 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades J.T varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning menetluskulude kogusummat, mis ilmselt käib talle üle jõu, jätab kohus osa sundrahast riigi kanda, mõistes süüdistatavalt välja sundrahana 200 eurot. Kohus määrab, et J.T on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §-dest 233, 238, 311, 313, 315. (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Avikson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.