Kohtulahend

Enne vangistust oli kinnipeetav töötu. Varasemalt töötanud aastal 2012 kaheksa kuud mitteametlikult xx. Aastal 2011 november – 2011 veebruar oli arvel Töötukassas. Puudub ametlik töökogemus ning kindlad tööoskused. Enne vangistust olid sissetulekuteks narkootikumide müümisest saadud tulu. Korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Vanglas ei soovi töötada, leides et pole talle sobivat ametit. Vanglas sissetulekud puuduvad. Abikaasa on kinnipeetava sõnul dekreedis, enne seda oli tööalaselt hõivatud. Kinnipeetav väidab, et enne vangistust tarbis alkoholi kord nädalas koos sõpradega. Tunnistab, et võib alkoholi tarvitades esineda agressiivset käitumist, samuti tunnistab 2010 riskihindamises, et alkoholijoobes esines vägivaldne ja agressiivne käitumine. Probleemi antud valdkonnas ei tunnista. Isikut on karistatud korduvalt alkoholi seaduse rikkumise eest ning samuti joobes juhtimise eest. 25.03.2014- 06.05.2014 osales sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. 30.01.2014 - 17.04.2014 osales sotsiaalprogrammis "Sotsiaalsete oskuste treening". 09.05.2014 - 18.08.2014 MTÜ Teekond tugigrupis osalemine. Narkootikume hakkas tarvitama 13- aastaselt. Esialgu tarvitas kanepit, seejärel hakkas tarvitama exstasyd ja amfetamiini (viimati 2012 suvel). On süstinud heroiini. Enne vahistamist 2013 oli metadooniravil. Tunnistab, et seoses narkootikumidega oli probleem. Diagnoositud med. osakonna poolt sõltuvus F11.21 ning nende hinnangul vajalik narkorehabilitatsioonikesus. Kinnipeetavale tehtud ettepanek võimaliku vabanemise korral osaleda narkosõltuvusravil. Isiku sõnul ta sellest ei keeldu, kuid kardab, et peagi sündiva lapse kõrvalt ta ei saa keskuses pikalt viibida. Ei soovinud allkirjastad a nõusolekut sõltuvusravi kohaldamiseks. Isik on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korda. Vanglakaristust kannab 3 korda. Üldise korduva kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 82%. Vägivaldse kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 52%. Viru Vangla ei toeta V.A ́i vabanemist tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametniku andmetel ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma abikaasa xx xx korterisse aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga. Käesoleval ajal elavad korteris xx xx koos oma ema xx xx, kes andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks aadressile xxx. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. xx x töötab ning on nõus Dmitri Aniskinit vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole V.A kindlat töökohta ja eriala, töökogemused vähesed. V.A osas on kaalumisel sõltuvusravile saatmine. Kriminaalhooldaja vestlusest Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse sotsiaaltöötaja xx xx selgus, et keskus ei saa kohtade arvu ette prognoosida, kuna see arv on piiratud. xx xx sõnul, käesoleval ajal on vabu kohti, kuid ta ei tea kui kauaks neid kohti on saada. Karistusregistri andmetel on V.A kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt rikkunud varasemalt katseaja tingimusi. Prokurör Margit Luga kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta ennetähtaegseks vabanemiseks.

kinnipeetava taotlust

V.A taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega, pro kuröri seisukohaga ja süüdimõistetu arvamusega, leiab, et V.A tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.A isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. V.A nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 12 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. V.A on vanglas kolmandat korda. Kriminaalkorras karistatud 8 korda (varavastaste kuritegude eest ja joobes juhtimise eest). Korduvalt karistatud väärteokorras. Viimane vangistus mõisteti varguste eest. Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud üldkasuliku tööga ühes allutatamisega käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning V.A puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt V.A-le määratud käitumiskontroll ei olnud ,tulemuslik millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist enne vangistust puudub kohtul veendumus selles, et kinnipeetav suudab katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu V.A vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.