Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
17. september 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-14-2312
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Elle Karm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid N.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
N.A , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 15.01.2013 ja lõpp 18.02.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 10.09.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta N.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, N.A-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.07.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.A on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 29.05.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8,
9 järgi ning karistatud vangistusega 1 aasta ja 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti Viru Maakohtu 04.06.2013 otsuse alusel mõistetu vangistus 3 aastat 1 kuu ja 3 päeva vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu ja 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.01.2013. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras kaheksa korda karistatud ning reaalset vangistust kannab teist korda. Kinnipeetava kõik kuriteod on varavastased. Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung N.A taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul soovib ta vabanedes minna tööle xxxx. Kinnipeetav leidis, et talle määratud distsiplinaarkaristused on väikesed rikkumised. Kinnipeetav selgitas, et vargusi pani ta toime oma suhtlusringkonna tõttu. Vangistuses on kinnipeetav endale naise võtnud ja soovib oma elu muuta. Samuti on kinnipeetav vangistuses läbinud sotsiaalabiprogramme, mis on seotud sõltuvusega. Prokurör N.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava puhul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 78% (kõrge risk), vägivalla komponendiga uue kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59% (keskmine risk). Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk on olemas. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 78 % ja vägivaldse kuriteo puhul 59 %. Isiku ohtlikkus seisneb kriminaalkorras karistatuse arvus ning varguste toimepanemises. Kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht. 08.07.2014 seisuga on isikul tasumata rahalisi nõudeid summas 7 944,25 eurot. Isiku ohtlikkus seisneb varguste toimepanemises. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav võib kasutada vägivalda materiaalse kasu saamise
eesmärgil. Kinnipeetav käitub kuritegusid toime pannes impulsiivselt ja tagajärgedele mõtlemata. Kohtul puudub veendumus, et isik ei pane toime uusi vargusi majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuivõrd kinnipeetaval puudub vabanedes regulaarne sissetulek. Samuti on isikul diagnoositud narkootikumide sõltuvus ning teda on korduvalt karistatud alkoholi seaduse rikkumise eest ning joobes juhtimise eest. Isikul on seega probleemid narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega. Varasemalt on isik tunnistanud, et alkoholijoobes võib ta käituda vägivaldselt ja agressiivselt. Praegusel hetkel kinnipeetav probleemi antud valdkonnas ei tunnista. Vangla materjalidest nähtub, et vaatamata korduvatele karistustele kordus antud kinnipeetava puhul seadusvastane käitumine ja sõltuvusainete tarvitamine. Tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasnevad kontrollnõuded, sh alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab antud nõuetest kinni pidada. Lisaks sellele nähtub vangla materjalidest, et isikule on varem korduvalt antud võimalusi enda käitumist muuta, kuid ta ei ole soovinud karistustest mingeid järeldusi teha ega õiguskuulekat elu elada. Kinnipeetav on varasemalt korduvalt rikkunud katseaja tingimusi, tema suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse on negatiivne ning motivatsioon muutusteks on nõrk. Isikul on käesoleval ajal seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasnevat katseaja ning temale pandavaid kohustusi täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.