Kohtulahend

valmistajana, xx OÜ-s laotöölisena. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes x xx OÜ. Seisuga 03.03.2015 on isikul täitmata rahalisi nõudeid summas 1298,46 eurot, vabanemisfondis on xxx eurot. Kinnipeetaval on lähedastest onupoeg, onupoja elukaaslane ja süüdimõistetu poeg. Isik on kriminaalkorras karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Viru Vangla toetab Alfred Semjonovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt tema allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetul lähedastest onupoeg ja onupoja elukaaslane. Suhted endise abikaasa ja pojaga on katkenud. Ema on surnud, isa elab Venemaal ja õdesid-vendi ei ole. Teadaolevalt kuulusid isiku suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikud. Vabanemisjärgne elukoht on aadressil xxx. Tegemist on 2-toalise keskküttega korteriga, mis kuulub süüdimõistetu onupojale. Korteris elavad onupoeg ja tema elukaaslane, kes on nõus kinnipeetava elama asumisega nende juurde. Vabanemisjärgselt on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Isiku käitumine vabaduses oli riskeeriv ja hoolimatu – ta kuritarvitas alkoholi ja narkootikume, mille tagajärjel esines impulsiivset käitumist. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglas viibib teist korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. A. Semjonovi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Eelnimetatud iseloomustuses toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et A. Semjonovit on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. Kuna eelnevad karistused, sh vangistus, ei hoidnud A. Semjonovit uute kuritegude toimepanemisest, siis ei teki prokuratuuril veendumust, et tema suudaks tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elada seadusekuulekat elu. Antud juhul tegemist oli narkogrupiga, mille „liider“ oli A. Semjonov. Kuna kinnipeetav kannab karistust narkokuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult karistuse täiel määral ära kandmises. Tegemist on I raskusastme rahvatervisevastane kuritegu ja sellise kuriteo puhul üldjuhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 2 mõttes) esinemisel vabastada, seda ka elektroonilise valve alla (KarS § 76 lg 6 korras). Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi A. Semjonov ei oma, on aeg, mil A. Semjonov on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, suhteliselt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Prokurör märtgib, et kuna KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, kujuneks A. Semjonovi katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, so üle ühe aasta ja viie kuu, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 21.09.2016) arvab prokurör, et üsna pikaajaline katseaeg ja kriminaalhooldus nimetatud süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud. Kuna kinnipeetavale on määratud karistus absorptsiooni põhimõttest - kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel - KarS § 184 lg 2 sanktsiooni keskmise määra alla, ei oleks selle ennetähtaegse vabanemisega lühendamine õiglane. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ja narkootikumide tarbimisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening ja riigikeele kursuste läbimine, vabanemisjärgse elukoha olemasolu jm) ei ole piisavad, õigustamaks A. Semjonovi käesoleval ajal vangistusest vabastamist. Arvestades toimepandud kuriteo raskust ja tehiolusid, on prokuratuur käesoleval ajal Alfred Semjonovi ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Alfred Semjonov selgitas, et ta loobub edaspidi kuritegelikust elust. Ärakantud karistuse osa on talle piisav.

2(5)

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Alfred Semjonov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on omandanud keskhariduse Rummus, Ämari vanglas; lisaks ka elektrimontööri eriala. xxx on omandanud raudteemontööri eriala. Vabaduses on töötanud madrusena kalalaeval, ettevõttes xxx OÜ-s akende ja uste valmistajana ning ettevõttes xx OÜ-s laotöölisena. Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik I osa, tl 6-9) nähtub, et süüdimõistetu on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korral (hetkel viies kriminaalkaristus), käesoleval hetkel kannab vanglakaristust teist korda. Varem on isikut karistatud varguse eest, mis on toime pandud sissetungimisega; varguse katse eest, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo; tapmiskatse eest ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Isik on viibinud ühel korral kriminaalhooldusel. Käesoleval hetkel kannab isik karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kui see on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud narkokuriteo ning kanepi ebaseadusliku kasvatamise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud narkokuriteo. Kohtuotsusest (isiklik toimik, I osa, tl 58-79) nähtub, et isik vedas ja valdas sõiduautos väga suures koguses (94,46 g) marihuaanat ja kasvatas enda kodus kanepitaimi. Lisaks nähtub otsusest, et isik omandas, valdas ja andis edasi grupis koos kahe teisi isikuga suures koguses erinevaid narkootilisi aineid (marihuaana, 4-metüületkatioon, amfetamiin, metamfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin). Väärteokorras on isikut karistatud kokku 5-l korral: 3-l korral Liiklusseaduse alusel ja kahel korral NPALS § 151 järgi (narkootikumidega seotud süütegu). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks sõltuvusprobleemid, grupi mõju ja rahalise kasu saamine vahendeid valimata. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude eest (nii varavastased, isikuvastased kui ka ühiskonnaohtlik kuritegu) kui ka väärteokorras (sh NPALS § 151 alusel ehk narkootikumidega seotud süütegu). Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Seega ei ole kinnipeetava puhul tema varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused täitnud eesmärki, kuna ta pole neist endale järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et varasemad karistused oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud alates 2013 kuni käesoleva ajani majandustöödel koristaja, maalri ja köögitöölisena ning omandanud 2014. aastal riigikeele B1 taseme. Märkimist väärib ka asjaolu, et isikul puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. 3(5)

Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument, ID-kaart, kehtivusega kuni 13.02.2017. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise keskküttega korteriga, mis kuulub süüdimõistetu onupojale. Korteris elavad onupoeg ja tema elukaaslane on nõus kinnipeetava elama asumisega nende juurde. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Isiku lähivõrgustik koosneb onupojast ja onupoja elukaaslasest. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik onupoja ja tema elukaaslase näol ning kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime ulatusliku rahvatervisevastase kuriteo isikute grupis), korduvaid karistusi (isik on kokku viiel korral kriminaalkorras karistatud, väärteokorras karistatud kokku 5-l korral), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu, kes on viis korda kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt, määratud kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varaseamlt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Sellele asjaolule viitavad ka tema varasemate kuritegude toimepanemine omakasu eesmärgil ja käesoleval hetkel täitmata rahalised nõuded, mis viitavad võimalikule riskile uute kuritegude toimepanemisel. Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses asunud alates 2013. aastast tööle ja on omandanud riigikeele B1 taseme. Seega leiab kohus, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud kuna isik kannab liitkaristust suures ulatuses toime pandud narkokuriteo eest. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isiku puhul on läbivaks jooneks kuritegude toimepanemisel sõltuvusprobleemid, mõjutatavus ja rahalise kasu saamine. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude (eriti veel narkokuritegude) vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Seda enam, et isiku kuriteod on olnud väga eriilmelised (varavastased, isikuvastased ja ühiskonnaohtlikud). Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 20.09.2016, ärakandmiseks on veel natuke üle ühe aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (osalemine tööhõives, riigikeele B1 taseme omandamine, lähedaste toetus, kindel töö- ja elukoht ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi 4(5)

ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eriti kaalukaks peab kohus siinkohal asjaolu, et kuritegu, mille eest süüdimõistetu käesoleval hetkel karistust kannab, ei olnud juhuslikku laadi. Tegemist oli kõrge konspireeritusega, suuremahulise ja grupis toimepandud narkokuriteoga. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Alfred Semjonovi temale Viru Maakohtu 22.07.2013 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.