Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27.05.2014, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-12-8567
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Maksim Šiškin’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
MAKSIM ŠIŠKIN, isikukood 37908155218, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 22.03.2012 ja lõpp 20.02.2016
Jätta MAKSIM ŠIŠKIN vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 01.04.2014 saabusid Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid Maksim Šiškin’i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Kuritegude dünaamika on mitmekülgne. Varasemalt on isikut karistatud röövimise, avaliku korra raske rikkumise, varguste, narkootikumide ja alkoholi valmistamise eest vanglas. Praegune kuritegu on narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käesolev karistus mõisteti Viru Maakohtu 22.07.2013.a. otsusega ning karistuseks mõisteti KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 alusel 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, liites karistus Viru Maakohtu 27.02.2013 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistusega, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistust
suurendati Viru Maakohtu 07.10.2009 kohtuotsusega ärakandmata jäänud karistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse algust arvestati alates tema vahistamisest 22.03.2012. Viru Vangla poolt esitatud materjalidest nähtuvalt on kinnipeetav täitnud individuaalset täitmiskava, kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Isikul pole vabanedes töökohta, samas täitmata nõudeid on 781,99 euro ulatuses. Majandusliku kasu saamise eesmärgil on toime pannud varguseid ja röövimise. Toimetulekut on mõjutanud alkohol ja narkootikumid. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud ning sõltuvusprobleemidega isikud. Kinnipeetav on tunnistanud, et minevikus olid tal alkoholiga probleemid ning on alkoholijoobes olles pannud toime vägivallategusid. Alkoholi tarvitamise asendas isik kanepi suitsetamisega, enne kinnipidamist suitsetas regulaarselt kanepit. Vangla hindab uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 26% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 36%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht 09.05.2014 kohtule esitatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi osa võtta Maksim Šiškini tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör leidis, et kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel poleks õigustatud. M. Šiškini poolt toime pandud kuritegude asjaolud ja raskus, isiku varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ning võimalused vabaduses ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda oli varem 7-l korral karistatud. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleks põhjendamata ja ennatlik, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Süüdimõistetu ei ole käesolevaks ajaks ära kandnud toimepandud kuriteo raskusele ning asjaoludele vastavat karistust. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust mh narkokuritegude toimepanemise eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa pikaajalise vangistuse ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmise. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes toime katseajal uusi narkokuritegusid. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna süüdimõistetu on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav karistusaja lõpuni suudab selle läbida nõuetekohaselt. Maakohtu istung 14.05.2014 toimunud maakohtu istungil selgitas kinnipeetav, et on vangistuses olles mõelnud. Ta lisas, et tema tervislik seisund halveneb ja ta vajab operatsiooni. Kinnipeetav märkis, et läheb nüüd avavanglasse, ta on töövõimetu seoses suhkruhaigusega. Narkokuriteo on toime pandud katseajal. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,
süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Kohus märgib, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, ning isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kaaluvad isiku vabastamist mitte toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Isikul puudub vabanedes kindel töökoht. Kuivõrd isik on pannud kuritegusid toime materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tal on tasumata nõudeid, on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et majanduslike raskuste tekkimisel võib isik jätkata kuritegude toimepanemist. Isikut on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, mh on isik kuriteo toime pannud katseajal. Eeltoodust tulenevalt oleks kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokurör. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 36%. Kohtu hinnangul on tegemist arvestatava riskiprotsendiga ning välistab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastada. Kohus leiab, et Maksim Šiškin’i puhul selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule Maksim Šiškin’ile Viru Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.