lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-8567/221

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-8567/221
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
03.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1456
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-8567/53Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja22.07.20131-12-8567/105Viru Maakohus Rakvere kohtumaja27.05.20141-12-8567/200Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja30.07.20141-12-8567/230Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.01.20151-12-8567/234Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja05.03.20151-12-8567/237Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja12.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Ringkonnakohus 3. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus) 1-12-8567 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 30. juuli 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta süüdimõistetu Alfred Semjonov ja tema kaitsja Monica Meristo määruskaebused

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 30. juuli 2014 määrus jätta muutmata.

Alfred Semjonovi ja tema kaitsja Monica Meristo määruskaebused jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUSE SISU

1.Alfred Semjonov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 22.07.2013 otsusega ja teda karistati KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 4 aastat 6 kuud ning § 188 lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati temale liitkaristus 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistusaeg algas 21.03.2012 ja lõppeb 20.09.2016.
2.Viru Maakohtu 30.07.2014 määrusega jäeti A. Semjonov tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused kokkuvõtlikult esitatuina olid alljärgnevad. 2.1 Maakohus asus põhjaliku argumentatsiooni tulemusel seisukohale, et arvestades kinnipeetav A. Semjonovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine ja kanepi kasvatamine isiku poolt, kes on varem toime pannud rahvatervisevastase kuriteo), tema korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, mootorsõiduki joobes juhtimine) ning tema käitumist vabaduses viibides (korduvad väärteod narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses, liiklusalased rikkumised piirkiiruse ületamise ja joobes juhtimise eest), ei ole tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud.
1-12-8567/245
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
01.04.2015
1-12-8567/250Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium23.04.2015
1-12-8567/258Viru Maakohus Rakvere kohtumaja10.11.2015
1-12-8567/267Viru Maakohus Rakvere kohtumaja02.06.2016
1-12-8567/282Viru Maakohus Rakvere kohtumaja12.02.2018

2.2 Positiivse poole pealt hindas maakohus kiiduväärseks A. Semjonovi käitumise vangistuses ja tema pingutused (vanglas sotsiaalprogrammi läbimine, töötamine, riigikeele omandamine A1 tasemel, distsiplinaarkaristuste puudumine) ning luges positiivseks ka temal vabaduses elu- ja töökoha olemasolu, kuid leidis, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav ega kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise, elu ja vara kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohus leidis ka, et kuna A. Semjonov kannab liitkaristust ulatusliku rahvatervisevastase kuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ja eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Käesolevalt on süüdimõistetu ärakandmata karistusaeg veel liiga pikk ja isiku karistuse eesmärke ei saa lugeda täidetuks. Kohus lisas ka, et kuivõrd rasked kuriteod, mille eest kinnipeetav vangistust kannab, olid sooritatud omakasu eesmärgil, siis näeb kohus isiku varasemas käitumises võimalikku riskifaktorit uute kuritegude toimepanemisel. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et isik on varem viibinud kriminaalhooldusel ega ole osanud teha järeldusi õiguskuulekaks käitumiseks.

MÄÄRUSKAEBUSTES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

3.Kohtumääruse peale esitasid kaebuse A. Semjonov ise ja tema kaitsja M. Meristo, kes taotlevad maakohtu lahendi tühistamist ja paluvad kinnipeetava vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 3.1 Kaitsja leiab, et maakohtu lahend on ühekülgne ja motiveerimata ning A. Semjonovi vabastamine on põhjendatud alljärgmistel kaalutlustel. 3.1.1 Nii maakohus ise varasemalt kui ka ringkonnakohtud on korduvalt rõhutanud, et ainuüksi toimepandud kuriteo raskus ei saa olla ennetähtaegselt vangistust mittevabastamise põhjuseks. Eesti Inimõiguste Keskuse poolt 2010. aastal koostatud aruande kohaselt rikub ohtlike vangide kinnipidamisasutusse edasijätmine inimõigusi, kuna paralleelselt ei astuta samme vangide resotsialiseerimiseks. Pikaajalised vangistused ei paranda kinnipeetavaid, kui sellega ei kaasne eriprogrammid. 3.1.2 Kohus on viidanud, et A. Semjonov on korduvalt kohtulikult karistatud ja tema käitumine enne vangistust on üheks mittevabastamise aluseks. Viimane karistus enne käesolevat oli aastal 2006 ja enne seda olevad karistused ei ole enam kehtivad. Varem pole isikut karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest ja vangistuses viibis ta väga ammu. 3.1.3 Endine justiitsminister H. Pevkur on tõdenud et vanglast kriminaalhooldusele vabanenute retsidiivsus on kaks kuni viis korda madalam kui neil, kes oma karistuse vanglas lõpuni ära kannavad. Retsidiivsuse statistika näitab, et kuritegusid toimepannud inimeste karistusaja lõpuni vanglas hoidmine ning vabastamine ilma igasuguse toe ja järelevalveta ei tasu ühiskonnale ära, vaid tegelikult tekitab kuritegevust juurde. Kõnealust kriminaalpoliitikat toetab J. Salla, kes on Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik, artiklis „Ministeerium paneks vange senisest rohkem kandma karistust hoopis vabaduses.“ Siit tekibki küsimus, et kuidas teiste isikute tervis, elu ja vara on A. Semjonovi poolt karistuse ära kandmisel vähem ohus kui ennetähtaegse vabanemise korral. Mis puutub materiaalsesse külge, siis vabaduses

saab A. Semjonovil olema töökoht ja kuna ta on hakanud usklikuks, saanud aru oma valedest tegudest ja käitumisest, siis pole ka ohtu, et ta asub taas narkootikume tarvitama. 3.1.4 Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja edaspidine kriminaalhooldusele allutamine sellest tulenevate rangete nõuetega annaks A. Semjonovi suhtes edaspidi paremaid tulemusi kui karistuse täielik ära kandmine vanglas. Samas aitab uute kuritegude riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määrmaine. Iga päev, mille ta peab kauem veetma vanglas, teeb raskemaks ühiskonda naasmise. Üldaktsepteeritult on omaks võetud arusaam, et kinnipeetava edukas taasühiskonnastamine on kaasaegse kriminaaltäiteõiguse peamine prioriteet ning selle lähtealus ja nurgakivi. 3.2 A. Semjonov ise toonitab, et oluline ei ole mitte vanglas veedetud ajaperioodi pikkus, vaid see, millele inimene selle aja pühendab. Tema on lugenud religioosset kirjandust, suhelnud kiriku teenistujatega ning mõelnud oma ülesandele elus ja elumõttele üldse. Ta on saanud piisava õppetunni ja kavatseb nüüd pühenduda ühiskonna teenimisele ja Jumalaga suhtlemisele. A. Semjonov leiab, et tema vabanemine elektroonilise valve alla on katsumus, kus tuleb täita kõiki ettenähtud nõudmisi iseseisvalt ilma vanglatöötajate mõjuta. See on tema järelekatsumine, sest tal tuleb enda elatamiseks töötada ning vaba aja pühendab ta onu eest hoolitsemisele. Samuti soovib ta maksta ära rahalised nõuded.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub täielikult maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning leiab samuti, et A. Semjonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal veel põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebustes toodud argumentidel puudub alus. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium esimese kohtuastme seisukohad üle kordamata, rõhutab vaid peamist ja vastab kaebustes tõstatatud väidetele.
5.Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei võimalda kinnipeetavat iseloomustavad asjaolud järeldada, et kantud karistusaeg oleks olnud piisav ja süüdimõistetu oleks sellest enda jaoks vajalikud järeldused teinud. A. Semjonovit on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt ja kuigi mõistetud karistused on kustunud, on need isikut iseloomustavaks materjaliks. Olles küll viimati süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.07.2006 otsusega, näitab käesoleva karistuse aluseks olevate kuritegude toimepanemine, et isiku vahepealne õiguskuulekas käitumine ei olnud jäävalt püsiv ning vajaduse tekkimisel ja majandusliku kasu saamise eesmärgil hakkas ta toime panema uusi kuritegusid. Sedakorda rahvatervisevastaseid. Siinjuures tuleb silmas pidada, et A. Semjonov tunnistati Viru Maakohtu 22.07.2013 otsusega süüdi nii kanepi ebaseaduslikus kasvatamises kui suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, sh edasiandmises. Tegemist ei olnud aga üksikute episoodidega, vaid läbimõeldud ja pikaajalise kuritegeliku käitumisega. Samuti tuleb märkida, et ka vahepealsel ajaperioodil ei saa kinnipeetava käitumist pidada läbinisti seaduskuulekaks, kuivõrd väärteokorras on teda tulnud karistada korduvalt. Võttes seega arvesse A. Semjonovi varasemat karistatust ning käesoleva vangistuse aluseks olevate kuritegude asjaolusid ja isiku süü suurust, tuleb maakohtu otsustust tema vabastamata jätmise kohta pidada õigeks ning põhjendatuks. Nõustuda tuleb esimese kohtuastmega ka selles, et A. Semjonovi vabastamine tervelt 2 aastat enne määratud karistusaja lõppu läheks ilmselt vastuollu ka seaduskuulekate ühiskonnaliikmete arusaamaga riigi karistuspoliitikast ja karistuse mõistmise põhimõtetest.
6.Apellatsioonikohtu hinnangul ei anna määruskaebustes sisalduvad argumendid alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kaitsja kaebusele vastuseks märgib ringkonnakohus esmalt, et hindab asjakohatuteks ja jätab edasise tähelepanuta selles sisalduvad paljasõnaliseks jäänud viited maakohtu ja ringkonnakohtute varasematele lahenditele. Seda põhjusel, et süüdimõistetute vangistusest ennetähtaegne vabastamine on kohtu kaalutlusotsus ning iga kinnipeetava puhul tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Mingisugused üldistused asju seejuures sisuliselt hindamata siinjuures lubatavad ei ole. 6.1 Järgmiseks on kaitsja pööranud suurt tähelepanu selgitamisele, kuidas vanglast ennetähtaegselt vabanenute ja kriminaalhooldusele allutatute puhul on täheldatud madalamat retsidiivsust võrreldes karistusaja lõpuni kandnud isikutega. Ringkonnakohus leiab, et isegi sellise vaatepunkti juures tuleb ikkagi arvestada KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid nende kogumis, mis, nagu määruse punktis 5 põhjendatud, välistavad A. Semjonovi vabastamise käesoleval ajal. 6.2 A. Semjonov oma määruskaebuses peab enda vabastamist põhjendatuks väidetega, mille kohaselt ta on muutunud ja seadnud endale uued eesmärgid. Ringkonnakohus, tunnustades süüdimõistetut tema pingutuste eest, on sarnaselt maakohtuga aga seisukohal, et kuigi A. Semjonovi osas esinevad küll mõningad positiivsed asjaolud (vangistusaegne käitumine, töö enda paremaks muutmise nimel, temal vabaduses elu- ja töökoha olemasolu), ei kaalu need käesoleval ajal üles tema suhtes esinevat negatiivset, s.o tema varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid ja A. Semjonovi süü suurust.
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.