Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu Ringkonnakohus 3. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus) 1-12-8567 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 30. juuli 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta süüdimõistetu Alfred Semjonov ja tema kaitsja Monica Meristo määruskaebused
Viru Maakohtu 30. juuli 2014 määrus jätta muutmata.
Alfred Semjonovi ja tema kaitsja Monica Meristo määruskaebused jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.
2.2 Positiivse poole pealt hindas maakohus kiiduväärseks A. Semjonovi käitumise vangistuses ja tema pingutused (vanglas sotsiaalprogrammi läbimine, töötamine, riigikeele omandamine A1 tasemel, distsiplinaarkaristuste puudumine) ning luges positiivseks ka temal vabaduses elu- ja töökoha olemasolu, kuid leidis, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav ega kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise, elu ja vara kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohus leidis ka, et kuna A. Semjonov kannab liitkaristust ulatusliku rahvatervisevastase kuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ja eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Käesolevalt on süüdimõistetu ärakandmata karistusaeg veel liiga pikk ja isiku karistuse eesmärke ei saa lugeda täidetuks. Kohus lisas ka, et kuivõrd rasked kuriteod, mille eest kinnipeetav vangistust kannab, olid sooritatud omakasu eesmärgil, siis näeb kohus isiku varasemas käitumises võimalikku riskifaktorit uute kuritegude toimepanemisel. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et isik on varem viibinud kriminaalhooldusel ega ole osanud teha järeldusi õiguskuulekaks käitumiseks.
saab A. Semjonovil olema töökoht ja kuna ta on hakanud usklikuks, saanud aru oma valedest tegudest ja käitumisest, siis pole ka ohtu, et ta asub taas narkootikume tarvitama. 3.1.4 Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja edaspidine kriminaalhooldusele allutamine sellest tulenevate rangete nõuetega annaks A. Semjonovi suhtes edaspidi paremaid tulemusi kui karistuse täielik ära kandmine vanglas. Samas aitab uute kuritegude riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määrmaine. Iga päev, mille ta peab kauem veetma vanglas, teeb raskemaks ühiskonda naasmise. Üldaktsepteeritult on omaks võetud arusaam, et kinnipeetava edukas taasühiskonnastamine on kaasaegse kriminaaltäiteõiguse peamine prioriteet ning selle lähtealus ja nurgakivi. 3.2 A. Semjonov ise toonitab, et oluline ei ole mitte vanglas veedetud ajaperioodi pikkus, vaid see, millele inimene selle aja pühendab. Tema on lugenud religioosset kirjandust, suhelnud kiriku teenistujatega ning mõelnud oma ülesandele elus ja elumõttele üldse. Ta on saanud piisava õppetunni ja kavatseb nüüd pühenduda ühiskonna teenimisele ja Jumalaga suhtlemisele. A. Semjonov leiab, et tema vabanemine elektroonilise valve alla on katsumus, kus tuleb täita kõiki ettenähtud nõudmisi iseseisvalt ilma vanglatöötajate mõjuta. See on tema järelekatsumine, sest tal tuleb enda elatamiseks töötada ning vaba aja pühendab ta onu eest hoolitsemisele. Samuti soovib ta maksta ära rahalised nõuded.
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.