Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 20. oktoobri 2014. a otsus
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja Anti Aasmaa
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ain Tali
Süüdistatav
P.B
§ 424
järgi
Isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: XXX, haridus: kesk-eri, emakeel: eesti keel, töökoht: XXX OÜ Karistatus: Viru Maakohtu 26. juuni 2013. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 8 järgi 1-aastase tingimisi vangistusega katseajaga 1 aasta 6 kuud Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 7. oktoobrist
Süüdistatava kaitsja
Vandeadvokaat Anti Aasmaa
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 20. oktoobri 2014. a otsus P.B-le mõistetud üldkasuliku töö mahu osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus ja asendada P.B-le KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus 1 aasta ja 6 kuud vangistust 545 tunni üldkasuliku tööga.
Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Anti Aasmaa P.B-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 eurot, ja jätta see menetluskulu riigi kanda.
Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 20. oktoobri 2014. a otsusega tunnistati P.B süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 26. juuni 2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendas kohus mõistetud vangistuse 1090 tunni üldkasuliku tööga, määrates üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 8 kuud.
2.P.B kaitsja esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb kohtuotsuse tühistamist ja kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile. Samuti taotleb kaitsja karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse § 135 lg 1 tunnistamist vastuolus olevaks PS § 23 lg 2 teise lause ja § 12 lg 1 esimese lausega nende koostoimes osas, milles KarS § 69 lg 1 muudatus jõustub alates 1. jaanuarist 2015, mitte üldises korras. 2.1 Kohus on määranud P.B-le karistuse, mida seadus kuriteo eest ette ei näe. KarS § 69 lg 1 sätestab kuni 31. detsembrini 2014 kehtivas redaktsioonis, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või KarS §-des 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Alates 1. jaanuarist 2015 jõustub KarS § 69 lg 1 redaktsioonis, mille kohaselt vastab ühele päevale arestile või vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Seega kergendab 1. jaanuaril 2015 jõustuv seadus süüdimõistetu olukorda. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu 19. juunil 2014 ja Vabariigi President kuulutas selle välja 3. juulil 2014. Seaduse § 135 lg 1 sätestab, et see jõustub 1. jaanuaril 2015. 2.2 Kaitsja hinnangul on see rakendussäte põhiseadusevastane. Olukorras, kus muudetud seadus kergendab süüdimõistetute olukorda, rikub jõustumise edasilükkamine nende isikute huve, kes vahepealsel ajal süüdi tunnistatakse. Jõustumise edasilükkamise asemel pidanuks riik regulatsiooni võimalikult kiiresti jõustama. Ühel ja samal ajal samasuguse kuriteo toime pannud isikute erineva karistusõigusliku kohtlemise sõltuvusse seadmine kriminaalmenetluse toimumise ja seeläbi kohtuotsuse tegemise ajast on ebamõistlik ja võib viia riigi omavoli keelu rikkumiseni. See, millal kohus isikule karistuse mõistab, ei ole alati tingitud süüdlase käitumisest, vaid ka riigivõimu tegevusest või tegevusetusest. Praegusel juhul nõustus P.B kokkuleppemenetluse kui kõige kiirema ja riigi jaoks säästvaima menetlusliigiga. On ilmne, et teiste menetlusliikide korral poleks kohus enne 1. jaanuarit 2015 jõudnud otsust teha. Sellises olukorras on P.B pikemaajalise menetlusliigi valinud isikutega võrreldes rangem kohtlemine vastuolus õigusriigi põhimõttega.
3.Tartu Ringkonnakohtu 17. novembri 2014. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon KrMS § 326 lg 2 ja § 323 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus leidis, et kaitsjal puudus apellatsiooni esitamiseks KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4 tulenevalt apellatsiooniõigus.
4.Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas 27. novembril 2014 määruskaebuse P.B kaitsja vandeadvokaat A. Aasmaa, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Ühtlasi palus kaitsja tunnistada PS § 23 lg 2 teise lause ja § 12 lg 1 esimese lausega vastuolus olevaks KarSRevS § 135 lg 1 osas, milles see näeb sama seaduse § 1 p 31 jõustumiskuupäevana ette 1. jaanuari 2015.
5.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 2015. a määrusega kohtuasjas nr 3-1-1-13-15 tühistati Tartu Ringkonnakohtu 17. novembri 2014. a määrus ja kriminaalasi saadeti ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Riigikohus leidis, et ringkonnakohtu järeldus apellatsiooniõiguse puudumisest oli ebaõige. Seoses 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 69 lg 1 uue redaktsiooni tagasiulatuva jõuga ja selle arvestamisega kokkuleppemenetluses selgitas Riigikohus järgmist. 5.1 Ringkonnakohus menetles käesolevat kriminaalasja esimest korda 2014. aastal, s.o ajal, mil kehtis veel KarS § 69 eelmine redaktsioon, mille esimene lõige nägi mh ette, et vangistuse või aresti asendamisel üldkasuliku tööga vastab ühele päevale arestile või vangistusele kaks tundi üldkasulikku tööd (lg 1 ls 2). 1. jaanuaril 2015 hakkas kehtima KarS § 69 uus redaktsioon, mille esimese lõike teine lause sätestab muu hulgas, et ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega on KarS § 69 lg 1 teise lause uus sõnastus võrreldes sama sätte eelneva redaktsiooniga süüdistatavale soodsam, sest isik peab vangistuse või aresti asendamisel tegema iga aresti- või vangistuspäeva eest tööd kaks korda vähem kui varem. Seetõttu tuleb KarS § 69 lg 1 teise lause uut sõnastust käsitada isiku olukorda muul viisil leevendava seadusena 1. jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 5 lg 2 esimese lause mõttes. See tähendab, et KarS § 69 lg 1 teise lause uut redaktsiooni peab kohaldama ka nende isikute suhtes, kes panid kuriteo toime enne 1. jaanuari 2015, kuid keda ei ole enne seda kuupäeva jõustunud kohtuotsusega karistatud. Ringkonnakohus või Riigikohus peab kohaldama KarS § 69 lg 1 uut redaktsiooni ka juhul, kui süüdimõistev kohtuotsus, millega mõisteti isikule üldkasulik töö, on tehtud veel KarS § 69 varasema redaktsiooni kehtivusajal, kuid kohtuotsus on jõustumata ja apellatsiooni- või kassatsioonimenetlus toimub 2015. aastal või hiljem. 5.2 Eelmises punktis toodud seisukoht laieneb ka kokkuleppemenetluses lahendatavatele kriminaalasjadele. Riigikohus on varem asunud seisukohale, et kohus ei saa ka kokkuleppemenetluses kohtuotsust tehes eirata PS § 23 lg-s 2 ja KarS § 5 lg-s 2 sätestatud kergema karistusseaduse tagasiulatuva jõu põhimõtet (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4.oktoobri 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-07, p 8). Olukorras, kus karistusõigusnorm, millest kokkuleppes lähtutakse, on pärast kokkuleppe sõlmimist muutunud ja sellel muudatusel on KarS § 5 lg 2 esimese lause kohaselt tagasiulatuv jõud, ei vasta kokkulepe kohtuotsuse, sh apellatsiooni- või kassatsioonikohtu otsuse tegemise ajal üldjuhul enam asjas kohaldamisele kuuluvale materiaalõigusele. Sellises olukorras tuleb kohtul sõltuvalt asjaoludest teha kas kokkuleppest isikule soodsamas suunas kõrvale kalduv kohtuotsus, mis vastab uuele leebemale karistusseadusele, või kokkuleppemenetlusest keelduda ja kriminaaltoimik KrMS § 248 lg 1 p 3, § 337 lg 2 p 3 või § 361 lg 1 p 8 alusel prokuratuurile tagastada. Kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamine on põhjendatud eeskätt siis, kui uue karistusseaduse kohaldamine eeldab uusi sisulisi läbirääkimisi (KrMS § 244), näiteks juhul, kui uus seadus näeb varem vaid vangistusega karistatava kuriteo eest ette üksnes rahalise karistuse. 5.3 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 69 lg 1 teises lauses toodud asendussuhte tagasiulatuv kohaldamine kokkuleppemenetluses ei eelda poolte vahel uue kokkuleppe sõlmimist, sest kõnesoleva muudatuse tulemusena ei muutu kokkuleppe ese ega teki ka täiendavat kaalutlusruumi, mille pooled saaksid sisustada omavahelise kokkuleppega. Seega kui enne 1. jaanuari 2015 on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt asendatakse süüdistatava vangistus kokkuleppe sõlmimise ajal
kehtinud KarS § 69 lg-st 1 lähtudes teatud arvu tundide üldkasuliku tööga, on kohus alates 1. jaanuarist 2015 pädev tegema selle kokkuleppe alusel süüdimõistva kohtuotsuse, asendades kokkuleppes märgitud vangistuse KarS § 69 lg 1 uuest redaktsioonist juhindudes kokkuleppes märgitust kaks korda väiksema arvu töötundidega. Samuti võib ringkonnakohus või Riigikohus, vaadates aastal 2015 või hiljem läbi apellatsiooni või kassatsiooni, mis on esitatud enne aastat 2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, tühistada vaidlustatud otsuse süüdistatavale mõistetud üldkasuliku töö mahu osas ja teha ise uue otsuse, millega süüdistatava vangistus asendatakse üldkasuliku tööga, lähtudes 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 69 lg-st 1.
6.Tartu Ringkonnakohtu 6. märtsi 2015. a määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti õigus esitada ringkonnakohtule kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi kuni 20. märtsini 2015. Selleks kuupäevaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga ning juhindudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 2015. a määruses esitatud seisukohtadest, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele P.B-le mõistetud üldkasuliku töö mahu osas.
8.Maakohtu otsuse tegemise ajal, s.o 20. oktoobril 2014, kehtis KarS § 69 lg 1 redaktsioonis, mille kohaselt võis kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või KarS §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastas kaks tundi üldkasulikku tööd. 1. jaanuaril 2015 jõustunud muudatustega sõnastati KarS § 69 lg 1 teine lause ümber nii, et ühele päevale arestile või vangistusele vastas üks tund üldkasulikku tööd. Riigikohus selgitas, et KarS § 69 lg 1 teise lause uut sõnastust tuleb käsitada isiku olukorda muul viisil leevendava seadusena
1.jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 5 lg 2 esimese lause mõttes. Järelikult tuleb KarS § 69 lg 1 teise lause uut redaktsiooni kohaldada ka nende süüdistatavate suhtes, kes panid kuriteo toime enne
1.jaanuari 2015, kuid keda ei ole enne seda kuupäeva jõustunud kohtuotsusega karistatud. Ringkonnakohus või Riigikohus peab kohaldama KarS § 69 lg 1 uut redaktsiooni ka juhul, kui süüdimõistev kohtuotsus, millega mõisteti isikule üldkasulik töö, on tehtud veel KarS § 69 varasema redaktsiooni kehtivusajal, kuid kohtuotsus on jõustumata ja apellatsiooni- või kassatsioonimenetlus toimub 2015. aastal või hiljem. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4.märtsi 2015. a määrus kohtuasjas nr 3-1-1-13-15, p 12.) Seega laieneb KarS § 69 lg 1 tagasiulatuv jõud ka P.B-le.
9.Ehkki kaitsja apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist, leiab ringkonnakohus Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-13-15 p-des 13 ja 14 märgitule tuginedes, et ringkonnakohus saab ise kohaldada leebemat seadust ja teha süüdistatava jaoks soodsama kohtuotsuse: asendada kokkuleppes märgitud vangistuse KarS § 69 lg 1 uuest redaktsioonist juhindudes kokkuleppes märgitust kaks korda väiksema arvu töötundidega. Kokkuleppe kohaselt leppisid prokuratuur ja süüdistatav ning süüdistatava kaitsja kokku süüdistatava karistamises KarS § 424 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 järgi tuli kokkulepitud karistust suurendada Viru Maakohtu 26. juuni 2013. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Osapooled leppisid kokku, et mõistetud vangistus asendatakse KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel 1090 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks on süüdistataval aega 1 aasta 8 kuud. Lähtudes 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 69 lg-st 1, tuleb süüdistatavale mõistetavat
üldkasulikku tööd vähendada kaks korda. Seega tuleb P.B teha 545 tundi üldkasulikku tööd.
10.Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja arvamusega, mille kohaselt vastab P.B-le mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkusele vangistusele 1. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustiku järgi 540, mitte 545 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 67 lg 1 sätestab, et vangistuse tähtaega arvutatakse aastates, kuudes ja päevades. Selgitamaks, mitu tundi üldkasulikku tööd vastab isikule mõistetud vangistusele, tuleb kindlaks teha, mitu päeva vangistust talle on mõistetud. Seejuures ei tule aastat teisendada esmalt kuudesse ja alles seejärel päevadesse, vaid lähtuda sellest, et aastas on teadaolevalt 365 päeva. 365 päevale vangistusele tuleb liita 180 päeva arvestusega, et ühes kuus on keskmiselt 30 päeva. Seega mõisteti P.B-le karistuseks 545 päeva vangistust, millele vastab 545 tundi üldkasulikku tööd.
11.Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 338 p-st 2 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse P.B-le mõistetud üldkasuliku töö mahu osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega vähendab P.B-le mõistetud üldkasulikku tööd poole võrra.
12.P.B kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks kaks pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kehtestatud korra (muudetud 30. septembri 2014. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 16 juhindudes rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb kaitsjatasu KrMS § 185 lg 1 järgi riigi kanda.
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.