Liiklussüüteod

arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale/.

päikse varju pealt, et keegi kuskilt tuleb, ta jõudis pidurdada ja toimus kokkupõrge, nägi liikuvat varju tee peal, autot ei näinud. Märgib korduvalt, et terav päike paistis metsapiirilt talle otse silma. Väidab, et kannatanu ütlustes ei ole tal põhjust kahelda, samas märgib, et ei kujuta ette, kust kannatanu auto sinna sai, talle tundus, et see auto kihutas, arvab, et see auto oli Kunda poole pööravate autode varjus. Arvab, et kannatanu oleks pidanud teda märkama ja oleks saanud eest ära pöörata ja kokkupõrget vältida, samas sündmuskoha fotosid vaadates leiab, et kokkupõrget vältida ehk poleks saanud, küll aga oleks kannatanu saanud sõita nii, et vigastused oleksid olnud väiksemad. Avarii toimus mõni minut enne kaheksat, ta toibus pisut ja helistas 112. Kunda poolt tulevast autost, läks keegi kannatanu auto juurde, kannatanu auto kõrvaluksest tuli tütarlaps välja, nägu verin e. Ta võttis enda autol aku juhtme maha, oli šokiseisundis ja arvas, et temast on kannatanutele vähe abi. Arvab, et tema haigus, s.o. kõrgvererõhutõbi, võis juhtunuga seotud olla, samas juhtimist tervislik seisund tal ei takista, rooli lubatakse ja kunagi ei ole tõusetunud probleemi juhtimisõigusest tervislikel põhjustel. Hetkel on ta endiselt autojuht, töötab osalise tööajaga, töötasu umbes 400 eurot kuus, lisaks u 200 eurot sotsiaaltoetust. Peres on kolm last, kaks vanemat last ja abikaasa töötavad, noorem laps on 14aastane. 2.4 Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid. -Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos sõidumeerikust võetud salvestuslehe, fototabelite ning liiklusõnnetuse akti ja liiklusõnnetuse skeemiga – nendest nähtub, et sündmuskohaks TallinnNarva maantee ja Põdruse-Kunda-Pada maantee ristmik, kus on vaatlust alustatud kell 08.30. 30.08.2012. Väljas valge aeg, ilm selge, teekate kuiv, Tallinna poolt vaadates paistab päike otse vastu. Veoauto xxxx registreerimismärgiga xxxx asub ristmikul poolpõiki üle sõiduradade esiosaga Kunda poole. Veoautost vasakul asub sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx. Sõiduauto asub esiosaga Tallinn-Narva mnt poole, auto vasakpoolne tagumine osa asub osaliselt ohutussaarel. Mõlema sõiduki rehvid vastavad kehtestatud nõuetele. Veoauto kiiruseks on märgitud 5 km/h ja sõiduauto kiiruseks 90 km/h. Nii veoauto kui sõiduauto juhid olid kained ja autodes oli turvavarustust kasutatud õieti. Fotodelt on näha ka see, et sõiduauto turvapadjad on avanenud asendis. -Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll I.J kohta – tõendab, et I.J oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kaine. -Joobeseisundi tuvastamise saatekiri kannatanu M Si kohta – tõendab, et M S olid liiklusõnnetuse toimumise ajal kaine. -Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 13E-LÕI0005 29.01.2013 – ekspert on andnud arvamuse, et M Sil esinesid traumajärgselt järgmised kehavigastused: vasaku reieluu ja küünarluu killunenud murrud, ülalõualuu, põskkoobaste, põhiluu silmakoobasmiste pindade ning parema sarnaluu murrud, haavad näol, rindkere ja vasaku kopsu põrutus. Antud kehavigastused on iseloomulikud tömbile vägivallale ning võivad olla saadud määruses näidatud ajal ja viisil – 30.08.12 liiklusõnnetuse käigus keha paiskumisest ning löömisest vastu autosalongi kõvasid tömpe pindu, detaile. M. Sil sedastatud kehavigastused põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse ning nende paranemise kestus on enam kui 4 kuud. -Rahvastikuregistri väljavõtt I.J kohta - tõendab süüdistataval juhtimisõiguse olemasolu kuriteo toimepanemise ajal ja käesoleval ajal.

KarS § 422 (aga ka § 423) järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine I.J tegevuses on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi ja sellele lisatud fotodega ja liiklusõnnetuse aktiga milledest nähtub, et autode kokkupõrge toimus I.J juhitud auto suhtes vastassuunavööndis, et I.J ei andnud teed otse sõitvale kannatanu autole ja sõitis viimasele ette, eelnevat kinnitavad ka kannatanu ja tunnistaja A O ütlused. Kuigi I.J ennast süüdi ei tunnista, tunnistab ta sisuliselt LS § 17 lg 5 p 3 ja ka LS § 33 lg 2 p 8 rikkumist- seda, et ta lasi mööduda kolmel autol, kannatanu autot ta ei märganud ja pööras vasakpööret alustades vastassuunavööndisse mille tagajärjel toimus autode kokkupõrge. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt põhjustati eelnevaga M Sile süüdistuses märgitud eluohtlikud tervisekahjustused mille paranemise kestus on enam kui 4 kuud. 3.2 Kohtu hinnangul ei kohaldu antud juhul süüdistuses nimetatud LS § 56 lg 1 kuna see norm reguleerib juhi käitumist ristmikule lähenedes. I.J rikkumised algasid aga siis kui ta oli juba ristmikul. 3.3 Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 422 sätestatud süüteokoosseis tahtlust sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui isik rikkus liiklus- või käitusnõudeid vähemalt kaudse tahtlusega, s.o. pidas võimalikuks, et ta rikub oma teoga nimetatud nõudeid. Tagajärje põhjustamise osas piisab kergemeelsusest. KarS §-s 423 sätestatud süüteokoosseis eeldab subjektiivsete tunnuste poolest ettevaatamatust nii sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes kui ka sellega põhjustatud raske tervisekahjustuse või inimese surma põhjustamise suhtes. Piisab, kui isik tegutses vähemalt hooletusega. 3.4 Kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud, et I.J oleks tahtlikult liikluseeskirju rikkunud. Ta on korduvalt väitnud, et ei saanud aru kustkohast kannatanu auto tema ette ilmus. Samas on ta kinnitanud, et terav päike paistis talle otse silma, et ta alustas liikumist, nägi läheneva auto varju, pidurdas ja toimus kokkupõrge. Asjaolu, et Tallinna poolt tulijatele päike sündmuskohal otse vastu paistis on fikseeritud ka sündmuskoha vaatlusprotokollis. Eelnevast nähtub, et puuduvad tõendid mille alusel saaks I.J süüdistada süüdistuses märgitud liikluseeskirja sätete tahtlikus rikkumises ning on ilmne, et just ettevaatamatusest ei veendunud pöörde alustamise ohutuses. I.J ütlusi ja teisi ülalnimetatud tõendeid hinnates leiab kohus, et I.J poolt toimepandu vastab KarS § 18 lg 3 ettenähtud ettevaatamatuse tunnustele ehk siis on kuritegu toime pandud hooletusest. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema süüteokoosseisule vastavate asjaolude esinemise. Ehk siis olukorras, kus päike segas nähtavust oleks ta pidanud enne vasakpöörde tegemist ja vastassuunavööndisse keeramist olema hoolsam ja veenduma, et selline manööver on ohutu kaasliiklejatele. Ka olukorras, kus päike nähtavust segab, on võimalik siiski kindlaks teha, kas sõidurada on vaba, kui manöövri ohutuse suhtes pole kindlust ei tohi seda alustada. 3.5 Ülaltoodut arvestades nõustub kohus prokuröriga ning leiab, et I.J-ile esitatud süüdistus tuleb ümberkvalifitseerida KarS § 423 järgi. 3.6 I.J tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtus ei tuvastatud . 3.7 Kriminaalasja lahendamisel kontrollis kohus ka kannatanu tegevuse õiguspärasust. Kaitsja väited, et I.J-ile vastu sõitev auto tuli lubatud kiirust ületades välja suure veoauto tagant, mis Kunda poole pööras, ei ole tõendamist leidnud ja usutavad. Kuna Kunda poole pööravad autod kasutasid selleks aeglustusrada ja kannatanu sõitis otse edasi mööda Tallinna poole kulgevat sõidurada, siis ei saanud kannatanu auto jääda Kunda poole pööravate autode taha varju. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu oleks ületanud lubatud sõidukiirust. Kõigi osaliste poolt kirjeldatud liiklussituatsioon, kus kannatanu auto liikus

sisuliselt autokolonnis, välistab võimaluse, et ta oleks sõitnud kiiremini, kui tema ees liikunud autod. Samuti on kogutud tõenditega ümber lükatud kahtlused turvapatjade avanemise või mitteavanemise osas, sündmuskohal tehtud fotodelt on näha, et turvapadjad on avanenud ja seda kinnitavad nii kannatanu kui ka tunnistaja A O. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei leidnud seega tuvastamist M Si poolt liikluseeskirjade rikkumine ning käsitletavas liiklussituatsioonis ei saa talle ette heita hoolsuskohustuse rikkumist. M S oli õigustatud lähtuma usalduspõhimõttest ja eeldama, et ka teised liiklejad täidavad LE nõudeid, sealhulgas seda, et vasakpöörde võimalust ootav veoauto annab talle teed ja võimaldab tal ohutult mööduda.

Lahutades saamata jäänud töötasust ( so 7483.32 eurot) saadud töövõimetuspensioni 2761.10 eurot, toetuse 644.40 eurot ja kindlustushüvituse 4292.50 eurot, nähtub, et sissetuleku vähenemisest tulenev saamata jäänud tulu on kannatanule täielikult hüvitatud. 5.2 Kannatanu M S esitas tsiviilhagi ka mittevaralise kahju hüvitamiseks. Esialgselt esitati hagi summas 25000.00 eurot, kohtuistungil palus kannatanu esindaja mõista välja mittevaralise kahju eest mõistlik hüvitis. Kohus leiab, et kannatanu hagi mõistliku hüvitise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 5.3 Kannatanu M S leiab, et talle on liiklusõnnetusest tulenenud tervisekahjustustega tekitatud füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, samuti elukvaliteedi langust, mille hüvitamise nõue tuleneb VÕS § 128 lõikest 5. Samuti viitab ta VÕS §-le 134 lg 2 mille kohaselt tuleb isiku tervisekahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. 5.4 Käesoleva kohtuotsusega on tuvastatud, et tervisekahjustuse M Sile põhjustas I.J tegevus ning ta on vastutav tekitatud kahju sh mittevaralise kahju eest. 5.5 M Si vigastused on fikseeritud ülaltsiteeritud kohtuarstliku ekspertiisi aktis, tema ravi kajastavad epikriisid PERH-st, Rakvere Haiglast ja Haapsalu Neuroloogilisest Rehabilitatsioonikeskusest. Tekitatud vigastustest ja sellega kaasnevast mittevaralisest kahjust on andnud ütlusi kannatanu M S ja tema elukaaslane A O. 5.6 M Si ütlustest nähtub, et esmalt viidi ta Tallinna Regionaalhaiglasse ja ta oli ta 7 päeva koomas, seejärel oli kodus umbes 4 kuud vaid lamavas asendis. Liikumine toimus kodus olles kas karkude või pukiga ja seda ta kasutas ainult wc-s käimiseks, hiljem kasutas pikka aega käimistugesid, oli ka Haapsalus taastusravil. Kuna tal oli lõualuumurd, siis sõi ta vedelat toitu ligi kolm kuud läbi kõrre, oli raske, organism ei tahtnud seda toitu vastu võtta, klambrid olid suus ja tihti tekkis okserefleks. Ka peale lõualuu operatsiooni ei saanud ta hakata tahket toitu sööma kuna lõualuud valutasid ja hambumus ei olnud õige, ta ei suutnud närida. Ka praegu ei saa ta kõike süüa, sest esimesed hambad liiguvad, ta ei tunne neid ning ei taju seda jõudu kui kõvasti ta hammustab. Alumised kolm hammast on tundlikud, kui midagi vastu läheb, on terav valu. Vigastada sai ka alahuul, mis ei taastugi täielikult. Armi koht on tundetu ja jääb söömisel ette ning ta hammustab alati huulde, kui sööb. Tema parema käe sõrmede liikuvus ei taastu enam kunagi ja mis iganes asja hoidmine tekitab valu. Samuti tekitab jalg jätkuvalt valu ja ta tarvitab valuvaigisteid. Õnnetusele järgnev aeg oli vaimselt raske, ta muretses ka ema ja elukaaslase tunnete pärast. Ka magamisega olid suured raskused, sest iga liigutus põhjustas teravat valu ja hirmsad unenäod ei lasknud magada. Käesoleval ajal näpuliigesed, põlveliiges ja puusaliiges ei ole täielikult terved ja arstide sõnul liigesed ei taastu, jala ja käega on ravi lõppenud, kokku oli tal 5 operatsiooni. Hammaste ravi veel kestab, sest need on mõranenud ja killud tulevad senini välja. Mittevaralist kahju ja nõude esitamist põhjendab M S ka tervise vaimse küljega. Kirjeldab, et see oli pingeline aeg, kui ta ärkas haiglas ja teda oli kinni seotud, sest tüsistusena tekkis rasvemboolia, ta oli arstidele kallale läinud ja teda seoti voodi külge kinni. Tänu sellele tekkis tal täielikult kinniste ruumide vastu foobia. Arst on talle määranud antidepressandid, ta võtab tugevat rahustit Xanaxit. Tema närvisüsteemile on see õnnetus mõjunud tugevalt. Ühiskonda tagasitulek peale seda kahte aastat on siiamaani olnud raske. Harjub siiamaani inimestega suhtlema. Töövõimetuse protsenti muudeti tal vastavalt sellele, mis oli ära paranenud ja kuidas ta endaga toime tuli. Hetkel on xxxx, see on seotud põlveliigese, puusaliig ese ja näppudega. Tööle läks 08.12.2014. Sinnamaani ei olnud ta võimeline tööd tegema, sest kõndimine oli piiratud, töötab metallitöödel, paigaldab aedu, töötegemisel valutavad sõrmed ja põlv, on sunnitud kasutama valuvaigisteid., töötamine on võimalik kuna tal on mõistlik paarimees. Varem tegi sporti, jooksis, praegu pole see võimalik arstid ei oska öelda, kas saab kunagi joosta. Rahusteid hakkas tarvitama 2014 aasta septembris, kui käis perearstil ja teadis,

et peab tööle minema ja inimestega suhtlema hakkama ning tundis, et ei ole võimeline seda tegema. Rääkis arstile oma mured ära ja arst kirjutas talle antidepressandid ja rahustid. Kui ta kaks aastat kodus oli, siis rääkis ainult oma ema ja elukaaslasega. Toast väljas käis minimaalselt, kuna oli nagu sein ees toast välja minemisel, ei julgenud minna. Talle on kirjutatud unerohud arsti poolt õnnetusest alates ja tarvitab siiani. Hirm on magamise ees, on hirm kas jääb magama või ei jää. Unenäod on ka sellised, mis ei lase magada. Palju unenägusid on sealt samast haiglast, mida koomas olev inimene näeb, aju on kombineerinud nendest kokku hirmsad pildid. 5.7 Tunnistaja A O ütlustest nähtub, et alguses oli Mi olukord väga raske. M ei saanud midagi teha, ta ei saanud isegi wc-sse minna. M ei maganud öösel üldse, ta praegu ka korralikult ei maga. Öösel ehmatab ülesse või karjub unes. Ta ei ole enam päris see sama inimene. Ta on kuidagi teistmoodi, hästi närviline ja ärevil koguaeg. Mäluga on tal hästi suur probleem. Ta ei mäleta hetk tagasi juhtunud asju. Mil tekkis pärast seda õnnetust hirm teiste inimeste ees, ta ei tahtnud kodust välja minna. 5.8 Ülaltooduga on tõendatud, et I.J oma tegevusega tekitas M Sile füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi ning on põhjustanud ka kannatanu heaolu ja elukvaliteedi olulise languse, ta on xxxx ulatuses töövõimetu ning ta vajab taastusravi. 5.9 Mittevaralise kahju suuruse hindamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna heaolu tasemest ning kohtupraktikast, kannatanule tuleb hüvitada mittevaraline kahju mõistlikus summas. Mõistliku rahasumma määramisel arvestab Riigikohtu lahendi 3-21-85-08 p-s 14 väljendatud seisukohta, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel tuleb arvestada sõltumata poolte taotlusest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises. Lisaks kannatanule põhjustatud tagajärgedele arvestab kohus asjaolu, et kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis, et süüdistatava sissetulek ei ole suur, et tervislikust olukorrast sõltuvalt pole ta võimeline täisajaga töötama. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus mittevaralise kahju hüvitamise nõude esialgsest taotlusest oluliselt väiksemas summas ja määrab hüvitatavaks summaks 12500.00 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 02.06.2015

RESOLUTSIOON

Riigikohtu 17.09.2015 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta I.J kaitsja vandeadvokaat Mati Senkeli kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus 17. septembril 2015. a Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.