1-14-7351
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
10. märts 2015, Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-7351
Kohtukoosseis
Kohtunik Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Tõlk
Valentina Michelson-Ipbüker
Prokurör
Natalja Firsova (kirjalik arvamus)
Asja läbivaatamise kuupäev
9.03.2015 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid E.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
E.U, isikukood XXX, xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus
Jätta E.U
tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Viru Vangla esitas 9.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.U tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.11.2014 kohtuotsusega, millega teda karistati KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 266 lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega , mõistes liitkaristuseks Viru Maakohtu 4.09.2012 otsusega vangistus 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva. Karistuse kandmise algus 17.05.2012 ja lõpp 13.08.2015. Kinnipidamisasutuses E.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et E.U osaleb sotsiaalprogrammides, õpib riigikeelt, omandab keevitaja eriala. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 65%, vägivallakuriteo puhul 36%. Viru Vangla ei toeta E.U tingimisi enne tähtaega vabastamist xxx kinnitas, et on nõus võtma E.U tööle.
1-14-7351 Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabastamise korral asub elama ema R.R Sxx juurde aadressil xxx. Varem oli kaks korda allutatud käitumiskontrollile, mille käigus on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Prokurör ei toeta oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Isik on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud. Varem anti korduvalt võimalust kanda karistus vabaduses, kuid E.U rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning pani katseajal toime uusi varavastaseid kuritegusid. E.U selgitas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi e nnetähtaega vabaneda.
Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et E.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.U on kriminaalkorras karistatud viis korda. Varem oli korduvalt allutatud käitumiskontrollile, mille käigus on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. E.U ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda, milles võib eeldada, et ta ei hakka tegema koostööd kriminaalhooldusametnikuga ning kohtul puudub veendumus, et tingimisi ennetähtaega vabastamise korral suudab ta täita käitumiskontrolli tingimused. Kohus hindab positiivselt E.U osalemist sotsiaalprogrammides, riigikeele õppimist ja eriala omandamist, samuti E.U ’il vabaduses garanteeritud elu ja-töökoha olemasolu, kuid kohtu arvates ei kaalu see üles eelpool toodud asjaolusid. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu E.U vabastamisega
enne tähtaega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.