lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-7087/278

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 09.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-11-7087/278
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
09.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1066
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-7087/37Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja07.12.20111-11-7087/56Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium27.04.20121-11-7087/76Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja22.03.20131-11-7087/85Tartu Ringkonnakohus18.04.20131-11-7087/114Viru Maakohus Rakvere kohtumaja17.01.20141-11-7087/118Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja31.01.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. veebruar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-7087

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 2. jaanuari 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Nikolai Levtšenko, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 2. jaanuari 2015. a määrus muutmata ning Nikolai Levtšenko määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Nikolai Levtšenko on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 7. detsembri 2011. a otsusega KarS § 135 lg 2 ja § 214 lg 2 p-de 2, 4 ja 5 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust, ning KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 7 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 238 lg 2 alusel mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat ja 8 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 13. veebruaril 2011 ja lõpeb
13.oktoobril 2016. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes tal
23.
1-11-7087/131
Tartu Ringkonnakohus
27.02.2014
1-11-7087/243Viru Maakohus Rakvere kohtumaja02.01.2015
1-11-7087/290Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja12.01.2016
1-11-7087/295Viru Maakohus Rakvere kohtumaja06.04.2016
novembril 2014.
2.Viru Maakohtu 2. jaanuari 2015. a määrusega jäeti N. Levtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Vangla materjalidest nähtub, et N. Levtšenko on ohtlik avalikkusele ning temast lähtuv risk ühiskonnas on olemas. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on majanduslikult raskes olukorras. N. Levtšenko poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 8%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus sama aja jooksul on 12%. Materjalidest nähtub, et N. Levtšenko on omakasu huvides olnud võimeline teadlikult eirama seadusi, tegutsema planeeritult ning teades sooritatava teo tagajärgi. Probleemide lahendamisel on süüdimõistetu otsinud kiireid tulemusi ja isiklikku kasu, mitte pikaajalisi lahendusi. Kuigi isik ei samasta end kriminaalse subkultuuriga ega väljenda kuritegevust pooldavat suhtumist, ei ole kohtu hinnangul niivõrd jõhkra kuriteo toime pannud isiku vabastamine antud hetkel põhjendatud. 2.2 Kuigi N. Levtšenkol on plaanid oma tuleviku suhtes, leiab kohus, et kinnipeetava vabastamine enne tähtaega on antud juhul ennatlik, seda ka elektroonilise valve alla. Kohtu hinnangul pani N. Levtšenko toime äärmiselt raske kuriteo ning on vangistuses viibinud ebaproportsionaalselt lühikest aega, võrreldes talle mõistetud karistusaja pikkusega. Vangistuses viibides distsiplinaarkaristuste puudumine ning vabaduses töö- ja elukoha olemasolu ei kaalu üles N. Levtšenko poolt toime pandud kuriteo raskust ning kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohus leiab, et N. Levtšenko võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et N. Levtšenko suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Samuti on N. Levtšenko poolt toime pandud kuritegu kohtu hinnangul liiga jõhker, et isikut vabastada niivõrd pikka aega enne temale määratud karistusaja lõppu.

3.N. Levtšenko esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.1 N. Levtšenko hinnangul on maakohus olnud tema suhtes liiga karm. Süüdimõistetu ei saa nõustuda kohtu ja prokuröri seisukohtadega. Ta märgib, et on vanglas veedetud aja jooksul hakanud elu hoopis teise pilguga vaatama, ta on muutnud oma suhtumist ja vaateid. N. Levtšenko on mõistnud, mida ta on seni valesti teinud. Ta kahetseb väga toimepandud kuritegusid. Alates 17. novembrist 2014 töötab ta väljaspool vanglat XXX AS-is, kus tal on head suhted nii töökaaslaste kui ka ülemustega. 3. detsembril käis N. Levtšenko kodus lühiajalisel väljasõidul. 3.2 N. Levtšenko on mõistnud oma kuriteo raskust ja tõsidust ja teinud vajalikud järeldused, kuidas edaspidi seaduskuulekalt elada. Ta kahetseb väga, et on oma elus sellised teod toime pannud. Vanglas viibitud aja jooksul ei ole tal esinenud ühtegi rikkumist. See aga on vangistatu tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluline eeldus. N. Levtšenkol on vabaduses olemas kõik tingimused normaalse ja õiguskuuleka elu alustamiseks, s.o töö- ja elukoht, toetavad vanemad ja perekond. N. Levtšenko tunneb väga puudust oma 6-aastase poja kasvatamisest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et N. Levtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.Ringkonnakohus tunnustab N. Levtšenkot vangistuses tehtud edusammude eest, ent jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei võimalda toimepandud kuriteo asjaolud kohtul praegusel ajal süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Harju Maakohtu
7.detsembri 2011. a kohtuotsusest nähtuvalt on N. Levtšenko isikute grupis toime pannud

alaealise tüdruku pantvangistamise ja tema isalt tüdruku vabastamise eest raha väljapressimise. Seejuures lõi N. Levtšenko kannatanut temalt vabaduse võtmise käigus korduvalt rusikaga näkku, murdes kannatanu ninaluu. Kannatanu käed seoti kaablite kinnitusvahendiga kinni ning ta toimetati autosse, kus talle pandi kott pähe ja teda hoiti kinni. Kannatanu toimetati garaažiboksi, tema suu suleti kleeplindiga ja ta paigutati kinniseotud kätega magamiskotti. Sel viisil hoiti kannatanut talvisel ajal, pimedas ja külmas ruumis ligi kaks päeva. Kannatanul lubati aeg-ajalt kergendada oma ihuhädasid ämbri peal tema vangistajate juuresolekul. Sündmuste järel tekkisid kannatanul psühholoogilised häired ja ta vajas pikaajalist nõustamist ja ravi antidepressantidega. Kohtuotsuse kohaselt oli just N. Levtšenko üks kuriteo toimepanemise initsiaatoritest, tegutsedes äärmiselt külmavereliselt ja sihikindlalt. Seega kannab N. Levtšenko karistust väga tõsise kuriteo eest. Kohus nõustub prokuröri kirjalikus arvamuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt ei saa kirjeldatud asjaolude valguses pidada süüdimõistetu kantud karistusaega piisavaks. N. Levtšenko tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata ja seeläbi satuks ohtu karistuse üldpreventiivse eesmärgi täitmine.

6.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid N. Levtšenkot vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Süüdimõistetul on veel kanda küllaltki pikk karistusaeg, s.o ligi 1 aasta ja 9 kuud, mis tähendab, et N. Levtšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust saab kohus arutada ka edaspidi. Selle ajani tuleb süüdimõistetul jätkata karistuse kandmist ja oma käitumisega näidata, et ta on oma tegude tõsidusest aru saanud ja oma käitumist vastavalt korrigeerinud.
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.