Kohtulahend

Kinnipeetaval on keskharidus. Kõrghariduse omandamine jäi seoses vangistusega pooleli. Isiku eesti keele tase on A1, alustas õpinguid A2 tasemel, kuid õpingud jäid pooleli lukustatud kambrisse paigutamise tõttu. Perioodil 01.08.2013 - 07.08.2013 töötas Viru Vangla majandustöödel koristajana Isiku sõnul on varasemas elukäigus töötanud erinevates firmades ehituse valdkonnas ametlikult ja ka suulise kokkuleppe alusel. Viimasel aastal töötas xxx, isa ja tema kaasosalise firmas OÜ-s xx xx. Firma tegeleb peamiselt xxx. Isiku elukaaslane oli varasemalt kodune, nüüd töötab. Perel oli regulaarne sissetulek olemas, kuid majanduslikud vajadused olid suuremad, kui toimetulek võimaldas. Materiaalselt toetab perekond isikut vangistuses. Vangistuses on töötanud. Isiku sõnul on vabanemisel võimalus asuda tööle firmasse xxx, elukaaslase sõnul ei ole garanteeritud töökohta. Isik ei samasta end kriminaalse subkultuuriga ega väljenda küsitluse ajal kuritegevust pooldavat suhtumist. Omakasu huvides on isik olnud võimeline teadlikult eirama seadusi, tegutsema planeeritult, teades sooritatava teo tagajärgi. Sõnaliselt väljendab motivatsiooni muutumiseks, soovib elada edaspidiselt seaduskuulekalt. Kuid arvestama peab siiski ka isiku varasemat mõtlemist, käitumist ja hoiakuid. Kinnipeetava elukäigust on näha, et isik suudab mõjutada ka teisi isikuid, kui neid seovad sarnased väärtused. Isikule ei ole omane riskialdis käitumine, varasem karistatus puudub. Kinnipeetaval on algatatud kriminaalmenetlus KarS § 121 alusel, seega on tema suhtes alates 07.08.2013 kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid ning kinnipeetav viibib eraldi lukustatud kambris. Mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 9%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus 2 aasta jooksul on 12%. Viru Vangla toetab isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et Nikolai Levtšenko vabanemisjärgseks elukohaks on xxx. Kinnipeetava elukaaslane xx xx on nõus sellega, et kinnipeetav asub sinna peale vabanemist elama. Enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil. See on kahetoaline korter, kus elavad kinnipeetava elukaaslane ja alaealine laps xx xx. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Korter on kaasomandis kinnipeetava ja tema elukaaslasega. xx xx on nõus elektroonilise valve rakendamisega Nikolai Levtšenko suhtes oma elukohas. On võetud elektroonilise valve nõusolek. Vabanemisel ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta, ent elukaaslane on kindel, et töökoha leidmisega probleemi ei teki. Enne vangistust tegi Nikolai Levtšenko juhutöid, töökogemus on olemas ehituse alal. Kinnipeetav on õppinud xxx ́is, õpingud jäid pooleli. Nikolai Levtšenko on välismaalase pass kehtivusega kuni 18.07.2015. Prokurör andis kirjaliku arvamuse, milles ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. N. Levtšenko poolt toimepandud kuritegude iseloom viitab tema ohtlikkusele. Just tema oli pantvangi võtja-initsiaator, kes vedas ka alaealise julma kuritegu toime panema. Lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 13.10.2016), prokurör leiab, et pikaajaline kriminaalhooldus nimetatud kinnipeetava puhul ei ole põhjendatud ning vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks põhjendamata. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud liitkaristusega – 5 aastat 8 kuud vangistust. Tulenevalt toimepandud kuritegude ohtlikkusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku ennetähtaegset vabastamist. Nikolai Levtšenko taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ja leiab, et tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest elektroonilise järelevalve alla on põhjendatud.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et Nikolai Levtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud ega ka õigustatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Nikolai Levtšenkoi isikut iseloomustavad andmed - kuriteo toimepanemise asjaolusid ning tema käitumist kinnipidamiskohas. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Nikolai Levtšenko on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Kannab karistust raske isikuvastase kuriteo (noorema kui kaheksateistaastase pantvangi võtmises) ja väljapressimise eest. Kohtuotsusest nähtub, et alaealist kannatanut hoiti tema tahte vastaselt reede õhtust pühapäeva õhtuni kinniseotuna lukustatud garaažis eesmärgiga sundida tema isa tütre tapmise või tervisekahjustuse tekitamise ähvardusel üle andma raha 300 000 eurot. Alaealise kinnipidamisel tarvitati tema suhtes vägivalda. Nikolai Levtšenko oli pantvangi võtja-initsiaator, kes vedas ka alaealise julma kuritegu toime panema. Karistusregistri teatisest on näha, et Nikolai Levtšenko on väärteokorras 2 korral karistatud, Riigipiiri seaduse ja Liiklusseaduse rikkumise eest. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kuid samas nähtub, et seoses KarS § 121 järgi algatatud kriminaalmenetlusega kinnipeetav viibib eraldi lukustatud kambris. Antud asjaolu kajastab tema käitumist ja suhtumist kehtestatud korda. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Peale seda, kohtuotsusest nähtub, et toimepandud kuriteo eesmärgiks oli materiaalse kasu saamine. Vabanedes puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski, arvestades seda, et varasemalt isik pani toime raske kuriteo kasu saamise nimel. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Nikolai Levtšenko puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud nagu distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha olemasolu ei ole piisavad õigustamaks kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Toimepandud julma 1 astme kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja kindla elukoha olemasolu. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel elukoht ja lähedaste tugi) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Nikolai Levtšenkol oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht ja lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal toime panemast kuritegu.

Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et isik küll esmakordselt karistatud, kuid tegemist oli niivõrd raske kuriteoga, millele proportsionaalseks karistuseks on üksnes vangistus. Tegemist oli äärmiselt kannatanu ja tema lähedaste õigushüvesid riivava käitumisega. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole Nikolai Levtšenko ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg (karistuse kandmise lõpp 2016 aastal). Arvestades Nikolai Levtšenko poolt toimepandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et Nikolai Levtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Nikolai Levtšenko vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.