Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2014, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-11-7087
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 31. jaanuari 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Nikolai Levtšenko ja tema kaitsja Harland Paas, määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 31. jaanuari 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu Nikolai Levtšenko ja tema kaitsja Harland Paasi määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
3.1 Kohus märkis esmalt, et N. Levtšenkot karistatakse kriminaalkorras esimest korda ja vangistust kannab ta raske isikuvastase kuriteo (noorema kui kaheksateistaastase pantvangi võtmine) ja väljapressimise eest. Kohtuotsusest nähtub, et alaealist kannatanut hoiti tema tahte vastaselt reede õhtust pühapäeva õhtuni kinniseotuna lukustatud garaažis eesmärgiga sundida tema isa tütre tapmise või tervisekahjustuse tekitamise ähvardusel üle andma raha 300 000 eurot. Alaealise kinnipidamisel tarvitati tema suhtes vägivalda. N. Levtšenko oli pantvangi võtja – initsiaator, kes vedas ka alaealise julma kuritegu toime panema. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 2 korral. 3.2 Edasi tuvastas kohus, et vanglas N. Levtšenkol distsiplinaarkaristused puuduvad, kuid seoses KarS § 121 tunnustel algatatud kriminaalmenetlusega viibib kinnipeetav eraldi lukustatud kambris. Antud asjaolu kajastab tema käitumist ja suhtumist kehtestatud korda. 3.3 Maakohus sedastas asjaolu, et N. Levtšenko poolt toime pandud kuriteo eesmärgiks oli materiaalse kasu saamine ja leidis, et kuna vabanedes puudub kinnipeetaval kindel töökoht, võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. N. Levtšenko puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. 3.4 Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud nagu distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha olemasolu ja lähedaste tugi ei ole kohtu hinnangul piisavad õigustamaks tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Toime pandud julma I astme kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja kindla elukoha olemasolu. N. Levtšenkol oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht ja lähedaste tugi, kuid see ei takistanud teda toime panemast kuritegu. 3.5 Kohus rõhutas, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid. Kohus nõustus prokuröri seisukohaga, et isik on küll esmakordselt karistatud, kuid tegemist oli niivõrd raske kuriteoga, millele proportsionaalseks karistuseks on üksnes vangistus. Tegemist oli kannatanu ja tema lähedaste õigushüvesid äärmiselt riivava käitumisega. Kuriteo raskust arvestades ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg. N. Levtšenko ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu
Mitte vähem oluline on sätte viimane osa, mis kohustab kohut muuhulgas arvestama tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtul ei ole põhjust kahelda süüdimõistetu kinnitustes, et ta on aru saanud enda süüst, kuriteo äärmisest jõhkrusest ja teinud sellest olulised järeldused; - isikule karistuse mõistmisel on individuaalne ja preventatiivne eesmärk. Õigusemõistmise seisukohast on olulisem siiski individuaalse eesmärgi täitmine. Kohtu seisukoht kannatanu ja abstraktse ühiskonna õiglustunne olulise riive kohta on täiesti paljasõnaline ja emotsionaalne. - põhjendamatu on kohtu seisukoht selles, et tingimuslik karistus ei paneks N. Levtšenkot hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning tema puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk. Asjaolu, et isik on ühel korral sooritanud raske kuriteo, ei anna alust eeldada tema jätkuvat kuritegelikku käitumist. Vastupidi, N. Levtšenko on teadvustanud õiguskuuleka käitumise vajadust ja kinnitab et soovib pühenduda perekonnale ja tööle. Vähetähtis ei ole siinjuures asjaolu, et tal on 4-aastane poeg, kes ei ole isaga saanud suhelda viimased kolm aastat; - prokuröri ja kohtu seisukoht, et praeguseks N. Levtšenko poolt ära kantud karistus on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes kogu karistusega, on emotsionaalne ja õiguslikult vale. Juhul, kui seadusandja on ette näinud võimaluse ja tähtajad ennetähtaegseks vabanemiseks, ei ole juriidiliselt korrektne väita, et ära kantud karistuse aeg on liiga lühike.
6.1 Kolleegium märgib, et isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel peab kohus arvestama KarS § 76 lg 3 sätestatut, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega omavad tähtsust kõik loetelus sisalduvad punktid ja nende liigitamine tähtsateks ning vähemtähtsateks ei ole asjakohane. Küll ei ole aga välistatud, et sõltuvalt konkreetse ennetähtaegse vabastamise asjaoludest võivad mõningad asjaolud toodud loendis siiski teistest kaaluandvamateks osutuda. 6.2 Hinnates käesolevas asjas esitatud materjale, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et antud juhul on põhjendatud omistada KarS § 76 lg 3 loendis nimetatutest suuremat tähendust N. Levtšenko poolt sooritatud kuriteo asjaoludele. Nimelt on madalama astme kohus õigesti leidnud, et N. Levtšenko poolt toime pandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul sedavõrd kaalukad, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse eesmärkidega ja seda vaatamata kinnipeetava vangistusaegsele heale käitumisele ning vabanemisel heade elutingimuste ees ootamisele. Harju Maakohtu 07.12.2011 otsusest nähtuvalt seisnes N. Levtšenko kuritegu isikute grupis alaealise tüdruku pantvangistamises ja tema isalt raha välja pressimises. Kannatanule löödi korduvalt rusikaga näkku, põhjustati verejooksuga ninaluu murd, ta seoti kinni kaabliga ning teda hoiti vigastatuna ja kinniseotuna talvel ligi kaks päeva pimedas ning külmas kütmata garaažis penoplastile asetatud magamiskotis, tropp suus ja kleeplint ümber pea. Kannatanul võimaldati tualeti asemel kasutada ämbrit pantvangistajate meeste juuresolekul ja teda sunniti oma isale ähvardusi ette lugema. Ähvarduste kohaselt lubati kannatanu happega üle valada ja ära tappa, kui tema isa lunaraha ei maksa. Kannatanul tekkisid üleelatu tõttu psühholoogilised häired ning ta vajas pikaajalist nõustamist ja ravi antidepressantidega. Maakohtu otsuse kohaselt tegutses N. Levtšenko äärmiselt külmavereliselt ja sihikindlalt, ta oli üks kuriteo toimepanemise initsiaatoritest ja tegemist oli detailselt välja töötatud kuriteoplaaniga. Taolise kuriteo äärmuslikud tehiolud eristuvad kindlasti tavalisest kohtupraktikast. 6.3 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades eeltoodud kuriteo asjaolusid ei oleks N. Levtšenko vabastamine kooskõlas üldpreventiivsete kaalutluste ja ühiskonna õiglustundega. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et raskete kuritegude toimepanemine toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni ning nii süüdimõistetule kui teistele ühiskonnaliikmetele tuleb anda selge signaal toimepandu hukkamõistetavusest. Käesoleval ajal on süüdimõistetu ärakandmata karistusaeg veel liiga pikk ja N. Levtšenko karistuse eesmärke ei saa lugeda täidetuks. 6.4 Kohtukolleegium on seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda veenvamad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nii ei saa süüdimõistetut vabastada temal töö- ja elukoha olemasolule, lapsega suhtlemise soovile ning sõnades väljendatavale kahetsusele tuginedes. Ka teised kaebustes esitatud väited, s.h maakohtu määruses sisalduvatest ebatäpsustest, ei väära ringkonnakohtu seisukohta N. Levtšenko ennetähtaegselt vangistusest vabastamise põhjendamatusest ja kolleegium neid seega põhjalikumalt ei analüüsi. 6.5 Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebused rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas -4-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.