Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
02. jaanuar 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-11-7087
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Nikolai Levtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
NIKOLAI LEVTŠENKO, isikukood 38411260235, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 13.02.2011 ja lõpp 13.10.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 19.12.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta NIKOLAI LEVTŠENKO vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Nikolai Levtšenkole ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.11.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Levtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Nikolai Levtšenko on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 07.12.2011 otsusega KarS § 135 lg 2 ja
§ 214 lg 2 p 2, 4, 5 järgi ning karistatud vangistusega 8 aastat ja 6 kuud; KarS § 199 lg 2 p 5, 7 järgi ning karistatud vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 ja § 238 lg 2 alusel mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 13.02.2011. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras esimest korda karistatud ning reaalset vangistust kannab samuti esimest korda. Isik on süüdi mõistetud pantvangi võtmise, väljapressimise ja varguse eest. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Nikolai Levtšenko taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul on tal olnud piisavalt aega mõtlemiseks ning ta on aru saanud, millega ta hakkama sai. Kinnipeetava sõnul on tal garanteeritud töökoht ning poeg, keda tuleb kasvatada. Samuti viibib kinnipeetav avavanglas. Kinnipeetav selgitas, et ta ei pannud kuritegu toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Prokurör Nikolai Levtšenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Prokurör leidis, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud nagu distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha olemasolu ei ole piisavad õigustamaks kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Toimepandud julmade I astme kuritegude asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas, kindla elukoha ja töökoha olemasolu ning elukoha sobivus elektroonilise seadmete paigaldamiseks. Mõistetud vangistusest ärakantud karistusaeg pole siiski küllaldane ja vastavuses toimepandud raske isiku vastase (vabadusevastase) kuriteo ja (mh vägivaldse) varavastaste kuritegudega, pidades võimalikul ennetähtaegsel vabastamisel senist ärakantud karistusaega lühikeseks. Lisaks käesoleval juhul vangistusest ennetähtaegne vabastamine, seda ka elektroonilise valve KarS § 76 lg 41 korras kohaldamisega, riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ning annaks ühiskonnale vale signaali raskete kuritegude (sealhulgas narkokuritegude) eest mõistetavate karistuste ja nende reaalse ärakandmisega seonduvalt. Isiku poolt toimepandud kuritegude iseloom viitab tema ohtlikkusele. Just tema oli pantvangi võtjainitsiaator, kes vedas alaealise ka julma kuritegu toime panema. Kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud, võiks ilmselt riivata kannatanute ja ühiskonna õiglusetunnet ning ei vastaks õiguskorra kaitsmise huvidele. Arvestades eeltoodud kuritegude asjaolusid ei oleks N. Levtšenko vabastamine kooskõlas üldpreventiivsete kaalutluste ja ühiskonna õiglustundega. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja ohtlikkust ega anna alust N. Levtšenko ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. N. Levtšenkol oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht ja lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal toime panemast kuritegu. Kokkuvõtvalt leidis prokuratuur, et N. Levtšenko ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest oleks ennatlik ja õigustamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtub, isik on ohtlik avalikkusele ning risk ühiskonnas on olemas. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on majanduslikult raskes olukorras. Vangla iseloomustusest nähtub, et Nikolai Levtšenko suhtes uue mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 8%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 12%. Materjalidest nähtub, et isik on omakasu huvides olnud võimeline teadlikult eirama seadusi, tegutsema planeeritult ning teades sooritatava teo tagajärgi. Probleemide lahendamisel on otsinud mõneti kiireid tulemusi ja isiklikku kasu, mitte pikaajalisi lahendusi. Kuigi isik ei samasta end kriminaalse subkultuuriga ega väljenda kuritegevust pooldavat suhtumist, siis kohtu hinnangul ei ole isiku puhul, kes pani toime niivõrd jõhkra kuriteo, vabastamine antud hetkel põhjendatud. Kuigi isikul on plaanid oma tuleviku suhtes, leiab kohus, et kinnipeetava vabastamine enne tähtaega on antud juhul ennatlik, seda ka elektroonilise valve alla. Kohtu hinnangul pani isik toime äärmiselt raske kuriteo ning on vangistuses viibinud ebaproportsionaalselt lühikese aja võrreldes talle mõistetud karistusaja pikkusega. Vangistuses viibides distsiplinaarkaristuste puudumine ning vabaduses töö- ja elukoha olemasolu ei kaalu üle isiku poolt toimepandud kuriteo raskust ning kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohus leiab, et antud kinnipeetav võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Samuti on isiku poolt toime pandud kuritegu kohtu hinnangul liiga jõhker, et isikut vabastada niivõrd pikka aega enne temale määratud karistusaja lõppu. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.