Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Asjaolud

1-14-4671

Viru Maakohtu 13.06.2014 kohtuotsusega nr 1-14-4671 tunnistati J.I süüdi KarS § 263 p 1, § 121, § 202 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. J.I tunnistati süüdi ka KarS § 346 järgi, mille eest mõisteti karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, ehk summas 96 eurot. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.09.2010 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (11 kuud 29 päeva vangistust) ning J.I-le mõisteti liitkaristuseks 2 aastat, 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.07.2013. Vastavalt KarS § 64 lg-le 2 viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt. Viru Maakohtu 13.06.2014 kohtuotsus jõustus 01.07.2014. 01.01.2015 edastas Viru Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks J.I suhtes. J.I kannab karistust Viru Vanglas, karistuse kandmise algus oli 08.07.2013 ja lõpp 06.09.2015. Maakohtu seisukoht KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. KrMS § 431 lg 3 kohaselt teavitab vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks. KrMS § 431 lg 1 ja 2 kohaselt lahendab karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevad seaduses reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 lg 34 sätestab, et juhul, kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest. Kriminaalasjas nr 1-14-4671 mõisteti J.I süüdi KarS § 263 p 1, § 121, § 202 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 4, § 346 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. KarS § 263 p 1 järgi mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust, § 121 järgi 4 kuud vangistust, § 202 lg 2 p 2 järgi 6 kuud vangistust, § 199 lg 2 p 4 järgi 3 kuud vangistust ning § 346 järgi rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses ehk summas 96 eurot. Karistused liideti ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust ja rahaline karistus summas 96 eurot. Mõistetud karistus liideti Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.09.2010 kohtuotsusega nr 1-0816830 mõistetud karistusega. Viimati nimetatud otsuse kohaselt karistati J.I KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 6-kuulise vangistusega, mida vastavalt KrMS § 238 sätetele vähendati ühe kolmandiku võrra ning J.I karistati 4-kuulise vangistusega. Nimetatud karistus liideti Viru Maakohtu 01.10.2009 otsuse nr 1-08-3519 järgi mõistetud karistusega (6 kuud vangistust) ning

1-14-4671 lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust ja karistus loeti täielikult ärakantuks. Kohtuotsusega nr 1-08-16830 mõisteti J.I süüdi ka KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning KarS § 121 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust ja KarS § 199 lg 2 p 4,8 alusel 9 kuud vangistust. Karistused liideti ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida vähendati vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 ja KarS § 68 lg-le 2 ning lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 29 päeva vangistust. 01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku muudatused, mille raames muudeti ka KarS § 121, § 199, § 202 ja § 263 sätteid. KarS § 199 lg-s 2 muutus üksnes p 4 sõnastus ning uue redaktsiooni sõnastus hõlmab varasemalt kehtinud KarS § 199 lg 2 p 4 koosseisulisi tunnuseid. Samuti ei ole muutunud KarS § 199 lg-s 2 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ette nähtud karistuse määr. Küll aga muutus KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäära suurus, mis on KarS § 218 kohaselt aluseks otsustamisel, kas vargus tuleb kvalifitseerida väär- või kuriteona. Kuni 31.12.2014 kehtinud KarS redaktsioonis oli kuriteoga tegemist juhul, kui varguse objektiks oli vara, mille väärtus ületas 64 eurot. Alates 01.01.2015 kehtiva regulatsiooni kohaselt on vargus, mille objektiks oleva vara väärtus ei ületa 200 eurot, käsitletav väärteona. Kriminaalasjas nr 1-14-4671 oli J.I mõistetud süüdi varguses, mille teoobjektiks oli vara väärtuses 67,78 eurot ning kriminaalasjas nr 1-08-16830 oli vargusega tekitatud kahjuks 4700 krooni so 300,38 eurot. Arvestades asjaolu, et J.I oli kriminaalasjas nr 1-14-4671 mõistetud süüdi varguses, mille teoobjektiks oli vara väärtuses 67,78 eurot, siis 01.01.2015 jõustunud muudatuste kohaselt ei ole tema poolt toimepandu kehtiva seaduse järgi enam kriminaalkorras karistatav. Kuivõrd J.I kannab karistust vanglas, on ilmselgelt tegemist muudatusega, mis KarS § 5 lg 2 tähenduses leevendab süüdimõistetu olukorda ning omab seega tagasiulatuvat jõudu. Kriminaalasjas nr 1-08-16830 KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi mõistetud karistuse muutmiseks aga 01.01.2015 jõustunud muudatused alust ei anna. Seonduvalt KarS § 121 sõnastuse muudatustega tuleb märkida, et alates 01.01.2015 kehtiva KarS §s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise koosseisulised tunnused hõlmavad tunnuseid, mis kehtisid ka kuritegude toimepanemise ja kohtuotsuste tegemise ajal. Muutunud on aga KarS § 121 karistusmäär. Kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis oli karistusena nähtud ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Alates 01.01.2015 kehtivas sõnastuses on KarS § 121 põhikoosseisu võimalikeks karistusteks rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kvalifitseeritud koosseisu korral aga rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Seega teatud juhtudel (so põhikoosseisu tunnustega hõlmatud tegude korral) on 01.01.2015 jõustunud muudatustega senine vangistuse kolmeaastane ülemmäär asendatud üheaastase ülemmääraga. Juhul, kui isikut on varasemalt karistatud KarS § 121 järgi teo eest, mis alates 01.01.2015 on karistatav KarS § 121 lg 1 järgi, tuleb KarS § 5 lg-st 2 tulenevalt vähendada mõistetud karistust vaid juhul, kui see ületab uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäära so üheaastast vangistust. Kriminaalasjas nr 1-14-4671 oli J.I-le mõistetud KarS § 121 järgi karistuseks 4 kuud vangistust ning kriminaalasjas nr 1-08-16830 üks aasta vangistust. Taolised karistuse määrad ei ületa 01.01.2015 jõustunud KarS § 121 lg 1 ülemmäära ning seega ei anna KarS § 121 muudatused alust nimetatud karistuste muutmiseks. KarS § 202 lg-s 2 muudeti punktide 1 ja 2 sõnastust. Karistuse määr ei muutunud. Kuna J.I on mõistetud süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 alusel, siis vajab antud juhul hindamist, kas p 2 muudatus on toonud kaasa olukorra, mis tingiks mõistetud karistuse muutmise. Kuni 31.12.2014 kehtinud

1-14-4671 sõnastuses nägi KarS § 202 lg 2 p 2 kvalifitseeriva tunnusena ette süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise toimepanemise vähemalt teist korda. Uues sõnastuses on p 2 kohaselt kvalifitseerivaks tunnuseks süüteo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Seega on alates 01.01.2015 kehtiv sõnastus varasemaga võrreldes oluliselt laiem hõlmates korduvuse arvestamisel lisaks süüteoga saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise toimepannud isikutele ka teiste varavastaste kuritegude toimepanijaid. Kuivõrd kehtiva KarS § 202 lg 2 p 2 koosseisulised tunnused hõlmavad ka kuni 31.12.2014 kehtinud tunnuseid, puudub alus J.I-le nimetatud sätte alusel mõistetud karistuse muutmiseks. KarS §-s 263 on alates 01.01.2015 jõustunud redaktsioonis muudetud senistes KarS § 263 p-s 2-4 sätestatut. Kõnealuse paragrahvi p-s 1 kirjeldatud koosseisulisi tunnuseid muudetud ei ole, samuti ei ole muutunud karistuse määrad. Arvestades, et J.I oli mõistetud süüdi just KarS § 263 p 1 järgi, siis eelnimetatud KarS § 263 muudatused temale mõistetud karistust ei mõjuta. J.I-le oli kriminaalasjas nr 1-14-4671 mõistetud KarS § 263 p 1, § 121, § 202 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 4, § 346 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust ja rahaline karistus summas 96 eurot. Üksikkaristustes raskeim – 10 kuud vangistust, mõisteti KarS § 263 p 1 järgi. Karistused, mis liideti, olid vastavalt KarS § 121 järgi 4 kuud vangistust, § 202 lg 2 p 2 järgi 6 kuud vangistust, § 199 lg 2 p 4 järgi 3 kuud vangistust ning § 346 järgi rahaline karistus summas 96 eurot. Kuigi ülaltoodust nähtuvalt ei ole J.I-le süüksarvatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud tegu käesoleval ajal enam kriminaalkorras karistatav, leiab kohus, et antud juhul ei too see siiski kaasa J.I-le mõistetud liitkaristuse muutmist. Taoline seisukoht on tingitud asjaolust, et üksikkaristustest raskeimat suurendati lisaks KarS § 199 lg 2 p 4 alusel mõistetud karistusele veel ka KarS § 121 ja 202 lg 2 p 2 alusel mõistetud karistuste alusel. Sealjuures viimane neist oli suuremas määras (so 6 kuud vangistust), kui KarS § 199 lg 2 p 4 alusel mõistetud karistus (3 kuud vangistust). Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatused ei anna alust vähendada J.I-le kriminaalasjas nr 1-14-4671 mõistetud liitkaristust ning kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 432 lg 1 ja lg 34 . (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.