Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1(5)

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.08.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. A.O tunnistati süüdi Viru Maakohtu 13.06.2014 kohtuotsusega KarS § 263 p 1 järgi ja karistati vangistusega 10 kuud; KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud; KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud; KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud; KarS § 346 järgi ja karistati rahalise karistusega 96 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust ja rahalise karistuse 96 eurot. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.09.2010 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra, s.o 11 kuud 29 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust ja rahaline karistus 96 eurot. Vastavalt KarS § 64 lg 2 viidi rahaline karistus täide iseseisvalt. Karistuse kandmise algus 08.07.2013 ja lõpp 05.09.2015. A.O andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik k 2 lk 65). A.O andis oma nõusoleku tingimisi enne tingimisi enne tähtaega vangistuse asendamiseks raviga (isiklik toimik k 2 lk 71). Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 07.08.2014. Kinnipidamisasutusest A.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust – isik ei ole allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda xxx. Tegemist on tühjalt seisva ühetoalise korteriga. Korteri eest võlgnevusi ei ole, korteri omanik on isiku isa, kes on sellel pinnal võimaldanud elada isikul juba aastaid. Süüdimõistetu on vangistuses omandanud põhihariduse. Käesoleval hetkel õpib riigikeele A2 tasemel. Vanglas on läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Vabaduses töötas isik enne vangistust Narvas asuvas ettevõttes xxx. Samuti sai ta ka xxx. Vangistuses on töötanud majandustöödel koristaja ja köögitöölisena. Oli pakutud võimalus asuda tööle keevitajana, vormistati tööleping, kuid kinnipeetav keeldus tööst. Isiku lähedasteks Narva linnas on abikaasa ja abikaasa kaks last, kuid suhted isiku isa sõnul on katkenud. Isiku ema xxx elab samuti Narvas, ent suhted emaga on isiku isa sõnul katkenud. Veel elab Narvas süüdimõistetu isa, kellega suhted on head. Isiku vennaga on samuti suhted katkenud. Kohtuotsusest tuleneb, et isik suhtleb kriminaalkorras karisitatud isikutega, osad kuriteod toimepandud kriminaalkorras karistatud isikutega. Isikul on probleem alkoholi liigtarvitamisega. Proovis 2012. aasta detsembris 2012 läbida rehabilitatsiooni alkoholisõltuvusest vabanemiseks SA-s Heategevusfond "Taastõusmine", kuid lahkus Rehabilitatsioonikeskusest omavoliliselt. Süüdimõistetu süstis varem amfetamiini, vangistuses on diagnoositud sõltuvus, mille ravist on keeldunud. Käesoleval hetkel süüdimõistetu tunnistab oma probleemi ning on nõus ravi kohaldamisega (kirjalik nõusolek antud) Sillamäe rehabilitatsioonikeskuse. Isik on impulsiivne ja võib ärrituda kiiresti. Isikut on korduvalt kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 58%. Vägivallakomponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus 2 aasta jooksul on 63%. Viru Vangla ei toeta A.O tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla.

2(5)

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressil xxx. See on ühetoaline korter, mis praegu seisab tühjana. Korteri eest võlgnevusi ei ole, korteri omanik on kinnipeetava isa. Enne vangistust elas A.O oma abikaasaga ja abikaasa lastega samal aadressil. Vabanemisel ei ole A.O-le garanteeritud töökohta. Enne vangistust töötas A.O Narvas asuvas ettevõttes xxx. Samuti sai ta ka xx. Kinnipeetava lähedasteks Narva linnas on taotluses märgitud xx xx isa. Kinnipeetava ema elab samuti Narvas, ent suhted emaga on kinnipeetaval isa sõnul katkenud. Veel elab Narvas kinnipeetava abikaasa oma, ent isa sõnul suhted on katkenud. Kinnipeetava vennaga on samuti suhted katkenud. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on isikut määratud ühel korral, ent A.O rikkus korduvalt registreerimisrežiimi, ta kuritarvitas alkoholiga ning kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel oli tingimisi karistus kohtumäärusega pööratud täitmisele. Prokurör, kirjalikus arvamuses, leiab, et süüdimõistetu varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Prokurör leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna A.O on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Ta lisab, et teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatusele tagamiseks, tervise ja vara kaitseks on põhjendatud eelnimetatud vangistatu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata jätmine. Prokurör leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Nii ei hoiaks käitumiskontroll teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne. Seega on prokurör seisukohal, et süüdimõistetu A.O vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud ja ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palus isiku ennetähtaegselt tingimisi vabastada koos kontrollnõuetele allumisega. Kaitsja leidis, et olenemata isiku varasemast karistatusest tuleb talle anda võimalus ühiskonda tagasilülitumiseks. Kaitsealune on motiveeritud alustada seadusekuulekat elu. A.O soovib ennetähtaegset vabastamist. Distsiplinaarkaristused olid talle määratud selle eest, et ta ei avanud suud ravimite manustamiseks, põhjuseks oli aga häbitunne, et tema hambad on halvas seisundis. Ta oleks nõus minema võõrutusravile. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et A.O tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud, seda isegi elektroonilise järelevalve kohaldamisega. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu oli varasemalt hõivatud tööga ettevõttes xx.Vabaduses oli tal kindel elukoht abikaasa ja abikaasa kahe lapsega Narvas, ühetoalises korteris, kuhu soovib ka tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetavat on 7 korda kriminaalkorras karistatud (sh varguse, röövimise, kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi, avaliku korra raske rikkumise, asja omavolilise kasutamise, ametliku dokumendi varguse eest). Enamjaolt varavastaste, kui ka isikuvastaste kuritegude eest. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu 3(5)

vanglakaristust viiendat korda. Isik on olnud varem ka kriminaalhooldusel, kuid mis ei ole olnud edukas ja karistus pöörati täitmisele. Isikut on väärteokorras karistatud 16 korda, sh 6-l korral NPALS alusel, 2-l avaliku korra rikkumise eest, 8-l korral Liiklusseaduse (sh joobes juhtimise) alusel. Isiku varasem käitumine ja karistatus näitab, et mõistetud karistused ja kriminaalhooldus ei ole täitnud eesmärki – isik ei ole suutnud hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud pole. Seega ei ole usutav, et vabaduses hakkab isik käituma seadusekuulekalt. Isikul on läbivaks jooneks alkoholi kuritarvitamine – isik juhtinud ka mootorsõidukit joobeseisundis. Vangla iseloomustusest nähtub, et soodusteguriks on olnud materiaalse kasu saamine ja alkoholi kuritarvitamine. Kusjuures isik on oma tahtmise saamiseks kasutanud isegi vägivalda. Võrreldes eelmise kuriteoga, on kuritegude raskusaste muutunud raskemaks (vägivaldsemaks). Viru Vangla koostatud ettekandest nähtub, et kinnipeetaval on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust – isik ei ole allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Seega ei ole süüdimõistetu käituda seadusekuulekalt ka kinnipidamisasutuses. Kinnipidamisasutuses korrektne käitumine on aga üheks tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on kinnipidamisasutuses osalenud majandustöödel ning käesoleval hetkel omandab riigikeelt A2 tasemel. Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, ID-kaart, kehtivusega kuni 17.10.2018. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx, kus ta elas ka enne vangistust koos elukaaslase ja kahe alaealise lapsega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et süüdimõistetu isa arvamuse kohaselt on käesolevaks hetkeks suhted abikaasa ja tema kahe alaealise ülalpeetavaga katkenud. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et vabanedes puudub isikul kindel töökoht. Toetavaks isikuks on kinnipeetaval oma isa, kelle toetust võib pidada mõningal määral kriminaalse käitumise riskide maandajaks. Arvestades A.O poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi (korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et varem 7-l korral karistatud isiku puhul, kes on korduvalt karistatud isiku- ja varavastaste kuritegude eest, olles viibinud kriminaalhoolduse all (mis ebaõnnestus ja mille puhul pöörati karistus täitmisele), ei ole kohtul kuidagi alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või ebaoluline. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid jätkas sellegipoolest kuritegelikku eluviisi. Seega on kohus seisukohal, et kriminaalhooldus ei osuta A.O-le piisavalt mõju ja selle kohaldamine oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud. Käesoleval hetkel kannab isik karistust mitmeepisoodilise vara- ja isikuvastase kuriteo eest. Kohtuotusest nähtub, et isik on isikliku tüli käigus tarvitanud vägivalda sh oma ema vastu, kellel diagnoositi rindkere kontsuioon. Seega puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda, kuna selles annavad aluse kahelda isiku mitmed varasemad vägivallateod. Kohus nõustub Viru Vangla seisukohaga ja leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik, sest isiku puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus üsnagi kõrge. Seepärast leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Nimelt on kohus veendumusel, et isiku puhul, keda karistati erinevate vägivallakuritegude eest, sh huligaansel ajendil avaliku korra rikkumise eest vägivallaga, ei ole õigustatud ennetähtaegne vangistusest tingimisi vabastamine. 4(5)

Kinnipeetav on andnud nõusoleku temale mõistetud vangistuse asendamiseks raviga KarS § 692 lg 3 tähenduses. Isikul on vangistuses diagnoositud sõltuvus F.15.21 ( ), kuid kinnipeetav on ravist vangistuse ajal keeldunud. Samas on kinnipeetav andnud kirjaliku nõusoleku sõltuvusravi kohaldamiseks. Sillamäe rehabilitatsioonikeskus on valmis isiku enda keskusesse sõltuvusravile võtma (isiklik toimik k 2 lk 72). Kohus on seisukohal, et sellise ravi võimalik kohaldamine ei ole absoluutseks eelduseks isiku ennetähtaegsele vabastamisele. Kuna käesoleval hetkel ei ole kohtul veendumust süüdimõistetu edaspidiseks seadusekuulekaks käitumiseks, ei nõustu kohus isiku suhtes vangistuse asendamiseks raviga. Kohus leiab, et kui isik ei suuda rangema režiimiga järelevalveasutuses enda käitumist distsiplineerida (6 kehtivat distsiplinaarkaristust), on see vähetõenäoline ka kergema režiimiga raviasutuse puhul. Seega on kohus seisukohal, et kuigi isikul on vangistuses diagnoositud narkosõltuvus, ei anna tema käitumine kohtule usaldust tema vabastamiseks vangistusest sõltuvusravi alla. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.09.2015, ärakandmiseks on veel natule üle ühe aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Seda ilmestab ka isiku varasem käitumine, kus läbivaks jooneks on alkoholijoobes kuritegude toimepanemine. Lisaks ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Seetõttu on kohus veendumusel, et süüdimõistetu A.O puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 692, 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu A.O temale Viru Maakohtu 13.06.2014 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.