Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 26. augusti 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu B.K, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 26. augusti 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu B.K määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 06.06.2014 otsusega mõisteti B.K süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning karistati 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 5 alusel pöörati Viru Maakohtu 27.08.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 5 kuud 27 päeva täitmisele ning mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 27.08.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud 27 päeva võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 27 päeva vangistust. Karistusaja algus 01.01.2014 ja lõpp 27.01.2015.
2.Viru Maakohtu 26.08.2014 määrusega jäeti B.K vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.
Maakohus võttis arvesse, et B.K pani uue kuriteo toime kehtiva katseaja jooksul, mistõttu pöörati varasemalt mõistetud karistus teise karistusotsusega täitmisele ja
moodustati liitkaristus. B.K on väärteokorras karistatud 13 korda, sh 10 korda liiklusseaduse rikkumise eest.
2.2.Maakohus tugines vangla iseloomustusele, millest nähtub, et soodusteguriks kahe kuriteo toimepanemisel võimuesindaja suhtes on ametnike tegevusele reageerimine, mis tekitab kinnipeetavas viha ja vägivalda, ühtlasi võib riski suurendada ka alkohol. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole V. Kontantinovsi puhul eesmärki täitnud – isik ei ole suutnud hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab kuritegude sarnane olemus seda, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab õiguskuulekalt elama.
2.3.Vabanemise korral soovib B.K elama asuda aadressil XXX , kus elavad tema elukaaslane ja alaealine tütar. Vabanedes soovib kinnipeetav asuda tööle XXX OÜ-s, kes on talle väljastanud garantiikirja ning kelle esindaja on teadlik kinnipeetava kriminaalsest minevikust. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et perekonna toetav suhtumine ja kindlale töökohale tööle asumise võimalus maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.
2.4.Maakohus, arvestades B.K poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles, leidis, et kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Maakohus leidis, et isiku puhul, kes on varem korduvalt karistatud avaliku korra vastase kuriteo toimepanemise eest, kes oli juba varem karistusest vabastatud ja kes katseajal pani toime uue, vägivaldse kuriteo, ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või ebaoluline. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta B.K-le piisavat mõju ning oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud ja katseajal uue kuriteo toime pannud, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Maakohtul puudus veendumus, et vabaduses olles hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba ühel korral antud.
2.5.Maakohtul puudus veendumus, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Eeltoodule tuginedes pidas maakohus kandmata karistusaega (natukene alla poole) vajalikuks, et saavutada karistuse mõistmise üldisi eesmärke ning mõjutada kinnipeetavat edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Maakohus märkis, et ka enne vangistust oli isikul elu- ja töökoht ning teda toetavad pereliikmed, kuid see ei olnud oluliseks faktoriks, mis paneks isikut uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et B.K puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tema käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.
3.Viru Maakohtu 26.08.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu B.K , kes palub Viru Maakohtu 26.08.2014 määruse tühistamist ja B.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kaebuse esitaja leiab, et maakohus ei ole otsust tehes olnud objektiivne, kuna sama koosseis on lahendanud tema suhtes ka varasemad süüküsimused ning tõkendi kohaldamise. V. Konstantinov leiab, et otsus tema vabastamata jätmise osas ei ole põhjendatud.
3.2.Maakohus on negatiivsena välja toonud vaid asjaolu, et B.K pani uue kuriteo toime katseajal. Seega pidi maakohus juba varem, enne tingimisi vabastamise taotluse esitamist teadma, et B.K on varasemalt pannud uue kuriteo toime just katseajal, mistõttu ei kavatsenudki maakohus kinnipeetavat enne tähtaega vabastada. Kaebuse esitaja kohaselt -2-
ignoreeris maakohus tema kohta koostatud iseloomustust, kus olid tema kohta märgitud riskitegurid ning korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus madalad. Vangla ei ole vabastamise vastu, tema otsusega on ühinenud ka prokuratuur. Vabastamise korral on kaebuse esitajale garanteeritud ka töökoht. Maakohus oleks pidanud eeltoodut arvestama ning B.K tingimisi enne tähtaega vabastama.
4.B.K esitas määruskaebusele täiendavad seisukohad, mille kohaselt oli maakohtule teada, et ta on vangistuses esimest korda. Määruskaebuse esitaja leiab, et antud juhul on maakohus põhjendamatult seadnud kahtluse alla vanglaametnike nägemuse, sest ka nemad täidavad ülesannet tema õiguskuulekusele suunamisel ja nemad on leidnud, et aeg, mille ta on vangistuses viibinud, on teda positiivselt mõjutanud. Kaebuse esitaja leiab, et kui isiku puhul esinevad kõik seaduses ettenähtud tingimused, siis puudub aluse väitmaks, et ennetähtaegne vabastamine pole isikule garanteeritud. Määruskaebuse esitaja viitab nii vangla kui prokuratuuri seisukohale, mille kohaselt toetatakse B.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaebuse esitaja leiab, et maakohus on põhjendamatult prokuratuuri esitatud alternatiivi isiku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks kõrvale lükanud. Samuti viitab määruskaebuse esitaja lähedaste ootusele, mille kohaselt oodatakse B.K koju ning maakohtu vastupidine otsus põhjustas tema lähedastele põhjendamatuid kannatusi. Kaebuse esitaja märgib, et tema vabastamist toetavad vangla, prokuratuur ning kriminaalhooldaja, mistõttu on B.K vabastamata jätmine alusetu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et B.K vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu B.K määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja tema ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta B.K enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud liitkaristusele ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
7.KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et B.K vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud, olgugi, et neid on arvuliselt vähem, kaaluvad üles elu- ja töökoha ning toetava lähikonna olemasolu. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et distsiplinaarkaristuste puudumine ei saa olla automaatselt kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise aluseks.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks B.K vabaduses käituda õiguskuulekalt. B.K on varasemalt kriminaalkorras karistatud 2 korda ning reaalset vangistust kannab B.K esimest korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, kuid on seotud vägivallaga. Arvestades asjaolu, et kinnipeetav pani uue kuriteo toime katseajal, siis ilmselgelt pole kinnipeetav teinud eelnevatest karistustest põhjapanevaid järeldusi, mistõttu on jäänud saavutamata karistuse eesmärk. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole vanglakaristused ja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutamine B.K eemale hoidnud uute kuritegude toimepanemisest. Siinkohal -3-
on ringkonnakohtu hinnangul oluline rõhutada ka asjaolu, et B.K on toime pannud vägivallateod võimuesindajast politseitöötaja suhtes, mis näitab B.K hoolimatust ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ning üleolevat suhtumist nende täitmist kontrollivatesse õiguskaitse töötajatesse. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses toodud argumendiga, mille kohaselt ei ole maakohus piisavalt kaalunud kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid ning seetõttu ei ole määrus põhjendatud ega otstarbekas. Ringkonnakohus, samaselt maakohtuga, on veendunud, et B.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole otstarbekas just kinnipeetava poolt toime pandud vägivallakuriteo puhul ning seetõttu, et isik pani teo toime katseajal. Veelgi enam, kui isik on uue kuriteo toime pannud katseajal, iseloomustab see oluliselt ka kinnipeetava isikut ja kriminaalset käitumist.
9.Ringkonnakohus peab oluliseks lisada, et vangla ning prokuratuuri poolt antud seisukohad ei ole kohtule otsustuse langetamisel kohustuslikult siduvateks. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et süüdimõistetule uuesti katseaja kohaldamine ning tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine taaskord vägivallateo toimepanemise eest ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega.
10.Vastuseks määruskaebuse seisukohale, mille kohaselt rikkus maakohus PS § 18, kui ei vabastanud kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega, märgib ringkonnakohus järgnevat. Süüdimõistetule ei ole kuriteo toimepanemise ajal ega selle eest süüdimõistva otsuse langetamise ning osalise vangistuse kandmise järel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemine garanteeritud. Antud otsustuse teeb kohus, tuginedes esitatud materjalidele ning kohtul kujunenud siseveendumusele. Seega on kaebuse esitaja väide, nagu oleks tema vabastamata jätmisega ebamõistlikult rikutud tema perekonna rahu ning põhjustatud kannatusi, alusetu.
11.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. B.K puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus B.K kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et B.K ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui avaliku võimu teostamise vastaste süütegude toimepanija vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
12.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu B.K määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
-4-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.