Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

kinnipeetav elama asuda aadressil xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega ja eluks kõigi vajalikuga sisustatud korteriga. Kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal korteris elavad kinnipeetava elukaaslane xx xx ja nende tütar xx xx. Kinnipeetav on omandanud keskhariduse gümnaasiumis, on sooritanud riigikeele eksami ja omab kirjutamisoskust. Enne vangistust omas mitmeid erinevaid töökohti, vabanedes soovib tööle asuda xxx-s, kus talle on väljastastud garantiikiri. Tööandja on teadlik P.A kriminaalsest minevikust. Lähedastest on kinnipeetaval elukaaslane xx xx, tütar xx xx (sünd.xxx), isa xx xx ja vend xx xx. Kinnipeetaval on suhted lähedastega üksteist toetavad ja mõistvad. Seaduserikkumiste puhul esinenud alkoholi tarvitamist. P.A on oma ea ja taustakohased sotsiaalsed oskused. Kuritegude puhul on esinenud vihahooge, mil rahuneda ei suutnud. Samuti, katseajal pani toime uue kuriteo, kus kasutas vägivalda politseiametniku suhtes. Kuriteod on samalaadsed, pandud toime vägivallaga politseiametniku vastu. Soodusteguriks on ametnike tegevusele reageerimine, mis tekitab kinnipeetavas viha ja vägivaldust. Riski võib suurendada alkohol. Viru Vangla toetab P.A ́i vabanemist tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressil xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega ja eluks kõigi vajalikuga sisustatud korteriga. Kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal korteris elavad kinnipeetava elukaaslane xx xx ja nende tütar xx xx. Kinnipeetaval on keskeriharidus. P.A lõpetas Kohtla-Järve Polütehnikumi ning omandas mehhaaniku kutse. Enne vangistust P.A töötas Soomes. Töötanud on veel xxx ja xxx OÜs. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt on kinnipeetaval võimalus tööle asuda xxx, garantiikiri olemas. Telefonivestluses kinnipeetava võimaliku tööandja xx xx selgus, et on nõus võtma P.A tööle oma firmasse lihttöölisena. Tööandja on teadlik P.A kriminaalsest minevikust. Karistusregistri andmetel P.A on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegu, mille eest P.A kannab karistust on toime pandud katseajal. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud kuritegusid vägivalda kasutades võimuesindaja suhtes. Karistusregistri väljavõttest on näha, et P.A mitteseadusekuulekat eluviisi ilmestab ka asjaolu, et ta on toime pannud erinevaid väärtegusid. Väärteokorras on teda karistatud kolmeteistkümnel korral, valdavalt liiklusseaduse rikkumiste eest. Käesoleval ajal P.A käitumine vangistuses on olnud üldjoontes õiguskuulekas, distsiplinaarkorras karistused puuduvad. Prokurör, kirjalikus arvamuses, toetab P.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kuna süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused, leiab prokurör, et käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada P.A uute süütegude toimepanemise riski. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 28.01.2015. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käitumiskontrolli kohaldamisega süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat tuleks, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Prokurör toetab süüdimõistetu vabastamist taasühiskonnastamise huvides ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustused – katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul vanglast vabanemise päevast arvates, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata, osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. P.A leiab, et ta ohtlik enam ei ole. Tema jaoks on see esimene vangistus, millest oa on piisavalt õppinud. Kohtu põhjendused 2(5)

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et P.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu oli varasemalt tööga hõivatud erinevates ettevõtetes, omades regulaarset sissetulekut. Isikul on gümnaasiumiharidus ja ta on omandanud mehhaaniku kutsehariduse. Vabaduses oli tal kindel elukoht koos elukaaslase ja alaealise ülalpeetavaga, kuhu soovib ka elama asuda tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetavat on 2 korda kriminaalkorras karistatud, mõlemal korral vägivalla toimepanemise eest seoses võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes. Käesoleval hetkel kannab isik vanglakaristust esimest korda – esimest korda tingimisi mõistetud karistus pöörati teise karistusotsusega täitmisele ja moodustati liitkaristus. Seega pani isik kuriteo toime kehtiva katseaja jooksul. Isikut on väärteokorras karistatud 13 korda, sh 10 korda Liiklusseaduse, 2-l korral Tolliseaduse ja ühel korral võõraslt territooriumile lahkumise nõude täitmata jätmise eest. Vangla iseloomustusest nähtub, et soodusteguriks kahe kuriteo toimepanemisel võimuesindaja suhtes on ametnike tegevusele reageerimine, mis tekitab kinnipeetavas viha ja vägivaldust. Ühtlasi võib riski võib suurendada alkohol. Kuna mõistetud vangistus on alla ühe aasta, ei ole kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava – seepärast ei ole isik vangistuses omandanud täiendavat haridust ega osalenud sotsiaalprogrammides. Samas nähtub vangla koostatud ettekandest, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole P.A puhul ei ole täitnud eesmärki - isik ei ole suutnud hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Mis veelgi enam – toimepandud kuriteod on oma olemuselt samased. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Positiivseks tuleb lugeda, isikul puuduvad kinnipidamisasutuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus tuletab meelde, et isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, juhiluba, kehtivusega kuni 07.01.2021. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on kahetoalise kõigi mugavustega korteriga, kus elavad tema elukaaslane ja alaealine tütar. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et vabanedes soovib kinnipeetav tööle asuda xxx-s, kes on talle väljastanud garantiikirja ning kelle esindaja on teadlik kinnipeetava kriminaalsest minevikust. Kohus leiab, et perekonna toetav suhtumine ja kindlale töökohale tööle asumise võimalus maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

3(5)

Arvestades P.A poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad avaliku korra vastased kuriteod) ja tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et varem 2-l korral karistatud isiku puhul, kes on korduvalt karistatud avaliku korra vastase kuriteo toimepanemise eest, kes oli juba varem karistusest vabastatud ja kes katseajal pani toime uue, täpselt sama kvalifikatsiooniga kuriteo, ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või ebaoluline. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi, pannes katseajal toime uue kuriteo. Isik oli kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei suutnud tal vältida uue kuriteo toimepanemist. Seega on kohus seisukohal, et kriminaalhooldus ei osuta P.A-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud ja katseajal toime pannud uue kuriteo, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba ühel korral antud. Isik kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega talle oli antud võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemel. Seega puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Vastupidiselt Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusele ei ole kohtu jaoks usutav, et süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus oleks madal. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud – kuritegu oli toime pandud avaliku võimu esindaja vastu teistkordselt. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Seda enam, et isikut on korduvalt samalaadse kuriteo eest. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 27.01.2015, ärakandmiseks on veel natuke alla poole aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Seda ilmestab ka isiku varasem käitumine, kus läbivaks jooneks on alkoholijoobes kuritegude toimepanemine. Ka enne vangistust oli isikul elu- ja töökoht ja teda toetavad pereliikled, kuid see ei olnud oluliseks faktoriks, mis paneks isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Käesolevas asjas on süüdimõistetu toime pannud vägivallakuriteo võimuesindaja suhtes. Seega leiab kohus, et süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Seetõttu on kohus veendumusel, et süüdimõistetu P.A puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu P.A temale Viru Maakohtu 06.06.2014 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. 4(5)

/ Inna Kirsipuu kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.