Kohtulahend

Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Indrek Suvi elab aadressil xxxx. Haridusteed alustas kinnipeetav Võru I Põhikoolis. Seoses koolikohustuse mittetäitmise ja vägivaldsusega jätkas õpinguid xxxx, kus käitumine muutus hullemaks ning perekond otsustas vaatamata sealsetele käitumisprobleemidele ta uuesti suunata 2011/2012 õppeaastal õppima Võru I Põhikooli, kus probleemid käitumise ja õppimisega jätkusid. Indrek Suvi suunati Võru kohtumaja kohtumääruse 12.06.2012 alusel kaheks aastaks (2013/2014) xxxx, kuid sealgi esines probleeme koolikohustuse täitmisega. xxxx psühholoogi K P sõnul on Indrek väga tark, kuid probleemse käitumisega, kriminaalse mõtteviisi, suhtumise ja elustiiliga. xxxx õppides Indrek oma käitumist ja suhtumist ei muutnud, pigem on olukord muutunud ohtlikumaks. Indrek Suvi on toime pannud korduvaid isikuvastaseid kuritegusid koolikaaslaste suhtes. Tal puudub huvi õppimise vastu. Seda näitavad probleemid xxxx (ära jooksmised, vaenu õhutamine). Kuriteod ei ole seotud perekonna majandusliku olukorraga. Indrek Suvi oli perekonna ülalpidamisel. Ta ei omanud alalist sissetulekut, kuna oli koolikohuslane. Pere majanduslik olukord on rahuldav, sest pere on toimetulev. Indrek Suvi mõlemad vanemad (ema ja kasuisa) omavad alalist töökohta (igakuine sissetulek on tagatud). Vabaduses olles puudus Indrek Suvil alaline töökoht, samuti igasugune töökogemus. Kinnipeetav elab koos ema P S ja kasuisa M V. Peres on kokku 3 last, kaks last K ja S S on täiskasvanud ning elavad perekonnast eraldi. P S sõnul oli kõigi laste bioloogiliseks isaks E S , kes on surnud. E S kasutas pereliikmete suhtes vaimset ja füüsilist vägivalda ning tarvitas alkoholi. Kinnipeetava suhted perekonnaga on rahuldavad. Vaatamata sellele, et vasturääkimist esines tihti, suhtub Indrek Suvi pereliikmetesse lugupidavalt. Ema sõnul said Indrek Suvi probleemid ja mured alguse siis, kui tema isa suri. Tekkisid suured probleemid koolis ja kodus, ükskõikne suhtumine ellu, kriminaalse taustaga sõbrad ja edasi juba alkoholi, narkootikumide tarvitamine. Indrek Suvi suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse mõtteviisiga sõbrad, tuttavad, eakaaslased ja koolikaaslased. Indrek Suvi on kõrge enesehinnanguga, väga suur mõjutaja ja liider. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Indrek Suvi on karistatud väärteokorras 37 -l korral. Enamus väärtegudest ja kuriteod on toime pandud alkoholi joobes olles. Indrek Suvil on probleeme alkoholi liigtarvitamisega, esinenud on vägivaldsust. Kinnipeetav kasutab probleemide lahendamiseks seadusevastaseid viise (vargused, löömised, väljapressimised, manipuleerimine). Isik ei arvesta teiste inimeste õigusi ja vabadusi (puudub empaatiavõime olla kaastundlik ja arvestav kaaslane). Kinnipeetav ei ole motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma, kuna on jätkanud kuritegude toimepanemist. Esineb impulsiivset käitumist. Indrek Suvi puhul on koostöö ametnikega minimaalne. Indrek Suvi ei ole muutusteks valmis. Riskihindamisest lähtuvalt on Indrek Suvi hinnatud ohtlikuks avalikkusele ja lastele (risk ühiskonnas). Oht seisneb varavastaste ja isikuvastaste kuritegude toimepanemises, väljapressimises, avaliku korra rasketes rikkumistes ning asja omavolilises kasutamises. Kinnipeetava puhul on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 90%, üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 72%. Tulenevalt eeltoodust ei toeta Viru Vangla Indrek Suvi tingimisi ennetähtajalist vabastamist. Indrek Suvi ennetähtaegse vabanemise korral teeb Viru Vangla ettepaneku määrata talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Indrek Suvi ema P S sõnul on nad pojaga vangistuse ajal suhelnud telefoni ja kirja teel, lisaks on toimunud lühiajalisi kohtumisi. Ema sõnul olid ja on perekonna suhted üldiselt head. Ema usub südamest positiivsetesse muutustesse Indreku puhul, kuid kardab, et Indrek suhtleb edasi kriminaalkorras karistatud sõpradega. Kui isa suri, siis ei allunud Indrek ema nõudmistele või tegi seda valikuliselt. Algasid põhjuseta puudumised koolist, sage alkoholi tarvitamine, millega kaasnesid

hulkumised ja seaduserikkumised. Vastseliina koolis lõpetas Indrek kuuenda klassi, seitsmenda klassi õpinguid jätkas ta Võru I Põhikoolis. Indrek oma käitumist ei muutnud, algasid uuesti põhjuseta puudumised, tundides korra rikkumised, samuti oli ta vägivaldne nooremate kaasõpilaste suhtes. Seejärel asus Indrek õppima xxxx, kus tema seaduserikkumised jätkusid. Esines koolist omavolilisi lahkumisi, alkoholi tarvitamist ja vägivallatsemist, mis on viinud vangistuseni. Võimalikul vabanemisel asub Indrek Suvi elama aadressile xxxx. Tegemist on heas seisukorras oleva eramajaga, milles on kokku neli tuba, neist kolm kasutusel ja üks remondi järgus. Indrekul on omaette tuba. Ema sõnul on nad elukaaslasega püüdnud tagada Indrekule õppimiseks, elamiseks kui ka huvitegevuseks kõik vajalikud tingimused. P S on koos elukaaslase M V nõus kinnipeetavat majanduslikult toetama. Indrek Suvi on 2-l korral viibinud kriminaalhoolduse l, õppima suunatud xxxx, kuid ta ei ole eelnevatest karistustest ja mõjutusvahenditest vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Indrek Suvi ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid ja jätkas kuritegelikku elu. Eelpool nimetatud asjaolud muudavad kaheldavaks tema koostöövalmiduse kriminaalhooldusametnikuga ning motiveerituse kontrollnõuete ja katseaja tingimuste täitmisel. Positiivseks asjaoluks on toetavate lähisuhete olemasolu, mis kergendab kohanemist ja toimetulekut. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2,7 sätestatud kohustused. Indrek Suvi avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava arvates on ta suuteline vabanemisel kuritegude toimepanemist vältima, sest ta ei pea enam xxxx minema. Reaalne vangistus on talle halvasti mõjunud, parema meelega oleks ta vabaduses. Kuritegusid sooritas ta kuritegelike sõprade tõttu. Prokuröri abi Elle Karm on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soo vi võtta osa Indrek Suvi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest . Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 30.07.2014 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Reaalses vangistuses viibib ta esimest korda. Väärib märkimist, et käesoleval ajal on vangistatu suhtes (kohtumenetluses) pooleli kriminaalasi nr 1-14-5083 (13240104925), mille raames Viru Maakohtu 13.06.2014 otsusega tunnistati Indrek Suvi süüdi KarS § -de 121, § 214 lg 2 p 1, § 263 p 1,4 ja § 275 järgi ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja algus on 11.02.2014. Kohtuotsus on jõustumise ootel. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kahel korral, viimati Viru Maakohtu 30.08.2013 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Viru Maakohtu 30.08.2013 kohtuotsusega tunnistati Indrek Suvi süüdi KarS § 121, § 199 lg 2 p 7,8,9; § 215 lg 2 p 1,2,6 järgi ja liitkaristuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 sätteid kohaldades 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja kandmata karistus 1 aasta 1 kuu ja 5 päeva vangistust asendati KarS § 69 alusel 800 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Indrek Suvi allutati käitumiskontrollile, KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 08.01.2014 kohtumäärusega pöörati vangistus täitmisele. Kohus tuvastas „et registreerimiskohustuse rikkumine ja kohtu määratud elukohast omavoliline lahkumine, samuti alkoholi tarvitamise keelu rikkumine Indrek Suvi poolt on kohtus tõendamist leidnud. Kohtu arvates on Indrek Suvi näidanud lubamatut ükskõiksust süüdimõistva kohtuotsuse täitmisse“. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna I. Suvi on näidanud oma varasema käitumisega, et süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole

küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ol e kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistus e kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel kontrollnõuete eiramine ei võimalda teha järeldusi tema poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaeg sel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarbimisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on I. Suvi ohtlik avalikkusele ja lastele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava puhul on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus 90%, üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 72%. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühi skonna heaolu ohustatud. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta Indrek Suvi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et Indrek Suvi võiks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetav saab alles oktoobris 18. aastaseks ning ta on 7 kuud vangistuses olnud. Tähtis on see, et selle aja jooksul ei ole tal olnud mitte ühtegi distsiplinaarkaristust. Indrek Suvi probleemid said alguse siis, kui ta isa suri. Ta ise peab teadma, mis muutus temaga siis toimus. Ühelt poolt vangla ei nõustu tema vabastamisega, teiselt poolt aga, kui kohus on nõus vabastamisega, tehakse ettepanek panna lisakohustusi. Kaitsja sai aru, et seda taotlust on raske rahuldada, kuid kohus võiks selle rahuldada, kui leiab, et isik on järeldused teinud. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Indrek Suvi ei kuulu vangistusest tingim isi enne tähtaega vabastamisele. Indrek Suvi on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda, sest Tartu Maakohtu 05.10.2012 otsuse kohaselt on ta kandnud nn šokivangistust. Väärteokorras on Indrek Suvi karistatud 37-l korral. Käesoleval ajal kannab Indrek Suvi Viru Maakohtu otsusega 30.08.2013 KarS § 121, 199 lg 2 p 7,8,9; 215 lg 2 p 1,2 järgi mõistetud ja Viru Maakohtu 08.01.2014 määrusega täitmisele pööratud ärakandmata liitkaristust – 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Väärib märkimist, et nimetatud kuriteod on toime pandud Tartu Maakohtu 05.10.2012 otsusega määratud katseajal. Jõustumise ootel on Indrek Suvi suhtes tehtud Viru Maakohtu 13.06.2014 otsus. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Indrek Suvi on 2-l korral määratud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid mõlemal korral kriminaalhooldus ebaõnnestus. Eeltoodu näitab seda, et nii varasem karistus nn šokivangistuse näol kui ka kriminaalhooldaja käitumiskontrollile määramised , ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, sest ta on jätkanud ka karistust kandes uute tahtlike kuritegude toimepanemist. Alkoholi tarvitamist tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks, sest enamik väärtegudest ja

kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et alkoholi tarvitades ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Arvestades asjaolu, et varasemad kriminaalhooldusele allutamised on ebaõnnestunud, on kohtu hinnangul ja arvestades kriminaalhooldusametniku arvamust suur tõenäosus, et ka sel korral vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel ei suuda isik täita kontrollnõudeid ja kohustusi, pannes katseajal toime uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 90% ja üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksu l on 72%, mis on väga kõrge risk ja millest tulenevalt Viru Vangla tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Moraalset ja materiaalset toetust pakkuvad lähedased olid Indrek Suvil olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta praegu karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Kohus leiab, et Indrek Suvi puhul ei kaalu positiivne asjaolu (distsiplinaarkaristuste puudumine) üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg -s 3 sätestatud asjaolude kogumis. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Koh us leiab, et Indrek Suvi suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistung il osales alaealise süüdimõistetu Indrek Suvi kaitsja na kohtu poolt määratud korras v.- adv. Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt k ulus õigusabi osutamiseks 139,20 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.