Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav 09.01.2015, Tallinnas 2-14-54313 TK hagi EL vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
19 747,73 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.10.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EL apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TK (sündinud XX.XX.XXXXX, elukoht
XXXX XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Vahur Ambos Kostja EL (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XX-XX XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Tamara Vologžanina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 14.10.2014 otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kõik apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta kostja EL kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused:
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude nimekiri tuleb esitada 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
Asjaolud ja hageja nõue
TK esitas 11.07.2014 Harju Maakohtule hagi EL põhivõlgnevuse 23 000 euro, intressi 233,20 euro ning sissenõutavaks muutunud viivise 35 319 euro väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid 11.02.2013 laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu 38 000 eurot. Kostja on kirjalikult kinnitanud laenusumma kättesaamist. Kostja on tagastanud laenust 10 000 eurot 04.04.2013 ja 5000 eurot 06.10.2013. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole palvega tasuda võlgnevus. Täiendavalt leidis hageja, et andis kostjale laenu eraviisiliselt, mitte majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuna. Kostjat ei saa pidada tarbijaks, kuna ta kasutas raha endale kuuluva äriühingu võla tasumiseks. Kostja ei tegutsenud OOO Inpak Sistems käendajana, kuna OOO Inpak Sistems ei ole laenusaaja. Asja lahendamisel ei oma tähtsust OOO Inpak Sistems ja OOO Terminal-A vahel sõlmitud leping nr 07-2011. Ei oma tähtsust, kuidas kostja kasutas laenuks saadud raha.
Kostja vastus hagile
Kostja tunnistas hagi osaliselt põhivõla 23 000 euro ulatuses ning palus viivisemääraks määrata 8% aastas või seadusest tulenev viivis. Muus osas vaidles kostja hagile vastu. Laenuleping on seotud kahe äriühingu vahel tarnelepingust tulenevate arveldustega. Kostja on Venemaal paikneva äriühingu OOO Inpak Sistems asutaja ja omanik ja hageja on Venemaal registreeritud äriühingu OOO Terminal-A peadirektor. Nimetatud firmade vahel sõlmiti 12.12.2011 seadmete müügi- ja tarneleping nr. 07-2011. Tarnelepingu täitmise käigus kostja äriühingul tekkisid tõrked ja kauba ostjale Venemaale vormistamiseks ja veoks oli lisaks tasutud ettemaksule vaja tasuda veel ligi 40 000 eurot. Kuna kauba OOO Terminal-А poolt kätte saamine oli hageja huvides, siis hageja OOO Terminal-A peadirektorina pakkus selle täiendava summa vormistamise kostja ja hageja vahelise laenulepinguna. Laenu võtmisega tegutses kostja enda äriühingu käendajana. Viivis ületab põhivõla. Viivisemäär on ülemäära suur ja on käsitletav liigkasuvõtuna ega vasta hea usu põhimõttele. Viivisemäära tuleb vähendada 8%-ni aastas või seaduses ettenähtud määrani. Alternatiivselt vähendada viivisesummat mõistliku suuruseni. Kostja majanduslik seisund ei võimalda tal täiendavalt põhivõlgnevusele tasuda ka põhivõlgnevust ületavat viivist ebamõistlikus suuruses. Kostja on tarbija kuna hageja andis laenu, lähtudes tema ettevõtte OOO Terminal-A huvidest ja majandustegevusest.
Maakohtu otsuse põhjendused Kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 23 000 eurot, viivise 23 000 eurot ning intressivõlgnevuse 233,20 eurot. Menetluskulud jäid 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda.
Apellatsioonkaebus
laenatud summa tagastamisest ning muuhulgas hageja äriühingu poolt raha tasumisest kostja äriühingule. Hageja kui OOO Terminal-А peadirektor oli sellest asjaolust teadlik. Hageja juhitav OOO Terminal-А jättis tarnelepingu järgi kauba eest 31 860 eurot tasumata. See, et leping sõlmiti mitte kahe äriühingu vahel, vaid kahe füüsilise isiku vahel, oli hageja tingimuseks. Kostja oli sundseisundis, sest tal oli hageja äriühingu tellimuse täitmiseks vajalik 40 000 eurot, kuid hageja ei olnud nõus raha andma OOO Terminal-А nimel, vaid ainult eraisiku nimel. Seega on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et tegemist ei olnud kostja poolt enda äriühingu kohustuste täitmise käendusega.
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Vaidlustatud 14.10.2014.a otsuses, kooskõlas sel ajal kehtinud TsMS sätetega, ei määranud maakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust ja viitas kuni 31.12.2014.a kehtinud TsMS § 174 lg 1 esimesele lausele, mille kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega määrab maakohus käesolevas asjas kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Alates 01.01.2015.a kehtivas TsMS redaktsioonis kehtinud TsMS § 174 lg-a 1 sarnane säte puudub. Kehtiva TsMS § 176 lg 4 kohaselt kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kuna maakohtus kantud menetluskulude nimekiri tuleb esitada 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist, võivad menetlusosalised kolleegiumi arvates, juhindudes TsMS § 2 sätestatust, esitada ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja koos maakohtu menetluskulude nimekirjaga maakohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.