lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-19051/63

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 03.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-13-19051/63
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2781
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-23
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-12
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-08
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-06-25
Märgukiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-06-20
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2022-12-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 14Lepingueelse teabe andmise kohustus tarbijaga sõlmitava lepingu puhulTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 86 lg 2Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehingVÕS § 127 lg 1, 2Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-19051/61Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja07.03.2014

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-13-44179/22Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja10.04.2014

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. november 2014 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-19051

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi Vjatšeslav Palu ja Palu Plazma OÜ vastu nõude tunnustamiseks Vjatšeslav Palu pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. märtsi 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vjatšeslav Palu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja I): Vjatšeslav Palu (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa

esindajad

Vastustaja (hageja): AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja Kaidi Hinno Kostja II: Palu Plazma OÜ (registrikood 11480960), esindaja Robert Sprengk

RESOLUTSIOON

Muuta Viru Maakohtu 7. märtsi 2014 otsuse (tsiviilasi nr 2-13-19051) põhjendusi. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maakohtus 33% ulatuses AS SEB Pank kanda ning 67% ulatuses solidaarselt Vjatšeslav Palu ja Palu Plazma OÜ kanda. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Vjatšeslav Palu kanda. Vabastada Vjatšeslav Palu apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 250 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 190 lg 7Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus
TsMS § 375 lg 1Haginõuete eraldamine
TsMS § 436Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 2Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 442Otsuse sisu
TsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 86 lg 2Kohtualluvus vara asukoha järgi
TsÜS § 97
VÕS § 139 lg 1Kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel
VÕS § 143 lg 1Tarbijakäendusleping
VÕS § 146 lg 3Võlausaldaja teatamiskohustus
VÕS § 149 lg 3Käendaja vastuväited

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.AS SEB Pank (hageja) esitas hagi Vjatšeslav Palu (kostja I) ja Palu Plazma OÜ (kostja II) vastu nõude tunnustamiseks Vjatšeslav Palu pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 03.10.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-63896 välja Vjatšeslav Palu pankrot. Pankrotimenetluses esitas hageja nõude summas 316 540,70 eurot. 28.03.2013 nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue summas 126 497,25 eurot tunnustamata. Hageja nõudele vaidlesid vastu pankrotivõlgnik ja võlausaldaja Palu Plazma OÜ. 07.05.2009 sõlmisid hageja ja kostja I käenduslepingu, mille alapunktide 3,4 ja 5 kohaselt vastustas kostja I käendussumma (s.o 130 000 euro) ulatuses solidaarselt põhivõlgniku Palu Grupp OÜ-ga AS-i SEB Pank ees AS-i SEB Pank ja Palu Grupp OÜ vahel sõlmitud laenulepingute nõuetekohase täitmise eest. 20.12.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-44009 kuulutati välja Palu Grupp OÜ pankrot. 29.10.2010 esitas hageja viiest Palu Grupp OÜ-ga sõlmitud laenulepingust tulenevalt nõudeavalduse Palu Grupp OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. 02.05.2011 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõue summas 182 918,70 eurot I rahuldamisjärgu nõudena. Viru Maakohus kinnitas jaotusettepanekud, mille kohaselt kuulus hagejale I rahuldamisjärgu nõudena väljamaksmisele 46 750 eurot (väljamakse 26.06.2012) ning II rahuldamisjärgu nõudena 6 592,92 eurot (väljamakse 13.12.2012).

24.04.2013 seisuga on Palu Grupp OÜ (pankrotis) laenulepingutest tulenev võlgnevus kokku 155 136,42 eurot. Käenduslepingu punkti 4.16 kohaselt on käendusega tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustuste täitmine. Hageja palub tunnustada nõuet summas 126 497,25 eurot.

2.Kostja I vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kostja Palu Plazma OÜ-le laenulepingute alusel rahasummasid üle andnud. Ei ole välistatud, et osaliselt on nõuded aegunud. Hagiavaldusest ei selgu, mis aja eest ja millise metoodikaga on hageja arvestanud kõrvalnõudeid. Viivis ei tohi üldjuhul põhivõlgnevust ületada. Käendusleping on tühine, kuna see on vastuolus heade kommetega (TsÜS § 86). Tehing, millega füüsiline isiku kohustub vastutama äriühingu kohustuste eest 130 000 euro ulatuses, pole füüsilise isiku suhtes mõistlik, kuna võetav kohustus ületab mitmesajakordselt Eesti keskmist sissetulekut. Käendusleping on sõlmitud kostjale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. TsÜS §-st 97 tulenevalt võib isik tehingu tühistada. Antud juhul kohaldub VÕS § 139 lg 1, kuna nõutav kahju on tekkinud hageja süül. Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
3.Kostja II vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt võttis maakohus hagi ebaõigesti menetlusse. Hageja saab esitada nõude tunnustamise hagi kostja II vastu ainult selles summas, millele kostja II võlausaldajana vastu vaidles, seega summas 85 000 eurot. TsMS § 375 lg 1 alusel tuleks hageja nõuded eraldada ning vaadata need läbi eraldi menetlustes. Hageja ei ole nõude suurust tõendanud.
4.Hageja täpsustas 06.01.2014 toimunud kohtuistungil oma nõuet ning palus nõude tunnustamist summas 85 000 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

5.Viru Maakohus rahuldas 7. märtsi 2014 otsusega hagi ja tunnustas AS SEB Pank nõuet summas 85 000 eurot Vjatšeslav Pau pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõue laenukohustuse täitmise osas aegunud. Maakohus ei tuvastanud asja menetlemisel, et hageja oleks kostja I suhtes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja I ei vaielnud vastu, et sõlmis käenduslepingu huvist endaga seotud äriühingu majandustegevuse vastu. Maakohus leidis, et hageja ja kostja I vahel 07.05.2008 sõlmitud käendusleping ei ole heade kommete vastane ja sellest tulenevalt tühine. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et intressi/viivise arvestus vastab lepingus kokkulepitule. Menetluskulud, mis tulenevad kostja II vastu suunatud nõudest, jättis maakohus hageja enda kanda, sest hageja tunnistas kohtuistungil kostja II vastuväidete põhjendatust. Ülejäänud menetluskulud jättis kohus kostja I kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6.Vjatšeslav Palu esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 7. märtsi 2014 otsuse tühistamist ning asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Alternatiivselt taotles apellant uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palus jätta kõik menetluskulud hageja (vastustaja) kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1. Maakohtu otsus on täies ulatuses põhjendamata; 2) ei nähtu maakohtu otsusest, milliseid tõendeid on kohus hinnanud, millised asjaolud on tuvastatud ning millist õigusakti tuleks kohaldada; 3) puudub kohtuotsuse resolutsioonis menetluskulude jaotus. Pooltele on siduv üksnes resolutsioon, mistõttu ei oma tähendust kohtulahendi motivatsioonis nähtuv otsustus

menetluskulude kohta. Ebaõige on ka motivatsioonis nähtuv menetluskulude jaotus. Hageja vähendas nõuet. Hagi rahuldamise korral tuleks jätta menetluskulud 85 000/126 497,25 euro ulatuses kostjate kanda ning 41 497,25/126 497,25 euro ulatuses hageja kanda; 4) jääb apellant 10.07.2013 vastuses esitatud seisukohtade juurde ega hakka neid kordama.

7.AS SEB Pank vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, maakohus pole õigusnorme rikkunud. Apellandi väited on paljasõnalised ja tõendamata. Vastustaja jääb menetluses esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus muudab Viru Maakohtu 7. märtsi 2014 otsuse (tsiviilasi nr 2-13-19051) põhjendusi. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.
9.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse on maakohtu otsuse peale esitanud Vjatšeslav Palu ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid osas, milles on apellatsioonkaebus esitatud. Palu Plazma OÜ (kostja II) ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole Viru Maakohtu 7. märtsi 2014 otsuse tühistamise aluseks, küll aga tuleb täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.
10.Õige on apellandi väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, sest vaidlustatud otsus ei ole olulises osas põhjendatud. Maakohtu otsuse põhjendav osa ei vasta TsMS § 442 lg-le 8, mille kohaselt märgib kohus otsuse põhjendavas osas tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas; kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega; kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Samas kuigi maakohus on olulises osas rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, peab ringkonnakohus võimalikuks ise täiendada maakohtu vaidlustatud otsuse põhjendusi ning jätta muutmata otsuse resolutsioon, s.o antud juhul ei too menetlusnormi rikkumine maakohtu poolt kaasa otsuse tühistamist.
11.Samuti on õige apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 173 lg-d 1 ja 2, kuna kohtuotsuses puudub menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning sama paragrahvi lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 438 lg 2 kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse. Antud juhul ei ole maakohus märkinud kohtuotsuses menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel ning ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu vaidlustatud otsust.
12.Asja materjalide kohaselt esitas hageja hagi kostja I vastu nõude tunnustamiseks summas 126 497,25 eurot. Kohtumenetluse kestel on hageja oma nõuet täpsustanud ning palunud nõude tunnustamist summas 85 000 eurot (II kd tl 55). Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt jääb apellant 10.07.2013 vastuses esitatud seisukohtade juurde ega hakka neid kordama. Seega apellatsioonkaebuse lahendamisel vastab ringkonnakohus maakohtule esitatud kostja I kirjalikus vastuses sisalduvatele väidetele (II kd tl 24-27).
12.1.Ebaõige on kostja I väide, et puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks Palu Grupp OÜ-le (pankrotis) laenulepingute alusel rahasummasid üle kandnud, puuduvad tagasimaksete ajad ning viivise ja intressi arvestus (s.o Palu Grupp OÜ-le väljastatud laenude maksete aruanded). Kostja I poolt soovitud andmed (aruandlus) asuvad II kd tl 69-103, 110-120) ning asja materjalidest nähtuvalt on kostja I pärast hageja poolt andmete esitamist jäänud vaid vastuväite juurde, et viivis ei tohi ületada põhivõlgnevust (II kd tl 133). Samas ei ole kostja I täpsustanud, kui suure summa osas viivise suurus ületab põhivõlga. Hageja on esitanud oma nõude põhjenduse (II kd tl 66-103) ning selle kohaselt on Palu Grupp OÜ (pankrotis) võlgnevus AS-i SEB Pank ees järgmine: 1) laenulepingu nr 2007003665 järgi põhivõlgnevus 19 706,47 eurot ja viivise võlgnevus 5 144,904 eurot; 2) laenulepingu nr L080037135 järgi põhivõlgnevus 39 918,15 eurot, intressi võlgnevus 222,60 eurot, viivise võlgnevus 78 838,43 eurot ja teenustasude võlgnevus 159,77 eurot; 3) laenulepingu nr 8500293370110 järgi intressi võlgnevus 50,60 eurot ja viivise võlgnevus 6 943,20 eurot; 4) laenulepingu nr 2005007283 järgi intressi võlgnevus 372,37 eurot ja viivise võlgnevus 1 859,79 eurot; 5) laenulepingu nr 2005012070 järgi intressi võlgnevus 325,14 eurot ja viivise võlgnevus 1596,40 eurot. Käenduslepingu (I kd tl 38-42) punkti 4.14 kohaselt vastutab käendaja (kostja I) panga (hageja) ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga (Palu Grupp OÜ (pankrotis)) ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida käenduslepingus nimetatud võlaõigusliku lepingu alusel. Käenduslepingus on võlaõiguslike lepingutena, mis olid käendusega tagatud, märgitud eelnevalt viidatud laenulepingud (laenuleping nr 2007003665, laenuleping, nr L080037135, laenuleping nr 8500293370110, laenuleping nr 2005007283 ja laenuleping nr 2005012070). Hageja oma nõudes ongi tuginenud laenulepingutele ning taotlenud täpsustatud hagis kostja I vastu nõude tunnustamist summas 85 000 eurot. Maakohus on vaidlustatud otsusega tunnustanud AS SEB Pank nõuet summas 85 000 eurot Vjatšeslav Palu pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena. Arvestades tunnustatud nõude suurust 85 000 eurot ning käendatavatest laenulepingutest tulenevat põhivõlgnevust 62 185,59 eurot (põhivõlg 59 624,62 eurot, intress 2401,20 eurot, teenustasude võlgnevus 159,77 eurot) on alusetu apellandi väide, et viiviste suurus ei tohi ületada põhivõlgnevust, sest antud juhul ei ületa viivised põhivõlgnevust.
12.2.Kostja I väite kohaselt on 07.05.2009 tema poolt allkirjastatud käendusleping TsÜS § 86 kohaselt tühine vastuolu tõttu heade kommetega, sest tehing, millega füüsiline isik kohustub vastutama äriühingu kohustuste eest, ei ole füüsilise isiku suhtes mõistlik Asjakohatu on kostja I viide TsÜS §-le 97, sest viidatud säte on kehtetu alates 01.05.2009, kuid käendusleping sõlmiti 07.05.2009, s.o pärast seda, kui TsÜS § 97 oli muutunud kehtetuks. Samas kostja I poolt esile toodud asjaolu, s.o et käendusleping sõlmiti kostjale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, on praegu kehtiva (ja ka lepingu sõlmimise ajal kehtinud) TsMS § 86 lg 2 p-s 1 sätestatud tehingu tühisuse aluseks. TsÜS § 86 lg 2 p 1 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Ringkonnakohus leiab, et kostja I ei ole oma 10.07.2013 kirjalikus vastuses esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et 07.05.2009 sõlmitud käendusleping on tühine TsÜS § 86 lg 2 p 1 alusel. Käenduslepingu sõlmimise ajal oli kostja I OÜ Palu Grupp (pankrotis) juhatuse liige. Seega käendas ta juhtorgani liikmena äriühingu kohustuste täitmist kolmanda isiku

ees. Käenduslepingu sõlmise ajal kehtinud VÕS § 143 lg 1 redaktsiooni mõtte kohaselt on võimalik äriühingu kohustuste lugemine seotuks käendaja kui äriühingu suhtes valitsevat mõju omava isiku majandustegevusega (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-8-06). Alusetu on kostja I väide, et käendaja kohustus tasuda füüsilise isikuna 130 000 eurot (käendaja vastutuse maksimaalmäär) on ebaproportsionaalne ning piirab õigustamatult ülemääraselt tema isiklikku ja majanduslikku vabadust. Kostja I on käendajana ise käenduslepingu p-s 5 kokku leppinud, et tema vastutuse maksimumsumma on 130 000 eurot ning asjas ei ole esitatud selliseid asjaolusid, millistest nähtuvalt oleks käenduslepingus kokkulepitud vastutuse maksimumsumma ebaproportsionaalne ning piiraks õigustamatult kostja I isiklikku ja majanduslikku vabadust.

12.3.Kostja I seisukoha kohaselt ei ole SEB Pank analüüsinud kostja I maksevõimet mais 2009 käenduslepingu sõlmimisel ning on sellega rikkunud Krediidiasutuste seaduse § 83 lg-t 3. Krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 järgi on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Sama paragrahvi lg-s 1 on täpsustatud laenu mõistet ning viidatud sätte kohaselt käesoleva seaduse tähenduses loetakse laenuks krediidiasutuse vara või bilansivälist kohustust, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Tulenevalt Krediidiasutuste seaduse § 83 lg-test 1 ja 3 kohaldub vastutustundliku laenamise põhimõte laenusaaja (antud juhul OÜ Palu Grupp (pankrotis)) suhtes, mitte aga käendaja suhtes. Isegi kui leida, et hageja on laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, ei annaks see alust käesolevas asjas nõude tunnustamata jätmiseks, kuna kostja I ei ole esitanud tema ja hageja vahelisest suhtest tulenevaid selliseid vastunõudeid, mille olemasolu oleks menetluses kinnitust leidnud.
12.4.Antud juhul on kostja I käsitlenud hageja nõuet tervikuna kahjuhüvitisena, mida on võimalik VÕS § 139 lg 1 kohaselt vähendada nullini. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-136-12 punktis 25 asunud seisukohale, et „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu
15.jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Sellist krediiti käendanud käendaja võib VÕS § 149 lg 3 järgi tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda.“ Antud juhul ei ole kostja I esitanud maakohtus menetluse kestel selliseid asjaolusid, mis saaksid olla viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt tasaarvestuse aluseks. Sama Riigikohtu lahendi punkti 26 järgi „VÕS § 14 lg-st 2 tuleneva võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu käenduslepingu sõlmimisel võib käendajal olla ka omaenese kahju hüvitamise nõue võlausaldaja vastu, mis seisneb käenduslepingust tulenevate negatiivsete varaliste tagajärgede (kahju) kõrvaldamises, mis nõude saab ta võlausaldaja nõudega

tasaarvestada. Sarnane tagajärg on VÕS § 146 lg-s 3 ette nähtud mh siis, kui võlausaldaja ei teavita käendajat tema nõudel põhivõlgniku poolsest kohustuse täitmisest ja selle ulatusest, st juba tekkinud või võimalikust võlast. Käendajal võib olla ka võimalik käendusleping eksimuse või pettuse tõttu tühistada, kui krediidiandja jättis teda põhivõlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest teavitamata (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-05, p-d 15-17).“ Kostja I ei ole maakohtu menetluses esile toonud ka neid asjaolusid, mis oleksid käendaja omaenese kahju hüvitamise nõude aluseks. Tasaarvestuse teostamise aluseks oleva kahjunõude olemasolu, sh põhjuslikku seost tekkinud kahju ja krediidiasutuse väidetava rikkumise vahel, tuleks tõendada käesoleval juhul kostjal I endal. Kostja I ei ole menetluse kestel esitanud selliseid hagejapoolseid rikkumisi, mida saaks käsitada kostjal kahju tekkimise alusena.

13.Õige on apellandi väide, et kohtuotsuses puudub menetluskulude jaotus ning seetõttu ringkonnakohus täiendab maakohtu otsust. Algselt esitas hageja hagi nõude tunnustamiseks summas 126 497,25 eurot ning menetluse kestel vähendas summani 85 000 eurot. Maakohus tunnustas nõuet summas 85 000 eurot, s.o hagi rahuldati 67% ulatuses ja rahuldamata jäi 33% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulud maakohtus 33% ulatuses hageja kanda ja 67% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kuna apellatsioonkaebus jääb sisuliselt rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 apellandi kanda. Tartu Ringkonnakohus andis 8. mai 2014 määrusega kostjale I menetluseni ja vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Arvestades seda, et apellant on pankrotivõlgnik, vabastab ringkonnakohus ta TsMS § 190 lg 7 alusel apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 250 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium