Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Puudub vaidlus, et kostja on XXX asuva XXX korteriomandi omanik ning et hageja on esitanud kommunaalteenuste eest kostjale arved (t lk 22-24, 81-105, 112-135). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks. Hageja nõuab majandamiskulude tasumist. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 järg võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja väitel on ta arved tasunud ning lisaks on tal ettemaks eelmistest perioodidest. Hageja on nõude esitanud perioodi 01.01.2011-01.10.2012 eest ning esitanud vastaval perioodil kostjale esitatud arved (t lk 81-102), samuti võlgnevust ning kostja poolt tasutud summasid kajastavad koondtabelid (t lk 2224). 2011 jaanuari eest esitatud arvest nähtub, et perioodi alguseks oli võlg 770,32 eurot. Kostja poolt kohtule esitatud 2010.a detsembri eest esitatud arve (t lk 122) kohaselt tuli kostjal tasuda kokku 770,32 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd nõue on esitatud perioodi 01.01.2011-01.10.2012 eest ja nimetatud perioodi kohta on esitatud arvestused ning tõendid, ei saa eelmisest perioodist tulenev võlgnevus kuuluda haginõude (kui kindla perioodi eest esitatud nõude) raames arvestamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 439 järgi kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seetõttu ei saa kohus analüüsida hagi piiridest väljapoole jäävaid perioode ja võlgnevusi nende eest. Käesolevas vaidluses väidab kostja, et on tasunud antud perioodi eest kõik arved välja arvatud viivis. Kohus saabki anda hinnangu, kas hageja poolt antud perioodil on kostja tasunud kõik arved nõuetekohaselt või mitte. Perioodil 01.01.2011-01.10.2012 esitatud arvete kohaselt on kostja kokku kohustunud tasuma 1 357,33 eurot majandamiskulude eest ja 204,15 eurot viivisevõlgnevust. Tasumisele kuuluvate summade osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud, kuid kostja on väitnud, et ta on arved tasunud. Arvete tasumise kohta ei ole kostja tõendeid esitanud, kuid kuna arved kajastavad ka kostja poolt tasutud summasid, lähtub kohus nimetatud andmetest. Kostja on nimetatud perioodil tasunud hagejale kokku 1 766,94 eurot. Seega on kostja poolt tasutud rohkem, kui oli vastava perioodi nõue majandamiskulude ja viiviste eest kokku. Kuivõrd perioodil 01.01.2011-01.10.2012 ei ole kostjal võlgnevust tekkinud, jätab kohus hagi rahuldamata. Kuna põhivõlgnevust ei ole, puudub alus ka viivise väljamõistmiseks. Kui kostjal on tekkinud võlgnevus mõnest teisest perioodist on hagejal õigus nõue esitada selle perioodi eest. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ja jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.