2-12-43084
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
27.mail 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-12-43084
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
321,15 eurot OÜ Dominus Inkasso hagi E. P. vastu 288,30 euro ja lisanduva viivise nõudes Hageja: OÜ Dominus Inkasso, registrikood xxxxxxxx, asukoht Narva mnt 11E Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja: E. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht registri kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata.
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. E. P. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
2 (5)
on kohtule postiasutuse poolt tagastatud korduvalt märkustega “adressaat ei ela antud aadressil ja viibib pikemat aega mujal” (tl 27, 28). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht Aru Matsi küla Varstu vald Võrumaa (tl 29). Lõuna Prefektuuri õiendi kohaselt (tl 31-33) ei ela E. P. aadressil Aru talu Matsi küla Varstu vald Võrumaa ja ta elab Soome Vabariigis, täpsem asukoht on politseile teadmata (tl 31). Tolli- ja Maksuameti andmebaasi kohaselt on E. P. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati detsembris 2007.a. Hageja vastuse kohaselt on ta otsinud kostja andmeid interneti otsingumootorite kaudu ning helistanud hagejale teadaolevatele kostja telefoninumbritele, kuid need toimingud ei ole tulemust andnud (tl 37).
3 (5)
kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 esimese ja kolmanda lausele võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
4 (5)
TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-80-11 leidnud, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Menetluskulude (kohtukulude) kindlaksmääramise menetluses saab õigusteenuse kulu olla esindaja kulu TsMS § 144 p 1 alusel. Nimetatud kulu väljamõistmine eeldab, et taotleja kasutas menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS §-s 218 nõuetele. Käesolevas asjas on hageja OÜ Dominus Inkasso seaduslik esindaja juhatuse liige Janar Tasa allkirjastanud hagiavalduse. Äriregistrist nähtuvalt on hageja põhitegevusalaks õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus, mistõttu eelduslikult puudub hagejal põhjendatud vajadus osta õigusalast konsultatsiooni teiselt firmalt. Hageja ei ole kohtule esitanud ka hageja lepingulise esindaja kulusid (õigusabikulusid) tõendavaid dokumente. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt menetluskuluna õigusabikulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.