2-13-6770
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
24.mail 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-13-6770
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
991,12 eurot Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi L. S. vastu 837,90 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja Kaupmehe Järelmaks OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006, lepinguline esindaja Alar Kondratjev, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht Rüütli 23, Tartu; epost:[email protected]; Kostja L. S. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kirjalik menetlus
1.Tartu Maakohtu menetluses on Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi L. S. vastu 837,90 euro nõudes, millest 567,50 eurot on tagastamata krediidisumma; 72,23 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintress; 1,61 eurot tasumata krediidiintress; 63,90 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud; seisuga 01.02.2013 sissenõutavaks muutunud viivis 132,66 eurot. Samuti on hageja esitanud nõude arvestades TsMS § 367 sätestatut välja mõista kostjalt alates 02.02.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 27 % tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 14.10.2011 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1101860/96ta rikkumisest. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle taotletava järelmaksu summas 567,50 eurot; millest 549 euro eest soetas kostja 14.10.2011 Klick Eesti AS-le kuuluvast kauplusest järelmaksuga eseme: sülearvuti Dell ning 18,50 eurot kuulus poolte kokkuleppel tasaarveldamisele lepingu sõlmimise tasuga. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale järelmaksu intressi 17,9064 % järelmaksu summalt aastas ja tasuma krediidiintressi 27% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Kaupmehe Järelmaks OÜ
2 (5)
järelmaksulepingute üldtingimusi nr JL,vers 2.4. Üldtingimuste p 7.5 kohaselt kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Tulenevalt üldtingimuste p 7.1 on antud juhul lepingu järgseks viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud krediidiintressimäär ehk 27% võlgnetavalt summalt aastas.
3 (5)
lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
4 (5)
125 eurot (tl 19). Arvestades eeltoodut tuleb kostjal hüvitada hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades avalduse vormi, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 60 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 60 eurot; kokku seega menetluskulu 185 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.