Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 25,56 eurot. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.etoimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot.

HAGEJA TAOTLUS

O. T. esitas veebilehe www.e-toimik.ee kaudu Tartu Maakohtule 10.aprilil 2013 hagi A. A. vastu esemete väljanõudmise nõudes. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 125 eurot. Hageja on märkinud hagihinnaks 1 100 eurot. Hageja on esitanud kohtule 12.aprillil 2013 avalduse hagist loobumiseks, kuna kostja on võla hageja ees tasunud. Hageja kinnitab, et on teadlik, et menetluse lõpetamise korral ei saa ta uuesti pöörduda hagiga samakostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hageja on esitanud avalduse menetluses tasutud riigilõivu 125 euro tagastamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED

TsMS § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus loobuda hagist. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS §-de 206 lg 1; 429 lg 1, 4 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kostja tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse ja kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta vastu hagist loobumist, kui hagist loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi. Tulenevalt TsMS §-st 431 lg 1 kohaselt peab kohus vajaduse korral menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Seega on O. T. hagejana õigus hagist loobuda, kohus võib menetluse lõpetamise otsustada ka kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et kuna hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks kirjalikult enne hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamist, siis ei pea kohus vajalikuks kostjale teatada hagi esitamise ja loobumisega seotud asjaolusid tulenevalt TsMS §-st 429 lg 3. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hageja on avalduses hagist loobumise kohta kinnitanud, et hageja on teadlik TsMS §-s 432 sätestatud asjas menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et menetluse lõpetamise saab otsustada kohtuistungit pidamata ja hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta kuna see on kooskõlas TsMS §-des 206 lg 1; 429 lg 1, 4 sätestatuga ning ei riku olulist avalikku huvi. Neil asjaoludel tuleb asjas menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada otsust tegemata.

Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivu, so 125 euro tagastamist. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 125 eurot 09.04.2013 2 (3)

Rahandusministeeriumi kontole, viitenumbriga 2900072699. TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 4 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asjas menetluse ning kuna hageja on esitanud avalduse menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks, tuleb kohtumääruse jõustumisel hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 62,50 eurot. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine TsMS § 150 lg 1 sätestatuid aluseid, mille kohaselt kuulub tagastamisele kogu menetluses tasutud riigilõiv.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1,4 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega asja menetlus lõpetatakse, menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalisele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks kusjuures, TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. TsMS § 168 lg 4, 5 kohaselt, kui hageja hagist loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et hageja on esitanud avalduse hagist loobumiseks enne hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamist. Hageja ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks ning hagejale tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, siis tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.