2-12-18645
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
28.novembril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-12-18645
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
347,50 eurot Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi A. E. vastu 549, 35 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja Kaupmehe Järelmaks OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006, lepinguline esindaja Alar Kondratjev, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, registrikood 11652332, asukoht Rüütli 23, Tartu; epost:[email protected]; Kostja A. E. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduse kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxx, tegelik viibimiskoht Tartu Vangla, asukoht Turu 56 Tartu, 51014. Kirjalik menetlus
summalt aastas ja tasuma krediidiintressi 29% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Kaupmehe Järelmaks OÜ järelmaksulepingute üldtingimusi nr JL,vers 2.2. Üldtingimuste p 6.5 kohaselt kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Tulenevalt üldtingimuste p 6.1 on antud juhul lepingu järgseks viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud krediidiintressimäär ehk 29% võlgnevalt summalt aastas.
täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
4 (5)
TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Tulenevalt TsMS § 139 lg 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 76,69 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades avalduse vormi, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 60 eurot. Arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut ja menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 76, 69 eurot ja õigusabikulu 60 eurot; kokku seega 136,69 eurot.
Kohtunik:
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.