2-12-37463
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
13.novembril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-12-37463
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
1287, 63 eurot Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi A. P. vastu 1051, 79 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja Kaupmehe Järelmaks OÜ, registrikood 11906650, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006, lepinguline esindaja Alar Kondratjev, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, registrikood 11652332, asukoht Rüütli 23, Tartu; epost:[email protected]; Kostja A. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
eurot.
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 60-62), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 25.septembril 2012 (tl 34). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagi selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
täismäärast madalamat riigilõivu määra; muud menetluskulud, sh riigilõiv täismäärast madalama määra ulatuses, tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 95 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 8, 80-82). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Tulenevalt TsMS § 139 lg 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja esitas hagiavalduse e-posti teel ning on tsiviilasja hinnalt 1287, 63 eurolt tasunud vastavalt RLS § 57 ja Lisa 1 riigilõivu täismääras 200 eurot. Avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tuleks tsiviilasja hinnalt 1287, 63 eurolt tasuda riigilõivu 150 eurot. Arvestades eeltoodut ja menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivust 150 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades avalduse vormi, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 50 eurot. Arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut ja menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot ja õigusabikulu 50 eurot; kokku seega 200 eurot.
Heiki Kolk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.