Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Creditreform Eesti OÜ esitas 16.12.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. V. vastu 712,70 euro saamiseks ja menetluskulu 47,93 eurot hüvitamiseks. 09.01.2012.a. tegi kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud. 28.02.2012.a. esitas D. V. makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 27.03.2012.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule 1(3)

Viru maakohtu 28.03.2012 määrusega anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks s.o nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis jne. Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja D. V. vastu võlgnevuse 712,70 euro nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks. Kostja esitas kohtule vastuse, mille kohaselt tunnistas haginõuet ja palus viivise nõue peatada kuna viibib kinnipidamiskohas ja tal ei ole võimalust võlgnevust tasuda. Kostja märgib , et selleks hetkeks kui ta vabaneb on juba viivise nõue väga suur. Hageja esindaja esitas kostja vastusele seisukoha, mille kohaselt hageja on nõus peatama viivise suurenemist tingimusel, et kostja tasub viiviseid põhivõlgnevusega võrdses ulatuses, summas 356,35 eurot. 05.06.2012 kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Hageja nõue on põhivõlgnevus 356,35 eurot ja viivis 356,35 eurot ja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on nõus edaspidised viivised peatama kui kostja tasub põhivõla. Hageja nõue on põhivõlgnevus, olemasolev viivis ja menetluskulud. Kostja on nõus maksma põhivõla ja viivised põhivõlgnevuse ulatuses. Kostja selgitas, et tal on veel viibida kinnipidamiseasutuses 1 aasta ja 10 kuud. Püüab saada kokkulepet emaga, et ta maksaks võlgnevust. Kostja tunnistab, et on võlglane ja tunnistab haginõuet. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse ( TsMS ) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 05.06.2012 kohtuistungil võttis kostja haginõude õigeks ja tunnistas võlgnevust summas 356,35 eurot ja viiviseid 356,35 eurot. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud kostjate õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 94, § 102, § 108 lg 1, § 113 lg 1. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostja on oma käitumisega andnud põhjuse hagejal esitada haginõue kohtusse. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja D. V.. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 76,69 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmiseks hageja kasuks menetluskulud summas 76,69 eurot. 2(3)

Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega juhindudes TsMS § 440 lg 1.

Evi Kool Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.